""
0.1 Arengu kavandamise taust
Arengu kavandamise eesmärk on suunata organisatsiooni, omavalitsuse, piirkonna või valdkonna arengut eesmärgipäraselt ja süsteemselt.
Arengu kavandamine on oluline, sest see
- aitab mõtestada kehtivat olukorda ja võimalikke muutusi ning kujundada teekaardi neile reageerimiseks;
- loob väärtusruumi, võimaldab seada sobiva tulevikusuuna ja püstitada mõõdetavad eesmärgid;
- fookustab ressursside kasutamist;
- motiveerib meeskonna ja pingutused tõhusaks koostoimimiseks;
- võimaldab teha otsuseid, et olla konkurentsis.
Omavalitsuse, piirkonna või valdkonna arengu kavandamise protsessi üks oluline väljund on enamasti dokument, mis kannab nimetust arengukava (ehkki arengu kavandamise protsessis võib mõnikord sündida ka teistsugune väljund). Tekstis on seetõttu edaspidi mõnes kohas kasutatud arengu kavandamise protsessi kohta sisulise analoogina ka pisut kitsama tähendusega mõistet "arengukava koostamine".
Arengu kavandamise edukuse oluline nurgakivi on selge lähteülesande olemasolu. Põhjalik, läbi mõeldud ja kokku lepitud lähteülesanne parandab oluliselt tegevuste läbimõeldust, tõstab arengu kavandamise protsessi kvaliteeti ning loob eeldused selleks, et protsessi tulemusena sündivast arengukavast saaks praktikas kasutatav tööriist. Mõtestatud lähteülesanne suunab tähelepanu olulistele teemadele ja välistab takerdumise kõrvalistesse teemadesse.
Hea lähteülesanne määratleb muu hulgas järgmised arengu kavandamise aspektid:
- eesmärgid ja ulatus;
- kaasamise ja kommunikatsiooni korraldus, sh vastutajad;
- selge ajakava ja eelarve.
Viimati uuendatud 30.12.2025