Kohaliku ja regionaalse arengu kavandamise tööriistakast

Arengukavas plaanitud tegevuste ja investeeringute elluviimist peaks toetama vastav kommunikatsioon. See hoiab kogukondi informeerituna ja kaasatuna ning toimib lisaks oskusliku korralduse puhul ka turundusinstrumendina (paistab välja, et mingi piirkond või organisatsioon ei tammu paigal). Samuti lisab see arengukava elluviijatele välist motivatsiooni (selleks et kommunikeerida, tuleb midagi enne seda ka ellu viia).

Investeeringuobjektide puhul on kommunikeerimine lihtsam. Tegu on (üldjuhul) käegakatsutava objektiga, mille valmimist on võimalik jälgida, ning objektide avamise puhul on kohalik võim reeglina huvitatud laiapõhjalise kajastatuse saamisest. Süsteemsuse ja järjepidevuse toetamiseks tuleks aga üksikobjektidele keskendumise asemel käsitleda arengukava tervikuna.

Elluviimise kommunikatsioon peaks algama arengukava kehtestamisest. Värskelt koostatud arengukava puhul võib kaaluda sellekohase artikli avaldamist kohalikus meedias. Leidub ka näiteid, kus olulisim (nn üksleht ehk inglise onepager) on pandud elanikele postkasti. Uuendatud arengukava puhul võiks samuti olulisemad täiendused ajalehes, somes vm välja tuua. See aitab arengukava tähtsust tõsta (räägitakse, järelikult on oluline).

Kokku kutsutakse piirkonna või organisatsiooni tähtsamad osapooled, vahel ka väliseksperdid, ja neile antakse ülevaade, mis on aasta jooksul toimunud, kuidas on kulgenud plaanide elluviimine, arutletakse, mida peaks muutma ja kas ning milliseid uusi tegevusi ette võtma. Sel viisil on arenguplaanide elluviimine järjepidevalt aktuaalne, köites ehk ka meedia tähelepanu.

Samuti on oluline sisekommunikatsioon. Arenguplaanide elluviimisse on rohkemal või vähemal määral kaasatud kogu organisatsiooni töötajaskond. Plaanide ellurakendumise seisukohalt on ülioluline, et töötajatel oleks vajalik "omanikutunne". Seetõttu on oluline nende informeerimine ja kaasamine nii arengu kavandamise protsessi alguses, elluviimise vältel kui ka kokkuvõtete tegemisel.

Tähelepanu tuleks pöörata järgnevale.

• Regulaarne kommunikatsioon.
  • Regulaarsed osakondade koosolekud (juht peab tegevused "tõlkima" meeskonna ülesanneteks).
  • Regulaarsed juhtkonna koosolekud (arengukava elluviimine peab olema järjepidevalt päevakorras).
• Formaalne aruandlus ja seire.
  • Elav tegevuskava (kõigile kättesaadav dokument, mis kajastab hetkeseisu).
  • Regulaarsed aruanded, sh aastaaruanne volikogule.
• Pidevad kanalid.
  • Siseveeb (ajakohased versioonid, visuaalne töölaud mõõdikutega vms).
  • Siseuudiskiri (hea võimalus tuua välja info oluliste verstapostide kohta, edulood jms).
  • Meeskonnatöö tarkvara.
• Kaasamine ja kultuuri loomine.
  • Juhtide eeskuju (eesmärkidele viitamine).
  • Visuaalsed meeldetuletused (visioon, eesmärgid, väärtused seintel vms).
  • Siseseminarid kogu organisatsioonile tervikpildi loomiseks.

Üha enam toetab kommunikatsiooni visualiseerimine. Mingi protsessi seisu näitlikustab skeem märksa paremini kui tekstipostitus või artikkel. Samuti püüab kena visuaal/illustratsioon rohkem pilku.

Kokkuvõtteks: tänapäeval pole küsimus enam pelgalt arengudokumendi "kokku saamises", vaid selle pilkupüüdvas esitlemises ning järjepideva elluviimise kommunikeerimises.