Bioloogilisi andmeid kalavarude kohta kogutakse kõigilt merealadelt ning mõne siirdeliigi (lõhe, meriforell ja angerjas) puhul ka magevee eluetapis. Lisaks kogutakse infot püügitegevuse mõju kohta mere ökosüsteemidele (sh soovimatu kaaspüük) ja sotsiaal- ning majandusvaldkonna andmeid kalandussektori tulemuslikkuse kohta.
Kalanduse riikliku andmekogumise programmi tarvis koostatakse riiklik tööplaan. Selle esialgse ja hilisema, täiendatud versiooni esitamise tähtaeg on iga aasta 15. oktoobril. Tööplaani vastavust nõuetele hindab STECF (Scientific, Technical and Economic Committee for Fisheries), kes esitab plaani ka Euroopa Komisjonile kinnitamiseks.
Riiklikus tööplaanis määratakse kindlaks, milliseid andmeid tuleb koguda ja kui tihti, milliseid pilootuuringuid teha ning mis ajahetkeks ollakse valmis kogutud andmeid Euroopa Komisjonile esitama. Ühtlasi sisaldab riiklik tööplaan põhjendust, kui riigil mingeid andmeid koguda pole tarvis.
Programmi täitjad
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastutab programmi elluviimise eest ning koordineerib Euroopa Komisjoni kehtestatud nõuete rakendamist ja esitatud küsimustele vastamist andmeid koguvate asutuste vahel.
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut on ministeeriumi peamine lepingupartner andmekogumise programmi täitmisel ning on teinud seda tööd programmi täitmise kohustuse algusest saadik. Instituudi labor omab akrediteeringut järgmistele metoodikatele: "Kalastiku liigilise koosseisu, arvukuse ja biomassi määramine" ja "Lõhilaste noorjärkude liigilise koosseisu ja arvukuse määramine vooluveekogudes". Kõik riikliku tööplaani raames tehtavad tööd vastavad Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovitustele. Mereinstituudi teadlased võtavad osa ICESi töögruppidest, kus tegeletakse varude seisundi hindamisega, metoodikate väljatöötamisega ja hinnangute andmisega.
Statistikaamet kogub alates 2019. aastast kalalaevastiku kohta majandus- ja sotsiaalvaldkonna andmeid.
Põllumajandus- ja Toiduamet kogub kutselistelt kaluritelt püügiandmeid, mida kasutatakse andmekogumise programmi täitmisel.
Eesti Maaülikooli teadlased hindavad angerjavaru seisundit sisevetel ning osalevad ICESi angerja töörühmas (WGEEL).
Programmi tulem
Kogutud andmete pealt antakse soovitusi rannikumere kalavarude ning lõhe ja meriforelli varude haldamiseks Eestis.
Euroopa Liidu tasandil koondatakse kõigi asjakohaste liikmesriikide kalandus- ja vesiviljelussektori andmed; nende pealt hinnatakse piirkondade, liikide ja populatsioonide varu seisundit ning antakse soovitusi varude kasutamiseks (ICESi eestvedamisel). Samuti hinnatakse, kui kasumlikud on erinevad püügisektorid ning kuidas mõjutab varude seisu muutus sektorit. Näiteks on meie andmed aluseks liidu Läänemere kohta käivate kalanduspoliitiliste otsuste tegemisel (nt kilu-, räime-, lõhe- ja tursakvoodid).
Programmi tegevusi viidi ellu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 toetuse abil ja toetus jätkub ka uuel perioodil Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) 2021–2027.
Viited ja dokumendid
Dokumendid on inglise keeles.
Failid
Files
Matis Mägi
Peaspetsialist / kalanduse AKP koordinaator
Kalanduspoliitika osakond
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
[email protected]
+372 5661 3887
Viimati uuendatud 14.04.2026
