Lisaks on kohalikul algatusel oluline roll inimeste sidumisel uute ideedega, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse julgustamisel ning kohalike teenuste arendamisel.
Kõiki programmi tegevusi toetatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika aastate 2023–2027 Eesti riikliku strateegiakava raames. LEADER on ka "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030" meede ehk sekkumine, mille eesmärk on edendada kohalikku algatust.
Teavet LEADER-meetmest jagab Maaelu Teadmuskeskuse alla kuuluv maaelu võrgustikutöö osakond. Toetuste taotlemisest saab teavet Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemide Ametist, kohalikest tegevusrühmadest ja põllumajanduslikust nõuandeteenistusest.
Programmi nimi tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuskeelset lauset liaison entre actions de développement de l'economie rurale. Tõlkes tähendab see "seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel".
LEADER-tüüpi lähenemise põhimõtted
- Piirkonnapõhine lähenemine – poliitika rakendamisel võetakse aluseks kohalik tasand, mis võimaldab tunda ära piirkonna potentsiaali ja teha kindlaks peamised kitsaskohad.
- Altpoolt tulev algatus – kohalikud osalejad otsustavad strateegia väljatöötamise ja seavad oma piirkonna prioriteedid.
- Avaliku ja erasektori partnerlus – kohalikud tegevusrühmad liidavad avaliku ja erasektori ning määratlevad ja rakendavad kohalikku arengustrateegiat.
- Uuendusmeelsuse soosimine – kohalikke tegevusrühmi julgustatakse toetama tegevusi, mis otsiksid uuenduslikke lähenemisi maapiirkondade arendamiseks ja probleemide lahendamiseks.
- Lõimitud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine – soositakse strateegiaid, mis toetavad kohalikku arengut terviklikult ning seovad omavahel eri sektorid.
- Võrgustikutöö soosimine – eesmärk on vahetada saavutusi, kogemusi ja oskusteavet probleemide lahendamisel nii kohalike tegevusgruppide vahel, riigi sees, riikide vahel kui ka üleeuroopalisel tasandil.
- Koostöö edendamine – ühisprojektide korraldamine koos teises piirkonnas, liikmesriigis või isegi kolmandas riigis asuva LEADER-rühmaga või sarnast lähenemist rakendava rühmaga.
Maaelus tegutsevaid sihtrühmi hõlmav lähenemine aitab muu hulgas kaitsta kohalikku loodus- ja kultuuripärandit, tõsta keskkonnateadlikkust, investeerida ning edendada kohalikke tooteid, turismi ja taastuvaid loodusvarasid.
LEADER-tüüpi lähenemine on osa pikaajalisest protsessist, kuna iga piirkond peab looma olemasolevatele ressurssidele tuginedes oma strateegia. Kohalikud arengustrateegiad võimaldavad vaadelda ühtselt maaelu konkurentsivõime, keskkonna ja elukvaliteedi parandamise ja mitmekesistamise eesmärke.
Strateegiate koostamiseks ja elluviimiseks moodustatakse partnerlusel põhinevad kohalikud tegevusrühmad (inglise local action group, LAG). Partnerlus tähendab lihtsustatult rohkem või vähem formaalset koostööd kohalikul tasandil avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel.
Eesti tegutseb 26 kohalikku tegevusrühma. Kohalike tegevusrühmade esindajad osalesid nii "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030" ettevalmistava juhtkomisjoni kui ka Rahandusministeeriumi temaatilise komisjoni töös.
Lisateave
regionaalministri käskkiri nr 215, 7. november 2023
LEADERi aastate 2023–2027 kohaliku arengu strateegiate hindamiskomisjon
LEADERi kohalike tegevusrühmade koostatud strateegiate hindamiskriteeriumite nõuetele vastavuse kohta ettepanekute saamiseks on moodustatud hindamiskomisjon.
Uue hindamiskomisjoni moodustas toonane regionaalminister 12. juulil 2023. a.
regionaalministri käskkiri nr 106, 12. juuli 2023
Esimest korda moodustati Leader-meetme hindamiskomisjon põllumajandusministri käskkirjaga 4. augustil 2008.
Seisuga 12. juuli 2023.
- esimees: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna LEADER sekkumise peaspetsialist;
- aseesimees: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna maamajanduse ja konkurentsipoliitika valdkonnajuht;
- liikmed strateegia hindamisel:
- esimees, kelle asendusliige on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna sekkumise peaspetsialist.
- liikmed ühisstrateegia hindamisel:
- esimees, kelle asendusliige on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna sekkumise peaspetsialist;
- Euroopa Sotsiaalfond+ rakendusasutuse ametnik: Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik, kelle asendusliige on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna hoolekandeteenuste- ja toetuste poliitika juht;
- Euroopa Sotsiaalfond+ korraldusasutuse ametnik: Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste arendamise osakonna toetuste korraldamise talituse toetuste andmise ja rakendussüsteemide ekspert, kelle asendusliige on Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakonna tööturu ja hoolekande talituse juhataja.
Seotud viited
Viimati uuendatud 17.03.2026
