Kutselise kalapüügiga saab tegeleda ainult äriregistris registreeritud ettevõtja (juriidiline isik), kellele on antud kalapüügiluba. Kutseline kalapüügiluba võib olla kas kaluri või kalalaeva püügiluba.
Kaluri kalapüügiloale kantakse füüsilisest isikust kalurid, kes võivad selle loa alusel kala püüda. Kaluri kalapüügiloale kantud kaluri kutsekvalifikatsioon peab olema vähemalt "Rannakalur, tase 4". Kutse andja on Eesti Kalurite Liit.
Kutselisel kalapüügil tuleb kinni pidada püügipiirangutest, järgida kalapüügieeskirjas kehtestatud piiranguid püügivahenditele ja -viisidele ning pidada kinni püügikeeluaegadest.
Eesti kalalaevad ja kalurid püüavad kala Läänemeres, sisevetel ja ka Atlandi ookeanil. Läänemerest püütavatest liikidest olulisemad on kilu, räim ja tursk, rannapüügil räim, lest, ahven ja koha, sisevetel koha, latikas ja ahven. Kalapüügilaevad püüavad näiteks krevette, meriahvenat, turska ja süvalesta.
Mitme kalaliigi püügile on kalavarude kaitse, kalandussektori kestlikkuse ja keskkonnasäästu eesmärgil kehtestatud piirangud – näiteks püügivõimalused, mis määravad selle, kes ja millises koguses kindlat liiki kala tohib püüda. Enamik püügivõimalustest eraldatakse Eestile Euroopa Liidu õigusaktidega, ent Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve püügivõimalused pannakse paika Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheliste läbirääkimistega.
Üks osa Eestile eraldatud püügivõimalustest on ette nähtud kasutamiseks vaid kalalaeva püügiloa alusel, teised (nt Liivi lahe räime püügivõimalus) jaotatakse nii kaluri kui ka kalalaeva loaga püüdjate vahel. Püügivõimalused kehtestatakse igaks aastaks Vabariigi Valitsuse määrustega.
Eestile eraldatud püügivõimalused jaotatakse ettevõtjate vahel vastavalt nende ajaloolisele püügiõigusele. Ettevõtja ajaloolise püügiõiguse osak on tema eelneva kolme aasta püügivõimaluse suhe teiste ettevõtjate kolme aasta püügivõimalustesse. Ettevõtja jooksva aasta püügivõimaluste arvutamisel korrutatakse mingile maakonnale või veealale kehtestatud kogu püügivõimalus iga ettevõtja osakuga.
Püügivõimaluste jaotamise täpsem selgitus
Kalalaeva püügiluba
Kalalaeva loa alusel toimuvaks püügiks kehtestatakse ettevõtjate püügivõimalused reeglina igale ettevõtjale eraldi püüda lubatud kalakogustena, harvem ka püügialal viibida lubatud päevade ehk püügipäevade arvuna.
Kaluri püügiluba
Kaluri loa alusel toimuval püügil kehtestatakse püügivõimalused püügivahendite arvuna. Lisaks on mõnele kalaliigile kehtestatud lubatud saagi kogus, mille täitumisel püük peatatakse. Lubatud saagid võivad olla kehtestatud kas kogu Eesti, eraldi iga veeala või ka maakonna piires, ent erinevalt kalalaeva loa alusel toimuvast püügist ei jaotata lubatud saaki kindlate ettevõtjate vahel.
Mitme kalaliigi püük on kalavarude kaitse, kalandussektori kestlikkuse ja keskkonnasäästu eesmärgil reguleeritud ning püügil kehtivad erinevad piirangud.
Kehtestatud on näiteks püügivõimalused või lubatud saagid (vastavalt kalalaeva või kaluri loa alusel), mis määravad selle, kes ja millises koguses kindlat liiki kala tohib püüda.
Püügivõimaluse ammendumisel või lubatud saagi täitumisel püük peatatakse.
Kutselise püügi andmeid nii reguleeritud kui ka reguleerimata kalaliikide kohta kogub Põllumajandus- ja Toiduamet.
Viited
Kutselise püügi vahenditega (õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised) võib kala püüda kaluri või kalalaeva püügiloa olemasolul.
Kutselise kalapüügi lube väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet. Luba antakse vaid äriregistris registreeritud ettevõtjale.
Viited
Kala esmakokkuostuks nimetatakse kala esmakordset müüki pärast kala püüdmist. Kala esmakokkuostuks ei loeta kala ostmist ühe ööpäeva jooksul oma tarbeks koguses kuni 30 kg.
Põllumajandus- ja Toiduametile esitatud esmakokkuostuandmete põhjal arvutatud eelneva aasta Eesti keskmised esmakokkuostuhinnad avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ning ameti kodulehel.
Viited
Põllumajandus- ja Toiduamet
2025. a keskmised kala esmakokkuostuhinnadTeave väljaandes Ametlikud Teadaanded
DokumendiregisterVanemad käskkirjad leiad dokumendiregistrist, kirjutades otsingukasti märksõna "esmakokkuostuhinnad"
Esmakokkuostuhinnad ja esmakokkuostjad 2007–2018Eesti veebiarhiiv
Kutselise kalapüügi register (KIR) on oluline osa kalapüügiga seonduvate andmete esitamise, edastamise ja säilitamise süsteemist. Nimelt säilitatakse KIR-is kutselise kalapüügiga seonduvaid andmeid (püügipäevikud, lossimisdeklaratsioonid, esmakokkuostu ja üleandmise andmed).
Kalalaeva püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks on loodud elektroonilise raporteerimise süsteemi (ERS) kliendirakendus.
NB! Nii ERS-i kui ka KIR-i kaudu andmete esitamiseks on vaja kalanduse infosüsteemi kasutajaõigust!
- Kaluri püügiloa alusel püüdjad saavad esitada andmed KIR-i veebi kaudu.
- Esmakokkuostjad võivad kasutada nii arvutisse laaditavat ERS-i klienti kui ka sisestada andmed veebis KIR-i.
Viited
Põllumajandus- ja Toiduamet
Elektroonilise raporteerimise süsteem (ERS)Põllumajandus- ja Toiduamet
Püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmed, esmakokkuostukviitung ja üleandmisdeklaratsioon tuleb esitada elektroonselt.
- Kaluri kalapüügiloa alusel toimunud püügireisi, püügitoimingu ja lossimise andmed tuleb esitada püügiandmete esitamise rakenduses PERK.
- Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügireisi, püügitoimingu, ümberlaadimise ja lossimise andmed tuleb esitada elektroonilise raporteerimissüsteemi ERS vahendusel.
Kala ja veetaime ülevõtmise, esmamüügi ja veo andmed tuleb esitada rakenduses PERK.
Kalapüügilubade taotlusi järgmiseks aastaks võtavad piirkondlikud esindused vastu igal aastal 1. septembrist kuni 1. detsembrini. Taotlus tuleb kutselisel kalapüüdjal saata või viia Põllumajandus- ja Toiduameti piirkondlikku esindusse.
Viited
PERK ehk püügiandmete esitamise rakendus kaluritele pakub kutselistele ranna- ja sisevete kaluritele mugavat võimalust esitada kohustuslikke kalapüügiandmeid elektrooniliselt.
Rakendust arendades pöörasime erilist tähelepanu kasutajamugavusele, et kaluril oleks andmeid lihtne sisestada ka ekstreemsetes tingimustes.
Miks kasutada PERKi?
- Selge keel ja ülesehitus – teenus on saadaval nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Rakenduse ülesehitus lähtub püügist tulenevatest tegevustest.
- Lihtsam ja mugavam andmeesitus – kalur ei pea enam püügipäeviku lehti posti teel saatma või füüsiliselt maakonnakeskusesse viima. Samuti ei pea kalur püügiloale maakonnakeskusesse järele minema – kogu vajalik teave on nähtav nutiseadmes. Säästetud aega ja raha saab loa omanik suunata oma äritegevusse.
- Kindlustunne – rakendus näitab kasutajale, millised sõnumid on asutusse kohale jõudnud ehk kui riik on andmed kätte saanud, ei pea kalur enam nende pärast muretsema.
- Kasutajasõbralik kasutajaliides – rakendus on kujundatud nii, et eksimise võimalus oleks minimaalne.
- Ühilduvus paljude seadmetega – kasutajal on võimalik valida, millises seadmes ta soovib rakendust kasutada (soovituslik on kasutada nutiseadet, sest kasutajamugavus on oluliselt parem kui näiteks sülearvutis).
Viited
Lisateave rakendusest ja selle kasutamisest Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel
Kalalaevade register on Põllumajandus- ja Toiduameti hallatav register, kuhu on koondatud andmed kutselisel kalapüügil kasutatavate laevade kohta.
Kutseliseks kalapüügiks merel võib kasutada kalalaeva, mis on kantud kalalaevade registrisse.
Kalalaeva registrisse kandmiseks või registris oleva laevaga toimingute tegemiseks pöörduda Põllumajandus- ja Toiduameti poole. Kalalaevaregistriga seotud taotlusi võtavad vastu kõik ameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna piirkondlikud keskused.
Viited
Täpsem teave ja taotluste vormid Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel
Kutselise kalapüügi registri põhimäärus Kalalaevastiku aastaaruanded Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus Kalalaevatunnistuse andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja kalalaevatunnistuse vorm Vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva segmenti 4S2 kandmise tingimused ja kord Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohtaLoe ja vaata lisaks
Rohkem õigusakte leiab Riigi Teatajast kalapüügiseadusega seotud Euroopa Liidu õigusaktide ja rakendusaktide loeteludest.
Viimati uuendatud 17.02.2026
