""
2.1.3 Soojendusharjutused
Arengukava ja strateegialoome (sh visiooniloome ja ideekorje) puhul tuleb arvestada, et see on "töö inimestega". Kui taustaanalüüsi saab vähemalt osalt teha kabinetivaikuses, siis töö inimestega eeldab avatud ja tulemusele orienteeritud suhtlemist.
Tulemuslik suhtlus eeldab aga oskust gruppi häälestada, mida saab teha erinevaid sotsiomeetrilisi meetodeid (“jääsulatajaid”) kasutades. Soojendusharjutuste juures peab arvestama, et tempo oleks elav ning tegevus ei võtaks liiga palju aega (10–20 minutit on optimaalne). Seetõttu ei ole suurema hulga osalejatega sündmuse puhul sobilikud lahendused, kus iga osaleja peab ennast ja oma mõtteid eraldi tutvustama.
Viies läbi näiteks poolepäevast strateegiaseminari, on otstarbekas nii sissejuhatuse kui ka vajadusel seminari vältel rakendada meetodeid, mis soodustavad vaba mõttelendu, tugevdavad meeskonnatunnet ning samas häälestavad gruppi ka teemale.
Hea soojendusharjutus on suunata seminari osalejad enne grupitööd omavahel mõneks minutiks näiteks paarilisega suhtlema, püstitades selleks suhtlemist ja/või teemale häälestamist toetavaid küsimusi. Seejuures tuleb lähtuda osalejate taustast – kas tegu on omavahel tuttavate ja pikalt koos töötanud inimestega või suures osas üksteist mittetundva auditooriumiga.
Energia tõstmiseks sobivad ka soojendusharjutused, mis panevad inimesi ruumis liikuma, näiteks mingi tunnuse alusel rivistuma.
Kui sissejuhatuse eesmärk on avada osalejate ootusi, siis neid võib küsida näiteks kirjalikult (kleeppaberitele või e-keskkonda), mida moderaator saab koguda ja süstematiseerida ning hiljem osalejatega lühikeses arutelus peegeldada.
Soojendusharjutuste meetodid on samuti tööriistakasti osa.
Kokkuvõttes on soojendusharjutuste kaks peamist eesmärki soodustada grupi omavahelist avatud suhtlust (häälestus grupile) ning avada arutelu objektiks olevat teemat (häälestus teemale). Nii on järgnev konkreetne grupitöö (näiteks visiooniloome) sujuvam ning osalejad käivituvad eelduslikult lihtsamalt.
Viimati uuendatud 30.12.2025