Igal kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja kord on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega.
Omavalitsuse sissetulekuallikad on maksud, toetused, teenuste müük ja muud tulud. Riigieelarvest riiklike maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondist rahade eraldamise ühtne eesmärk on tagada omavalitsusele piisav eelarve, et too saaks õigusaktide alusel kohaliku elu küsimuste üle iseseisvalt otsuseid langetada.
Üle poole kohaliku omavalitsuse kogusissetulekust moodustab selle elanike makstud füüsilise isiku tulumaks (osa sellest laekub riigile). Maamaks laekub kogu ulatuses omavalitsuse eelarvesse. Riiklike maksude kõrval võib omavalitsus kehtestada oma territooriumil ka kohalikke makse (nt reklaamimaks, parkimistasu), aga nende osakaal omavalitsuse eelarves on väike.
Tasandusfond on mõeldud valdade ja linnade eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks.
Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades katta õpetajate tööjõukulusid, tagada koolilõunat, maksta toimetulekutoetusi ja hooldada kohalikke teid.
Lisaks on kohalikul omavalitsusel võimalus taotleda projektipõhiselt toetust mitmest meetmest.
Valdade ja linnade väljaminekutest peaaegu pool on seotud haridusteenuste (lasteaiad, koolid) pakkumisega ning kolmandik on hõlmatud kohalike teede korrashoidu ja inimeste vaba aja veetmisega seotud teenuste pakkumisega.
Üldvalitsemisele (sh võlgade teenindamisega seotud kulud) ja näiteks ka sotsiaalvaldkonnale läheb alla 10% väljaminekutest.
Teave kohalike omavalitsuste teenuste korraldamisest
Riigiraha.fin.eeDetailne ülevaade kohalike omavalitsuste tuludest, kuludest, varadest ja kohustustest
2026. aasta tasandus- ja toetusfondi eelarve jaotus
2026. a riigieelarve eelnõus on kohalikele omavalitsustele ette nähtud toetusteks läbi tasandusfondi 134 mln eurot ja läbi toetusfondi 646 mln eurot.
Eelarve jaotus toetuste kaupa:
- kohalike teede hoiu toetus – 29,3 mln eurot;
- koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus – 16 mln eurot;
- noorte huvitegevuse toetus – 9,3 mln eurot;
- rahvastikutoimingute hüvitis – 1,1 mln eurot;
- suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus – 2,7 mln eurot;
- toimetulekutoetuse maksmise hüvitis – 42,5 mln eurot;
- üldharidustoetus – 543,2 mln eurot;
- vaimse tervise teenuse toetus - 1,5 mln eurot;
- üle antud endiste riigiteede toetus – 0,3 mln eurot.
Tasandusfondi raha jaotatakse vastavalt 2026. aasta riigieelarve seaduse § 3 lõikele 1.
Toetusfondi raha jaotatakse kooskõlas toetusfondi määrusega.
Tasandus- ja toetusfondi jaotus aastati
Fondide teabematerjalid
Kohalikud omavalitsused (KOV) moodustavad olulise osa valitsussektorist. Nende kanda on u 25% valitsussektori kogukuludest. Kohalikel omavalitsustel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja kord on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega.
KOV-ide eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Valla- või linnavalitsus koostab eelarveprojekti ning esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Kui eelarve ei ole 1. jaanuariks vastu võetud, võib valitsus teha kulutusi 1/12 osas lõppenud aastaks ette nähtud kulutustest. Eelarve tuleb vastu võtta hiljemalt kolme kuu jooksul alates eelarveaasta algusest.
Omavalitsuse eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmisest aruandmise korra sätestab valla või linna põhimäärus. Valdadele ja linnadele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
2012. aastast kehtiv kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS) näeb KOVidele ette järgmised põhimõtted:
- nelja eelseisva aasta kohta eelarvestrateegia koostamine;
- viieosaline eelarvestruktuur, mis annab täpsema ja kiirema ülevaate finantsseisust;
- eelarve vastuvõtmise ja majandusaasta aruande kinnitamise põhimõtted;
- eelarve seletuskirjas aasta tegevuseesmärkide kajastamine;
- arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve dokumentide avalikustamine veebilehel;
- põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu nõudest kinnipidamine;
- netovõlakoormuse ülempiirist kinnipidamine;
- valitseva mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste finantstegevuse jälgimine põhitegevuse tulemi tasakaalu nõudest ja netovõlakoormuse piirmäärast kinnipidamiseks;
- vaba raha paigutamise ja rahavoo juhtimise reeglid;
- aktsiate soetamine ainult avalike ülesannete täitmiseks;
- laenu võtmine ainult investeeringuteks, aktsiate soetamiseks ja võla refinantseerimiseks ning laenu andmine sõltuvatele üksustele investeeringuteks.
Raskustesse sattunud kohalikele omavalitsustele antakse võimalus koostada kolme aasta pikkune kava olukorra lahendamiseks. Kui see ei õnnestu, rakendub saneerimismenetlus ning riik tuleb appi saneerimiskava ja finantsplaani koostamisel.
Kontakt
Sulev Liivik
osakonnajuhataja asetäitja
kohalike omavalitsuste osakond
Kersti Sannik
peaspetsialist
kohalike omavalitsuste osakond
Õigusaktid
Finantsjuhtimise käsiraamat
Infopäevad kohalikele omavalitsustele
Videosalvestiste viited viivad ministeeriumi kanalisse YouTube'is.
Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise materjalid
Eelarve lühiülevaade ja kaasav eelarve
Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile andmed
- eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks ning
- eelarvestrateegia kohta eelarveaastale eelneva aasta 30. oktoobriks.
Eelarve täitmise aruanded
Omavalitsuste eelarvestrateegiad
Omavalitsuste arvestusüksuste (AÜ) eelarvestrateegiad
Omavalitsuste finantsolukorra indeks
Kohalike omavalitsuste finantsolukorra indeks võimaldab kokkuvõtlikul ja lihtsal viisil saada ülevaade omavalitsuse finantsseisu muutusest ajas ning võrrelda tulemust teiste omavalitsustega.
Indeks kujuneb seitsme olulisema finantsseisu mõjutava näitaja alusel, mida hinnatakse hinnetega ühest viieni. Indeksit saab kasutada riski tuvastamiseks – mida kehvem indeksi väärtus, seda kõrgem risk finantsraskusesse sattumiseks.
Rakendus portaalis minuomavalitsus.ee
Kohalike omavalitsuste põhitegevuse tulem ja netovõlakoormus
Kohalike omavalitsuste finantsdistsipliini tagamise eesmärk on maandada riske, mis võivad põhjustada finantsraskuste teket. Pikalt püsiv ülejõu käiv võlakoormus või jooksvast tegevusest tekkiv puudujääk on peamised finantsraskuste tekkimise põhjused. Finantsraskuste tekkimine tähendab elanikele teenuste kättesaadavuse halvenemist, sest eelarve jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb hakata kärpima kulusid.
Kohalike omavalitsuste finantsdistsipliini meetmete täitmisest koostab ministeerium aastapõhised aruanded.
Aruanded
Majandusprognoos ja kohalikud omavalitsused
Ministeerium koostab igal kevadel ja sügisel majandusprognoosi, mis hõlmab ka kohalike omavalitsuste sissetulekuid ja väljaminekuid.
Kohalikule omavalitsusele laekub tema elanike maksutavalt brutotulult (v.a pensionid, dividendid ja vara müük) 2026. aastal 10,64% füüsilise isiku tulumaksu, ning pensionitulult 8,5%.
Oleme koostanud tabelid, kus on kirjas kohalikele omavalitsustele laekunud tulumaks 2002. aastast ning nende väljamaksete aluseks olevad füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete andmed (VMS).
Viimati uuendatud 08.05.2026
