Taudide ennetamine ja tõrje
Euroopa Liidu loomatervise määruse (EL) 2016/429 kohaselt rakendatakse loomataudide ennetus- ja tõrje-eeskirju loetellu kantud taudikategooriate suhtes. Loetelu taudikategooriatest ja nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel, on kirjas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1882. Taudid on jaotatud viieks kategooriaks: A, B, C , D ja E. Kõik loetelu taudid on teatamiskohustuslikud.
Ennetamine
Loomataudide ennetamise meetmeid võetakse selleks, et hoida haigust eemal loomapopulatsioonidest, karjadest ja loomarühmadest, kus seda veel ei esine, või selleks, et piirata haiguse levikut karja piires.
Loomataudi leviku ennetamine tugineb suuresti bioloogilise ohutuse meetmete võtmisele. Bioohtusmeetmed on näiteks põllumajandusettevõttesse toodud uute loomade eraldamine, haigete loomade eraldamine, inimeste liikumise ning loomade ja varustuse veo reguleerimine, loomasööda korrektne kasutamine, rajatiste korrashoid ja desinfitseerimine jms.
Taudi levimise riski vähendamiseks on loomapidaja kohustatud võtma bioturvameetmeid, mis on juhtimis- ja füüsiliste meetmete kogum. Bioturvameetmed loomataudide leviku ennetamiseks on kehtestatud veterinaarseadusega. Täpsemalt on bioturvameetmeid kirjeldatud Euroopa Komisjoni loomatervise määruses (EL) 2016/429.
Tõrje
Loomataudide tõrjeks võetavate meetmete eesmärk on ära hoida ja likvideerida loomade nakkushaigusi ning kaitsta inimest loomadega ühiste ja loomade kaudu levivate haiguste eest.
Loomataudide tõrjet reguleerivad veterinaarseadus ning Euroopa Liidu loomatervise määrus. Nende õigusaktidega sätestatakse loomataudide ennetamise ja tõrje meetmed ning reguleeritakse nende rakendamist. Samuti nähakse ette reeglid loomataudist põhjustatud kahjude hüvitamiseks.
Täpsemad meetmed eri loomataudide ennetamiseks ja tõrjeks on kehtestatud määrustes (EL) 2020/687 ja (EL) 2020/689. Lisaks on marutaudi ja sigade Aafrika katku täpsemad tõrjemeetmed kehtestatud riiklike määrustega.
Loomataudide tõrjet korraldab Põllumajandus-ja Toiduamet.
Loomataudidest lähemalt
Eriti ohtlik on loomataud, mis:
- võib kiiresti levida loomapopulatsioonis, põhjustades ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust;
- võib levida väga kiiresti ja laialdaselt, haarates tihti mitut riiki ja põhjustades suurt majanduslikku kahju;
- võib kujutada tõsist ohtu inimese elule ja tervisele.
Eriti ohtlik loomataud veterinaarseaduse tähenduses on Euroopa Liidu määruse (EL) 2016/429 (nn loomatervise määrus) artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud loetelus nimetatud loomataud, näiteks suu- ja sõrataud või sigade Aafrika katk.
Põllumajandus- ja Toiduamet kehtestab sellise taudi leviku piirkonnas karantiini ehk loomade, loomsete saaduste, sööda, seadmete ja inventari piirkonnast väljaviimise keelu ning piirab inimeste liikumist kitsendustega piirkonnas. Kitsendused loomade ja loomsete saadustega kauplemisel kestavad veel pikka aega pärast taudikolde likvideerimist.
Eestis on eriti ohtlikest loomataudidest diagnoositud suu- ja sõrataudi (1982. a), Newcastle'i haigust (viimane puhang 2007. a), sigade Aafrika katku (alates 2014. aastast) ja kõrge patogeensusega lindude grippi (2021. a).
Esilekerkiv taud on selline,
- mis tekib kas olemasoleva haigusetekitaja arengu või muutumise tagajärjel;
- mis tekib tuntud taudi levimisel uude geograafilisse piirkonda, liiki või populatsiooni;
- mida diagnoositakse Euroopa Liidus esimest korda või
- mille põhjustas tundmatu või senitundmatu haigusetekitaja.
Sellised taudid võivad kujutada endast tõsist riski inim- või loomatervisele ning mõjutada tervist, majandust ja keskkonda.
Esilekerkiva loomataudi korral rakendab Põllumajandus-ja Toiduamet määruse (EL) 2016/429 III osa II jaotise 1. peatüki 1 jaos ning määruses (EL) 2020/687 sätestatud nõudeid.
Teatamiskohustuslik loomataud on veterinaarseaduse tähenduses määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis e nimetatud loomataud.
Sellesse nimekirja kuuluvad kõik eriti ohtlikud, liikmesriigi poolt kohustuslikult ja valikuliselt tõrjutavad ning Euroopa Liiduss kohustuslikult jälgitavad ja seiratavad loomataudid.
Muu teatamiskohustuslik loomataud veterinaarseaduse tähenduses on loomataud, mis ei ole loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas ning mis ei ole ka esilekerkiv loomataud.
Muude teatamiskohustuslike loomataudide loetelu kehtestatakse maaeluministri määrusega.
Sellise loomataudi puhangu korral võetakse taudi leviku piirkonnas vajalikke tõrjemeetmeid, nagu haigete loomade karjast väljaviimine või kogu karja loomade tapmine või hukkamine, piirangud loomade ja loomsete saaduste veole jm. Võetavate meetmete üle otsustab Põllumajandus-ja Toiduamet (PTA), tuginedes loomatervise määruse ja veterinaarseaduse nõuetele.
Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (World Organisation for Animal Health ehk WOAH, varasemalt OIE) on koostanud loetelu teatamiskohustuslike maismaa- ja veeloomade haiguste kohta, mis kujutavad suuremat ohtu loomade ja inimeste tervisele ning mõjutavad kauplemist seoses haigustekitajate levimisega loomade ja loomatoodete veol.
Loetelu on avaldatud WOAH kodulehel. Selles mainitud loomataudi puhangust peavad pädevad asutused organisatsiooni teavitama.
Kohustuslikult tõrjutava loomataudi kohta, mille suhtes Eesti teatud piirkond või bioturvarühmik (s.o konkreetse taudi või taudide suhtes eristatava tervisestaatusega loomade rühm) ei ole vaba, koostab loomatauditõrje programmi Põllumajandus- ja Toiduamet ja rakendab seda. Kohustuslikult tõrjutavad on loomatervise määruse artikkel 9 lõige 1 punkti b loetellu kuuluvad taudid.
Vajaduspõhiselt tõrjutava loomatauditõrje programmi koostab Põllumajandus- ja Toiduamet, kes seda ka rakendab.
Samuti võib loomapidaja, põllumajandustootjate ühenduse või muu isik koostada loomatauditõrje programmi vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kohta loomataudi likvideerimiseks ja kõrgema karjatervisealane staatuse saavutamiseks. Sellisel juhul rahastab programmiga seotud kulude katmist selle algataja. Vajaduspõhiselt tõrjutavad on loomatervise määruse artikli 9 lõike 1 punkti c loetellu kuuluvad taudid.
Taudivaba staatuse saamiseks esitab PTA taotluse Euroopa Komisjonile ühe või mitme loetellu kantud taudi suhtes taudivaba staatuse heakskiitmiseks. Taudivaba staatuse saamiseks peavad olema täidetud üks või mitu loomatervise määruse artikkel 36 tingimustest.
Korduma kippuvad küsimused
Eriti ohtliku loomataudi kahtluse korral tuleb viivitamatult kohale kutsuda kohalik volitatud veterinaararst või veterinaarjärelevalve ametnik.
Eriti ohtlike loomataudide ning mitme muu loomataudi tõrje on seotud kaubanduslike piirangutega ning eeldab loomapidajalt rangete, sageli väga kulukate kitsenduste ja abinõude rakendamist. Nende taudide ennetamisel ja tõrjel võtab riik endale suurema rolli ja vastutuse.
Riigi finantseeritavad meetmed peavad olema proportsionaalsed ning kooskõlas ühtsete Euroopa Liidu riigiabi reeglitega.
Loomatauditõrjega seoses hüvitatakse loomapidajale järgmine kahju:
- ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus;
- ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali, piima ja munade väärtus.
Looma väärtus arvutatakse selleks kehtestatud nõuete kohaselt. Aretuslooma puhul arvutab tema väärtuse sõltumatu ekspert.
Loomapidaja kannab kulud, mis on seotud loomataudide ennetava vaktsineerimisega (juhtudel, mil see on lubatud) ning muude loomataudi ennetamisega seotud meetmete võtmisega (bioloogilise ohutuse tõstmiseks tehtavad kulutused).
Loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamise täpsem kord on kirjas veterinaarseaduses.
Täpsemat teavet loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamisest saab Põllumajandus - ja Toiduametist.
Õigusaktid
Viimati uuendatud 08.04.2025
