Kohaliku ja regionaalse arengu kavandamise tööriistakast

Ideekorje on üks olulisemaid osasid arengu kavandamise protsessis, sest see loob silla elanike, ettevõtjate, kogukondade ja omavalitsuse vahel. Selle kaudu saadakse teada, mis on inimestele tegelikult oluline, milliseid probleeme ja võimalusi nad näevad ning millised ideed võiksid kujundada piirkonna tulevikku.

Ideekorje (ideede saamine laiemalt kogukonnalt) võib olla seotud arengukavade erinevate osadega. Ideekorjet võib kasutada nii hetkeolukorra määratlemisel (mis on praegused peamised kitsaskohad ja tugevused), visiooni- ja strateegialoomel (milline võiks olla olukord 10 aasta pärast) kui ka konkreetsete tegevusideede saamisel (mida on vaja järgmise paari aasta jooksul kindlasti ära teha).

Ideekorje läbiviimise eesmärk on ühelt poolt saada võimalikult palju erinevaid mõtteid (ajurünnakud printsiibil – "kõik ideed on head ideed", "mida rohkem, seda uhkem"), aga teisalt tuvastada ka läbivad või korduvad teemad (nn mustrid), mis annavad kinnituse, et teatud küsimused on laiemale auditooriumile olulised. Ideekorjet võib teha nii veebis, koostades selleks selged küsimused, kui ka näiteks strateegiaseminaril grupitööde raames.

Ideekorje meetodite valik kaasamisseminaril sõltub seminari eesmärgist, ajaraamist, osalejate taustast ja arvust, aga ka läbiviijate kogemusest. Olukorras, kus osalejate arv on vahemikus mõnekümnest sajani, on mõistlik kasutada grupitööde meetodeid, kus väiksemad seltskonnad (u 6–8) arutavad püstitatud küsimusi ning seejärel toimub ka gruppidevaheline mõttevahetus.

Levinud meetod on maailmakohvik, mida kasutatakse visiooni, ideede või arengusuundade kujundamiseks. Juhul, kui on soov saada ideid veidi teistsuguse vaatenurga alt, võib kasutada tagurpidi ajurünnakut. Kuna grupitööde juures esineb risk, et kõlama jäävad sõnakamate liikmete mõtted, on üheks võimaluseks ka vaikse koosoleku meetodi rakendamine. Grupitööde läbiviimisel tasub mõelda ka varieeruvuse peale – osa ülesandeid võib anda selliselt, et osalejad peavad liikuma või seisma püsti (püstijalu ajurünnak). See võimaldab hoida osalejate energiataset ning säilitada värskust mitmetunnise ajude ragistamise jooksul.

Ideekorjele peab järgnema tulemuste sõelumine ja mõtestamine. Seejuures on oluline anda tagasisidet ideekorjel osalenutele – mis nende mõtetest sai ja miks.