Eesmärgi täitmiseks tuleb lisaks muule aretustegevusele
-
pidada tõuraamatuid või aretusregistreid,
-
teha jõudluskontrolli ja
-
tagada ohustatud tõugude säilimine.
Põllumajandusloomade aretuse valdkonda Eestis reguleerib põllumajandusloomade aretuse seadus ning Euroopa Liidu määrused ja otsekohalduvad õigusaktid.
Järelevalvet põllumajandusloomade aretuse valdkonnas teeb Põllumajandus- ja Toiduamet. Lisaks tunnustab amet aretusorganisatsioone.
Ohustatud tõugude säilitamine
Praegusel ajal, mil loomakasvatuses on valdav intensiivtootmine, satuvad väljasuremisohtu tõud, kes ei suuda tootlikumate tõugudega võistelda. Enamasti on tegu põliste, kohalike tingimusega kohastunud tõugudega, kes on tähtsad nii ajaloolise pärandi edasikandmise kui ka geneetilise mitmekesisuse säilitamise mõttes ning seetõttu väärivad säilitamist.
Eestis kantakse ohustatud tõugude loetellu põllumajandusloomatõud, kes on ajalooliselt Eesti päritolu.
Kui tõug tunnustatakse ohustatuks, siis jätkatakse tegevusi tõu säilitamiseks olemas oleva populatsiooniga ning tõuraamatu põhiosa loomadeks loetakse loomad, kes olid kantud tõuraamatusse säilitamise alguses.
Põllumajandusloomade aretuse seaduse järgi loetakse tõug ohustatuks, kui aretuses on kasutada:
-
loomade puhul – alla 1000 emaslooma või alla 20 isaslooma;
-
lindude puhul – alla 10 000 emaslinnu või alla 1000 isaslinnu.
Ohustatud tõu säilitamisega võib tegeleda vaid selleks eelnevalt tunnustatud aretusühistu. Ohustatud tõu säilitaja peab olema ka võimeline ellu viima ohustatud tõu säilitusprogrammi.
Aretusprogrammid
Koos tõugude kandmisega ohustatud tõugude nimekirja alustati ohustatud tõugude säilitus- ja aretusprogrammide väljatöötamist. Programmide eesmärk on tagada kohalike ohustatud tõugude säilimine.
Ohustatud tõugu põllumajanduslooma aretuses võib kasutada üksnes sama tõugu põllumajanduslooma aretusmaterjali. Aretusprogrammis ettenähtud teist tõugu põllumajanduslooma aretusmaterjali võib kasutada üksnes ühekordsel ristamisel sugulusaretuse vältimiseks.
Tõuraamatu või aretusregistri pidamine
Aretusühing peab endale või oma liikmetele kuuluvate aretusloomade andmed registreerima tõuraamatus või aretusregistris. Tõuraamatu või aretusregistri pidamine on ka põllumajandusloomade aretustoetuse saamise tingimuseks.
Tõuraamatut või aretusregistrit võib pidada ainult selleks eelnevalt tunnustuse saanud aretusühing. Põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimisega või tema geneetilise väärtuse hindamisega tegelda sooviv isik peab samuti olema enne tegevusega alustamist tunnustatud.
Tunnustamist taotlev aretusühing või jõudluskontrolli läbiviija peab olema võimeline osutama aretusteenust oma valitud aretusvaldkonnas. Seejuures peab aretusühingul või tema liikmetel olema aretuseks piisav arv tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmiseks sobivaid loomi. Ohustatud tõu säilitaja peab olema võimeline läbi viima ohustatud tõu säilitusprogrammi.
Aretusregister
Aretusregister on andmekogu, kuhu kantakse tõuaretusprogrammis ettenähtud ristandaretussea põlvnemise, päritolu, jõudluse ja geneetilise väärtuse andmed.
Aretusregistri mõiste on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1012.
Tõuraamat
Tõuraamat on andmekogu, kuhu kantakse tõuaretusprogrammis ettenähtud aretuslooma põlvnemise andmed, tema aretaja ja omaniku andmed ning jõudluse ja geneetilise väärtuse andmed koos looma eellaste nimetamisega.
Tõuraamatu mõiste eri loomaliikide puhul on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1012.
Seotud viited
Viimati uuendatud 27.05.2022
