Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 2014. aastal metsseal. Kodusigadel diagnoositi esimesed katkujuhtumid 2015. aastal. Vahemikus 2018–2020 kodusigadel seakatku ei esinenud. 2021. aasta suvel diagnoositi sigade Aafrika katk ühes, 2023. aastal kahes ja 2025. aastal mitmes koduseafarmis. Seni on katkust puutumata Hiiumaa.
Katk ei ole meie metsseapopulatsioonist kadunud ja oht kodusigade haigestumiseks püsib. Lehelt saad teavet seakatku tunnustest ja bioturvameetmetest, millega takistada loomade haigestumist ja taudi levikut.
Päevakajaline teave
NB! Kõige värskem teave taudi levikust, sh kodusigade taudikolded, viibimispiirangud ja leiukohtade kaardid, on Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kodulehel!
Teata hukkunud metsseast
Katku levikust parema ülevaate saamiseks ja leviku piiramiseks uurib Põllumajandus- ja Toiduamet kõiki surnud metssigu.
Anna teada, kui leiad hukkunud metssea või selle jäänused! Kui vähegi võimalik, lisa leiust ka foto. Täpse leiukoha saad märkida kaardile. Teavet taudikahtlusega loomast saad ka jätta Põllumajandus- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4767.
NB! Hukkunud metssiga ära puutu!
Taudist lähemalt
Sigade Aafrika katku levik on tekitanud küsimusi ka neis, kes pole seapidamisega kuidagi seotud ja seafarme ei külasta. Sellised inimesed tõenäoliselt taudi edasi ei kanna.
Sellest hoolimata soovitame kõigil järgida lihtsaid reegleid, mis aitavad takistada viiruse levikut.
NB! Hoia eemale taudipunktist ja sigade matmispaigast!
Mõtlematu inimene, kes läheb taudipunkti või matmispaiga juurde uudishimust olukorda uurima või pildistama, võib sattuda ise taudi edasikandjaks.
Taudi tõttu surmatud sigade matmise protsessi on huvilistele kirjeldatud Maablogis.
Ajaloost on teada juhtumeid, kus tõsise loomataudi levik on saanud alguse inimeste mõtlematust käitumisest. Näiteks võib tuua Belgia, kuhu sigade Aafrika katk jõudis 1985. aastal tõenäoliselt ühe eraisiku pagasis.
Vastutustundliku käitumisega saad aidata ära hoida suurt majanduslikku kahju Eesti seakasvatusele!
Kuidas takistada seakatku levikut?
- Ära karda – seakatk ei ohusta inimesi. Sigade Aafrika katk on loomataud, mis ohustab vaid kodu- ja metssigu. Samas võivad kõik inimesed sattuda viiruse edasikandjaks.
- Sealiha võib süüa, see on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Põllkumajandus- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud. Sigade Aafrika katkuga piirkondadest ei saa teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse vedada elussigu, sealiha ja sealihatooteid.
- Ära too reisilt kaasa loomseid saadusi! Viiruse levikul kujutavad endast suurt ohtu inimesed, kes toovad teisest riigist kaasa kohalikku kuumtöötlemata sealiha või sealihatooteid. Kui sellise toidu jäägid satuvad loodusesse või seafarmi, tekib otsene oht seakatku viiruse levikuks. Seega ei ole soovitav tuua reisilt kaasa loomseid saadusi, eriti värsket liha ja kõrvalsaadusi. Viirus on väga vastupidav ka külmutatud, soolatud, vinnutatud lihas ning toorsuitsu lihas ja vorstides, kuid talub ka mõõdukat liha kuumutamist (60–70 °C). Seega on kõik nakatunud sealihatooted sigadele potentsiaalselt ohtlikud ka väga väikestes kogustes.
- Väldi teadmata päritolu sealiha ostmist turgudelt Eesti piirialadel.
- Ära jäta toidujäätmeid loodusesse! Ka lahtine kompostihunnik metsatalus või suvilas võib osutuda nakkuse allikaks metssigadele, kui neil on sellele ligipääs. Ka matmine ei aita, sest sigadel on hea nina.
- Hoia seafarmidest eemale! Kui oled viibinud riigis, kus sigade Aafrika katku on diagnoositud, siis hoia eemale seafarmidest ja loomasööta käitlevatest ettevõtetest, kuna võid olla viiruse edasikandjaks. Viirus on väliskeskkonna tingimustele väga vastupidav, säilides külmutatud lihas mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas kuni 6 kuud, mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud, loomakorjustel kuni 2 kuud, looma väljaheidetes kuni 11 päeva.
- Juhul kui leiad metsast surnud metssea, helista kohaliku veterinaarkeskuse numbrile, Põllumajandus- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4767 või kasuta leiust teatamiseks veebivormi. Pärast looduses ja metsas viibimist puhasta oma riided ja jalanõud (kui kahtlustad, et oled olnud kontaktis nakatunud sea korjuse või väljaheidetega).
Juhised desinfitseerimiseks
- Metallist ja plastist esemed, kummijalanõud – kasuta pesemiseks kloori sisaldava pesuvalgendi 2,5% lahust. Kata pinnad lahusega, lase tund aega seista ning pese veega üle.
- Tekstiilid, pesu – pese pesupulbriga või pese ja kuumuta 100 °C juures 1 tund (näiteks saunalaval).
- Nahast jalatsid ja esemed – pese, puhasta, töötle nahahooldusvahendiga. Ära neid jalatseid ega esemeid kasuta, kui võid 30 päeva vältel puutuda kokku sigadega.
- Puit:
- lakitud või värvitud puit – puhasta kloori sisaldava pesuvalgendiga;
- poorne ja/või töötlemata puit – põleta ära.
Sigade Aafrika katk on väga nakkav ja ägedalt kulgev sigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooks, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100%).
Haiguse peiteperiood on tavaliselt 3–15 päeva (maksimaalselt 40 päeva), ägeda vormi korral 3–4 päeva.
Esimeseks märgiks, mis viitab sigade Aafrika katkule karjas, on sageli mõni isutu siga, kellel on tekkinud palavik. Eestis on uuemates taudipuhangutes tekkinud kodusigadel ka isutus ilma palavikuta.
Haiguse arengu algfaasis (esimese paari nädala vältel) ei pruugi sigade suremus olla palju suurem tavapärasest. Suremus võib olla suurenenud vaid ühes sigala osas (nt ühes sulus). Esimesed haigestunud sead võivad surra, ilma et haigustunnused tekiksid. Iseloomulikud tunnused tekivad puhangu hilisemas järgus. Kirjute või määrdunud kodusigade ning metssigade nahal on verevalumid sageli raskesti märgatavad.
Viirus levib edasi nii haige loomaga otse kontakti sattudes kui ka kaudsel kontaktil – näiteks nakatunud liha sisaldavate toidujäätmete söötmisel, saastunud sõiduvahendite, sööda, allapanu, sisseseade või riiete kaudu. Lühikese vahemaa taha võivad viirust edasi kanda ka parmud, kärbsed ja teised verdimevad putukad.
Haiged loomad levitavad viirust kõigi eritistega. Ägedast ja kroonilisest infektsioonist paranenud loomad võivad jääda püsivalt viiruse kandjaks.
NB! Sigade Aafrika katku kahtlusta, kui sigadel tekib isutus või palavik! Sellest anna kohe teada oma loomaarstile.
Sigade katku kahtlusta, kui sigadel tekib isutus, palavik, verevalumid nahal ja suur suremus!
Teata sellest kohe oma loomaarstile või Põllumajandus- ja Toiduameti piirkondlikku keskusesse.
Loomade haigestumise ning haiguse levimise vältimiseks järgi bioturvameetmeid!
Seoses jätkuva sigade Aafrika katku ohuga kehtivad seapidajatele täiendavad bioohutusnõuded.
NB! Loomsete kõrvalsaaduste töötlemise ettevõtete transpordivahendid ei sisene seafarmide territooriumile. Loomapidaja peab tagama loomsete kõrvalsaaduste üleandmise väljaspool farmi territooriumi lekkekindlas konteineris või alusel.
Nakatunud tsoon
Nakatunud tsoonis kohaldatakse peetavate ja metsloomade või toodete veo piiranguid ning muid tauditõrje- ja bioturvameetmeid, et tõkestada taudi levikut.
Nakatunud tsoonis asuvad sigalad võetakse kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla. Määratakse veterinaarjärelevalveametnikud ja volitatud loomaarstid, kes hakkavad sigalaid üle vaatama. Esmane ülevaatus tehakse seitsme päeva jooksul; selle käigus registreeritakse kõik sead ning kari vaadatakse kliiniliselt läbi. Edaspidi kontrollitakse kõiki piirkonna sigalaid vähemalt kord kuus võimaliku nakkuse avastamiseks. Seakatku tunnustega sigadelt võetakse uurimiseks proov.
Sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje eeskirjad on kehtestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687. Täpsemad riiklikud meetmed on kehtestatud määrusega "Sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed".
Kitsendused ja abinõud seakasvatajale nakatunud tsoonis
- Ettevõtja peab välistama metssigade ligipääsu enda sigadele ning kõigile vahenditele ja materjalidele, mis võivad sigadega kokku puutuda.
- Sigu ei tohi sigalast välja viia ega sinna tuua, ühest sigalast teise viia, karjatada ega välilaagris pidada. Erandiks tuleb taotleda luba Põllumajandus- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhilt.
- Ettevõttest pärineva sealiha, loomsete saaduste, sperma, embrüote ja munarakkude saadetiste liikumine toimub Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/594 eeskirjade kohaselt.
- Ettevõtte territooriumile ei tohi tuua kütitud või surnult leitud metssigu, nende kehaosi ega nendega kokku puutunud vahendeid või materjale. Leitud metsseakorjused tuleb põletada või matta samas kohas, kust need leiti. Kütitud metssigu tuleb säilitada kuni uurimistulemuste selgumiseni. Kui sigade Aafrika katku proov osutub positiivseks, tuleb liha ja tapajäätmeid kahjutustada või töödelda nii, et nakkuse levitamine oleks välistatud.
- Nakatunud liha hoiustamise ruum ja lihaga kokku puutunud esemed, materjalid ja veovahendid tuleb desinfitseerida veterinaarjärelevalveametniku või volitatud loomaarsti kontrolli all ning vastavalt tema juhistele.
- Nakatunud tsoonist kütitud metssigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste saadetiste liikumine toimub rakendusmääruse (EL) 2023/594 eeskirjade kohaselt.
- Inimesed, kes on taudistunud alal puutunud kokku metsseaga (sh metssea korjusega või sellelt pärit loomsete kõrvalsaadustega), peavad hoiduma kokkupuutest peetavate sigadega vähemalt 48 tunni jooksul.
- Vajadusel võib Põllumajandus- ja Toiduamet kehtestada nakatunud tsoonis lisakitsendusi (näiteks keelata jahipidamise ja metssigade söötmise).
Kohustused seakasvatajale nakatunud tsoonis
- Võta ettevõtte sisse- ja väljapääsuteedel ning sigala sisse- ja väljapääsu ees kasutusele kohased desinfektsiooniabinõud.
- Taga, et sigalas töötavad inimesed kasutaksid tööl üleriietust ja jalanõusid, mis on ette nähtud üksnes tööl kandmiseks.
- Pea sigade üle arvestust, tuues eraldi ära pidamis- ja vanuserühmad. Registreeri sigade arvu muutused erinevates rühmades. Esita need andmed veterinaarjärelevalveametnikule, kui ta neid nõuab.
- Teata veterinaarjärelevalveametnikule kõikidest sigade haigestumise ja hukkumise juhtudest.
Õigusaktid
Viited
Seakatku leviku tõttu Eesti territooriumil on Euroopa Komisjoni otsusega kehtestatud kitsendustega alad. Neist pärinev liha on inimestele ohutu. Kuna tegu on aga kõrgendatud haigusriskiga piirkondadest pärinevate sigade lihaga, tuleb seda Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt töödelda ja turustada eritingimustel. See tagab kitsendustega alalt pärineva liha liikumise jälgitavuse ning välistab viiruse edasise leviku.
Kodusealiha ja -toodete käitlemise nõuded
Nõuded tulenevad Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2020/687 ning komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2023/594.
Kitsendustest vaba ala ja I kitsendustega tsoon (puhvertsoon)
Kitsendustevabalt alalt või I tsoonist (puhvertsoonist) pärit kodusigadest saadud värsket liha ja tooteid võib
- turustada Eestis,
- turustada Euroopa Liidus,
- eksportida kolmandatesse riikidesse.
Töötlemisettevõttel, mis asub III tsoonis ja käitleb liha, mis on pärit väljastpoolt tsoone või I tsoonist, peab olema vastavaks tegevuseks heakskiit.
II kitsendustega tsoon (seakatku juhtumid metssigadel)
II tsoonist pärit kodusealt saadud liha ja tooted peavad vastama järgmistele tingimustele:
- sead on olnud farmis vähemalt 30 päeva või sünnist saadik,
- vähemalt 30 päeva jooksul ei ole farmi toodud II ja III tsoonist pärinevaid sigu,
- sigade Aafrika katku suhtes on negatiivsed 15 päeva enne transporti tehtud laboriuuringud ja transpordi päeval tehtud kliiniline läbivaatus,
- Põllumajandus- ja Toiduameti nõutud bioohutusmeetmed on täidetud (madalama bioohutusega väikesed farmid) või farmile on vähemalt kaks korda aastas vähemalt neljakuuse vahega tehtud ülevaatus koos kliinilise ja laboratoorse uuringuga ning kõik üle 60 päeva vanad sead on sigade Aafrika katkust vabad (suured seakasvatused),
- loomadega on kaasas veterinaartõend 9-T.
Tingimustele vastavat liha võib
- turustada Eestis,
- turustada Euroopa Liidus,
- eksportida kolmandatesse riikidesse.
III kitsendustega tsoon (seakatku juhtumid kodusigadel)
III tsoonist pärit kodusealt saadud liha ja tooted peavad turustamiseks vastama järgmistele tingimustele:
- sead on olnud farmis vähemalt 30 päeva või sünnist saadik,
- vähemalt 30 päeva jooksul ei ole farmi toodud II ja III tsoonist pärinevaid sigu,
- sigade Aafrika katku suhtes on negatiivsed 15 päeva enne transporti tehtud laboriuuringud ja transpordi päeval tehtud kliiniline läbivaatus,
- farm täidab Veterinaar- ja Toiduameti nõutud bioohutuse meetmeid (madalama bioohutusega väikesed seakasvatused) või farmile on vähemalt 2 korda aastas vähemalt 4-kuuse vahega tehtud ülevaatus koos kliinilise ja laboratoorse uuringuga ning kõik üle 60 päeva vanad sead on sigade Aafrika katkust vabad (suured seakasvatused),
- sigadega on liikumisel kaasas veterinaartõend 9-T ning
- ettevõttel on vastavaks tegevuseks heakskiit.
Tingimustele vastavat liha ja -tooteid võib
- turustada Eestis, kui
- tooted on läbinud spetsiaalse töötluse vastavalt nõuetele, mis on kirjeldatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas;
- turustada Euroopa Liidus ja eksportida kolmandatesse riikidesse, kui
- tooted on läbinud spetsiaalse töötluse vastavalt nõuetele, mis on kirjeldatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas, ning
- Eestist välja viies on tootega kaasas Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/2235 II lisas sätestatud veterinaarsertifikaat, millele on lisatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/594 artikli 18 kohane kinnitus.
Meelespea
NB! Kui sead on pärit taudipunkti ümber kehtestatud ohustatud tsoonist või järelevalvetsoonist, siis tuleb rümp
- märgistata läbikriipsutatud ovaaliga ja
- suunata töötlusele vastavalt nõuetele, mis on kirjeldatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas.
NB! Tuletame kõigile lihakäitlejaile ja -tööstustele meelde:
- kõiki kitsendustega aladel kütitud metssigu tuleb uurida sigade katku suhtes;
- teadmata päritolu või kahtlase liha vastuvõtmine edasiseks käitlemiseks võib põhjustada viiruse laiemat levikut.
Metssealiha käitlemine
Metssealiha käitlemise kohta saab teavet Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt jahinduse rubriigist.
Metsas ringi liikudes ole väga tähelepanelik. Kõik piirangutega tsoonidest kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks. Igast leitud seakorjusest teata maa kondlikule veterinaarkeskusele. Järgi kindlasti ka peamisi ohutusmeetmeid.
Emiste küttimise toetus ja matmiskulude hüvitamine
Sigade Aafrika katkule positiivsete metssigade kahjutustamise (matmine või konteinerisse toimetamine) kulude hüvitamiseks ning emiste küttimise toetuste maksmiseks sõlmitakse 2016. aastal lepingud Põllumajandus- ja Toiduameti ning kohalike jahiseltside vahel otse, mitte läbi katusorganisatsiooni (Eesti Jahimeeste Selts).
Proovide võtmine
NB! LABRIS (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus) palub järgida metssigadelt seakatku proovide võtmisel etteantud juhiseid. Sageli jõuavad laborisse ebakvaliteetsed proovid, kus on peale vere muid lisandeid nagu näiteks kõhuõõne vedelik, maosisu, väljaheiteid jms.
Tundlikud ja kallid analüüsiseadmed on seadistatud ja mõeldud vereproovidele. Palume kõiki proovide võtjaid sellega arvestada ja kui proov võetakse, siis tuleb seda korrektselt ja võtta puhast verd. Verd on soovitav võtta südamest või kopsust. Kui proov on ebakvaliteetne, siis ei pruugi vastust saada.
Samuti palub laboratoorium olla väga tähelepanelik kaaskirjade täitmisel ning prooviga seotud andmete esitamisel. Andmed proovivõtja kohta peavad olema esitatud selgelt ja loetavalt. Kui telefoni number ja e-posti aadress ei ole loetavad, siis ei ole võimalik analüüsi tulemusest teavitada.
- Kõiki kitsendustega alalt surnult leitud või kütitud metssigu tuleb laboratoorselt uurida sigade Aafrika katku suhtes.
- Kõik kitsendustega alal alal tegutsevad jahimehed peavad võtma proove kütitud või surnult leitud metssigadelt ja toimetama need Põllumajandus- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi kätte.
- Proovide saatelehele tuleb lisaks tavainformatsioonile märkida
- metssea leidmise või küttimise koht võimalikult täpselt;
- metssea leidmise või küttimise kuupäev;
- leidja või küti nimi;
- metssea vanus ja sugu;
- kütitud metssea haigussümptomid või lõpnud metssea korjuse seisund.
- Kütitud või surnult leitud metssigu ja nende kehaosi ei tohi tuua sigala territooriumile.
- Leitud korjused maetakse leidmise paigas.
- Kütitud metssigade liha säilitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku korralduste kohaselt kuni uurimistulemuste selgumiseni.
- Positiivse tulemuse korral liha ja tapasaadused hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku järelevalve all.
- Nakatunuks osutunud metssea liha säilitamise ruum ja lihaga kokku puutunud esemed, seadmed ja transpordivahendid desinfitseeritakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku ettekirjutuse järgi.
- Sigade küttimisel osalenud inimesel on keelatud siseneda loomapidamisettevõttesse ja tal on keelatud puutuda kokku sigadega 48 tunni jooksul pärast jahti.
Metssigade liha käitlemine
Info metssigade liha käitlemisest piirangutsoonis on rubriigis "Lihakäitlejale".
Matmine
Pärast proovi võtmist tuleb surnult leitud metsea korjus matta ja soovitatavalt katta vähemalt 0,5-meetrise pinnasekihiga sellisel moel, et metsloomade ligipääs maetud korjusele oleks minimaalne.
Oma loomade kaitsmiseks nakatumise eest tuleb pärast kokkupuudet metssea korjusega järgida elementaarseid bioohutusmeetmeid. Enne loomapidamishoonesse sisenemist vaheta riided, desinfitseeri või vaheta jalanõud.
Peamised ohutusmeetmed
- Kütitud metssea sisikonna eemaldamisel kasuta ühekordseid kaitsekindaid ja pärast pese käed vee ja seebiga.
- Puhasta ja pese (desinfitseeri) kõik riided ja kogu varustus (jalanõud, jahikott, nuga ja teised materjalid).
- Hoidu loomakasvatushoonetesse minekust! Kui sinna minek on vajalik, siis järgi rangeid bioturvalisuse meetmeid (käi pesemas, leilisaunas, vaheta riided ja jalanõud)
- Ära too kütitud metssiga, tema nahka, liha või muud osa majapidamisse, kus peetakse sigu.
- Kui näed metsseal sigade Aafrika katkule iseloomulikke haigustunnuseid (näiteks verevalumid elundites, turses ja punased lümfisõlmed, suurenenud põrn), siis teavita sellest maakonna veterinaarkeskust või volitatud veterinaararsti.
- Kui leiad surnud metssea, anna sellest kohe teada maakonna veterinaarkeskusesse või oma piirkonna volitatud veterinaararstile.
- NB! Kütitud metssigadest tekkinud jäätmeid ei tohi põllumajandusloomadele sööta.
Desinfitseerimisjuhised
- Relvad – puhasta kange alkoholiga (vähemalt 70%).
- Kummijalanõud – kanna peale kloori sisaldava pesuvalgendi 2,5% lahus, puhasta, lase 1 tund mõjuda, siis pese veega üle.
- Tekstiilid – pese pesupulbriga või pese ja kuumuta 100 °C juures 1 tund (näiteks saunalaval).
- Nahkjalatsid ja nahast esemed – pese, puhasta, töötle nahahooldusvahendiga. Ära neid jalatseid ega esemeid kasuta, kui võid 30 päeva vältel sattuda kontakti sigadega.
- Puit:
- Lakitud, värvitud puit – pese kloori sisaldava pesuvalgendiga;
- Poorne või töötlemata puit – põleta ära.
Failid
Põllukultuuride valmides tulevad metssead põldudele ning suure tõenäosusega jätavad sinna (näiteks eritistega) sigade Aafrika katku viirust sisaldavat nakkusohtlikku materjali. Selline materjal levib edasi koristatud vilja transportimisel ning saastab haigustekitajatega ka ülejäänud põllult koristatud vilja. Seepärast soovitame silmnähtavalt metssigadest tallatud vilja jätta põldudelt koristamata.
Sigade Aafrika katku viirus on väliskeskkonna mõjudele väga vastupidav, säilides külmutatud lihas mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas kuni 6 kuud, mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud, loomakorjustel kuni 2 kuud ning looma väljaheidetes kuni 11 päeva.
Kuna põldudelt koristatud haljassööt ja allapanu on võimalikuks nakkusallikaks ja seakasvatustele otseseks ohuks, rakendatakse 10. augustist 2015 sigadele mõeldud sööda ja allapanu ohutuse tagamiseks rangemad bioohutusnõudeid (kirjas määruses "Sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed").
Põhinõuded sööda ja allapanu ohutuse tagamiseks
- Haljassööta ei tohi tuua loomapidamishoone territooriumile. Põllul kasvades võib haljassööt saastuda haigustekitajaga nakkust edasikandvate loomade, isikute või veokite kaudu ning nakatada ettevõttes või majapidamise territooriumi ning seal peetavaid sigu.
- Sigade söötmiseks võib kasutada üksnes sööta, mida on
- kuumtöödeldud väljaspool loomakasvatushoone territooriumi (näiteks pakendatud sööt, kartul) või
- hoiustatud viimase 30 päeva jooksul nii, et mis tahes loomade (mets-, kodu-, lemmikloomad) ja võimalikku nakkust edasikandvate isikute juurdepääs sellele on olnud välistatud.
- Allapanuks võib kasutada üksnes materjale, mida on viimase 90 päeva jooksul enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud mistahes ja võimalikku nakkust edasikandvate isikute juurdepääs.
- Nakkust edasikandev isik on näiteks puhastamata ja desinfitseerimata käte, riiete ja jalatsitega jahimees, marjuline, seeneline või keegi muu, kes on kokku puutunud nakkust kandva materjaliga ega ole järginud pärast seda hügieenireegleid.
- Sööda ja allapanu ohutuse tagamiseks peab olema kogu loomakasvatushoone territoorium tarastatud, et välistada mis tahes loomade või isikute ligipääs. Loomakasvatushoone territooriumile sisenemine (sh veokid) võib toimuda üksnes desobarjääri kaudu.
Kuidas tegutseb riik pärast sigade Aafrika katku juhtumi diagnoosimist koduseal?
Ametliku diagnoosi paneb Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kohaliku asutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik, võttes aluseks loomataudi kliinilised tunnused, lahanguleiu, epidemioloogilised andmed ja laboratoorse uuringu tulemused. Ametliku diagnoosi võib panna ka PTA määratud ekspertide komisjon, kes võtab aluseks kliinilised tunnused, lahanguleiu ja epidemioloogilised andmed. Diagnoosi kinnitab PTA .
Pärast ametlikku diagnoosi moodustatakse vastavalt loomatauditõrje situatsioonplaanile riiklik loomatauditõrje komisjon, ekspertgrupp ning kohalik loomatauditõrje komisjon.
Ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul kehtestab maavanem PTA kohaliku asutuse juhi ettepanekul kirjaliku korraldusega taudipunkti ümber ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni. Ohustatud tsoon kehtestatakse vähemalt kolme kilomeetri raadiuses ja järelevalvetsoon vähemalt kümne kilomeetri raadiuses taudipunktist.
Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamisest, nende geograafilisest paiknemisest ja sellega seotud kitsendustest teavitab PTA kohaliku asutuse juht PTA peadirektorit. PTA peadirektor omakorda teavitab ajakirjandust (elanikkonna informeerimiseks meediakanalite kaudu).
Sigade Aafrika katku diagnoosi ametlikust kinnitamisest teavitab PTA kohaliku asutuse juht kohe naaberpiirkondade PTA kohalike asutuste juhte. PTA peadirektor teatab sigade Aafrika katku ametlikust diagnoosimisest Eestis Maailma Loomatervise Organisatsioonile (WOAH), Euroopa Komisjonile ja kõigi naaberriikide riiklike veterinaarteenistuse juhtidele. Teavitamine peab aset leidma vähemalt 24 tunni jooksul alates esmasest kinnitatud sigade Aafrika katku puhangust. Sama teave esitatakse uute taudipunktide kohta hiljemalt iga nädala esimesel tööpäeval. Elanikkonda teavitatakse sigade Aafrika katku puhkemisest ja rakendatavatest meetmetest massiteabevahendite kaudu.
Kohe pärast sigade Aafrika katku diagnoosi ametlikku kinnitamist kehtestab maavanem PTA kohaliku asutuse juhi ettepanekul taudikoldes kirjaliku korraldusega karantiini.
PTA kohaliku asutuse juht kehtestab kitsendused taudistunud talule või loomakasvatusettevõttele kirjaliku korraldusega, mis antakse loomapidajale üle allkirja vastu.
Sigade Aafrika katku diagnoosimisel metssigadel viib PTA kohaliku asutuse juht läbi epidemioloogilise uurimise ja määrab veterinaararstidest, jahipidajatest, metsloomadega tegelevatest bioloogidest ja epidemioloogidest koosneva ekspertgrupi abiga taudistunud ala, võttes seejuures arvesse
- geograafilist olukorda haiguse leviku piirkonnas,
- taudistunud alal elunevate metssigade asurkonna suurust ning
- metssigade liikumist takistavaid looduslikke ja inimese loodud tõkkeid.
Taudistunud alal asuvad sigalad võetakse kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla. Määratakse veterinaarjärelevalveametnikud ja volitatud loomaarstid, kes hakkavad sigalaid üle vaatama. Esmane ülevaatus tehakse seitsme päeva jooksul; selle käigus registreeritakse kõik sead ning kari vaadatakse kliiniliselt läbi. Edaspidi kontrollitakse kõiki piirkonna sigalaid vähemalt kord kuus võimaliku nakkuse avastamiseks. Seakatku tunnustega sigadelt võetakse uurimiseks proov.
Taudistunud alal lastud või surnult leitud metsseale tehakse koostöös jahimehega epidemioloogiline uuring. Pannakse kirja metssea leidmise või küttimise andmed (sh kuupäev, leidja või küti nimi, metssea vanus ja sugu, kütitud metssea sümptomid või leitud metsseakorjuse olukord). Surnud metssead vaatab üle ka veterinaarjärelevalveametnik või volitatud loomaarst. Korjuselt võetakse proov, mis saadetakse Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusesse (LABRIS).
Taudistunud alal asuvatele ettevõtetele kehtestatakse kohased kitsendused ja abinõud. Taudistunud alal asuvatele loomapidajatele kehtivad ka kindlad kohustused. Täpsemalt on taudistunud alal võetavad meetmed kirjas Euroopa Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 ning rakendusmääruses (EL) 2023/594.
Taudistunud ala jaoks koostab PTA selle tervendamise kava. Kavas esitatakse tauditõrje meetmed sigade katku likvideerimiseks taudistunud alal (sh meetmed, mida võetakse taudistunud alal asuvate ettevõtete suhtes). Tervendamise kava vajadusel muudetakse ja täiendatakse. Kava esitab amet hindamiseks Euroopa Komisjonile 90 päeva jooksul pärast referentlaborist saadud kinnitust, et metssigadel on diagnoositud esmane sigade Aafrika katku juht. Taudistunud ala suurenemise või vähenemise puhul teavitatakse sellest kohe Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide veterinaarteenistusi. Muude muudatuste tegemise korral esitatakse muudetud tervendamise kava hindamiseks Euroopa Komisjonile.
Taudistunud ala loetakse tervendatuks, kui viimasest seakatku diagnoosimisest on möödunud vähemalt 12 kuud ja sel perioodil uuritud metssead osutuvad seakatku suhtes viroloogilisel uurimisel negatiivseks. Taudistunud alale kehtestatud kitsendused lõpetab PTA kohaliku asutuse juht.
Pärast kitsenduste lõpetamist uuritakse metsloomi sageli vähemalt kolme aasta jooksul vastavalt PTA peadirektori kinnitatud seirekavale. Metsseapopulatsioon loetakse sigade katkust vabaks, kui uuringutega on tõestatud selle viiruse ja antikeha puudumine viimase 12 kuu vältel.
