Sa oled siin

"Estonian vodka" on geograafilise tähisena Euroopa Liidus kaitstud

11. märts 2008 - 0:00

Euroopa Komisjon on Eesti suhtes olnud vastutulelik ning juba ennetavalt lisanud Eestile määrusesse geograafilise tähise "Estonian vodka", mis seisab kõrvuti Soome, Rootsi, Slovakkia, Leedu, Läti ja Poola viinade geograafiliste tähistega. Kõigi registreeritud geograafiliste tähiste kohta peavad liikmesriigid esitama tehnilise toimiku hiljemalt 20. veebruariks 2015. Kui tehnilist toimikut ei ole selleks ajaks esitatud, kustutatakse tähis määruse lisast.

Koos uue piiritusjookide määrusega (110/2008) kohaldatav uus viinadefinitsioon ei piira tooraine kasutamist, kuid kui viina tootmiseks kasutatud piiritus on toodetud muudest põllumajanduslikest toorainetest kui teravili ja kartul, peab tooraine olema märgitud etiketile järgides horisontaalseid märgistamisreegleid vastavalt direktiivile 2000/13 (kergesti mõistetav, tähelepanu äratavas kohas, hästi nähtav, selgest loetav ja kustumatu). Ehk kui viin on toodetud mittetraditsioonilisest viina toorainest, nagu näiteks viinamarjapressjääkidest või suhkrupeedimelassist, tuleb ka etiketile märkida vastavalt "viinamarja pressjääkidest toodetud viin"  või  "suhkrupeedimelassist toodetud viin".

Viina definitsiooni üle on Euroopa Liidus peetud vaidlusi alates 1989. aastast, kui jõustus piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise määrus. Vaidlused intensiivistusid peale traditsiooniliste viinatootjate riikide liitumist Euroopa Liiduga (Soome, Rootsi 1995; Balti riigid ja Poola 2004). 2004. aasta alguses alustas Euroopa Komisjon DG AGRI eestvedamisel uue piiritusjookide määruse koostamist, mille eelnõu 2005. aastal liikmesriikidele ka edastati. Peatselt kehtivuse kaotavas määruses 1576/89 sätestatud viina definitsioon oli väga üldine ning lubas viina toota igasugusest põllumajanduslikku päritolu toorainest.

Euroopa Liiduga ühinemisest alates on Eesti huvi olnud piirata viina tooraine teravilja ja kartuliga, kuna ajalooliselt on Eestis viina just nendest toorainetest valmistatud. Seda huvi on väljendatud erinevate tasemete kohtumistel nii formaalselt kui informaalselt, nii üksi kui ühispositsioonina sarnaste huvidega liikmesriikidega. Argumentide kindlustamiseks palus Põllumajandusministeerium nii Eesti Konjunktuuriinstituudil kui EMOR-il uurida tarbijate arvamust viina tooraine osas.

Uue määruse kohaselt ei pea traditsioonilised viinatootjariigid Euroopa Liidus (näiteks Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi), kus viina valmistamise traditsiooniliseks toorainebaasiks on teravili ja kartul, etiketil eraldi viina toorainet välja tooma.

Lisainformatsioon:
Karina Loi
Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja
Telefon: 625 6254, 52 91 403
E-post: karina.loi@agri.ee

Veel uudiseid samal teemal

Maaeluministeeriumi logo.
20.09.2018|Maaeluministeerium

Muutmisel on Muuga sadama piiripunkti lahtioleku aeg

Maaeluministeerium saatis Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2004. a määruse nr 154 “Nõuded loomade ja loomsete saaduste impordiks ettenähtud piiripunktile ja piiripunktide lahtioleku ajad, piiripunktide Euroopa Komisjoni loetellu kandmise ja sealt väljaarvamise alused, nõuded menetlusele ja menetlemise kord” muutmise eelnõu.

Kiluvõileivad rukkilillegarneeringuga.
20.09.2018|Maaeluministeerium

Tippkokad valmistavad kalanädalal kaitseväelastele kalaroogasid

24. septembril algab Eesti toidu kuu raames kalanädal. Kaheksasse Eesti kaitseväe väeossa lähevad külla tippkokad, kes valmistavad kaitseväelastele kohalike kalakasvanduste saagist kalatoite.