Euroopa Liidu põllumajandusreservist on Eestile ette nähtud 3,14 miljonit eurot. Terras teeb valitsusele ettepaneku lisada sellele riigieelarvest maksimaalne lubatud summa ehk 6,29 miljonit eurot. Kokku saaks taimekasvatussektor üle 9,4 miljoni euro toetust.
„Väetise ja kütuse hind on lühikese ajaga järsult tõusnud ning põllumehel tuleb need kulud kanda nüüd. Seetõttu teen valitsusele ettepaneku kasutada kogu võimalust ja panna Euroopa Liidu toetusele juurde maksimaalne Eesti riigi osa,“ ütles Terras.
Ministeeriumi hinnangul suurendab mineraalväetiste hinnatõus Eesti taimekasvatajate kulusid ligikaudu 20 miljoni euro võrra. Diislikütuse kallinemise mõju hinnatakse veel umbes 21 miljonile eurole.
Terras teeb valitsusele ka ettepaneku kasutada Euroopa Liidu võimalust tuua kuni 26,4 miljonit eurot põllumajanduse tulevaste aastate vahendeid 2027. aastasse, et suurendada tootjate otsetoetusi ajal, mil kulusurve on kõrge.
„Kui meil on võimalik tuua põllumajandusele mõeldud raha varasemasse kasutusse, siis praeguses olukorras tuleb seda teha. Tootjate kulud tekivad täna ning otsustega ei saa oodata järgmise eelarveperioodini,“ lausus regionaal- ja põllumajandusminister.
Taimekasvatajate olukorda on viimastel aastatel mõjutanud kehvad ilmastikuolud, madalad kokkuostuhinnad ja kasvanud tootmiskulud. Iraani sõja järel kallinenud väetis ja kütus lisavad sellele uue kulusurve. Taimekasvatus mõjutab otseselt ka ülejäänud Eesti toidutootmist. Teravili ja teised põllukultuurid lähevad nii toiduainetööstuse tooraineks kui ka loomakasvatuse söödaks.
Terras andis aprillis valitsuskabinetile ülevaate Lähis-Ida kriisi mõjust Eesti põllumajandusele, kalandusele ja toiduainetööstusele. Ministeerium on sellest ajast jälginud kütuse ja väetiste hinnamuutusi ning nende mõju tootjate kuludele.
