Inimesed seisavad silmitsi üha suurema toiduvalikuga. Ühelt poolt on see privileeg, teisalt muudab otsustamise keerulisemaks – mida võtta, mida jätta? Kirjud pakendid ja väikeses kirjas esitatud keeruline teave ei tee valikute tegemist lihtsaks. Just siin saab tarbijale abiks olla toidupakendi esiküljel kasutatav Nutri-Score. See on mugav ja kiire tööriist, mis annab viie tähe ja värvi abil toidu toitainelisele koostisele üldise hinnangu. See teeb sarnaste toodete võrdlemise lihtsamaks ja toetab paremate valikute tegemist. Selleks, et ka Eesti tootjatel oleks soovi korral võimalik kasutada Nutri-Score’i, on vaja kehtestada riiklik õigusakt, mis seda võimaldaks.
Loe lähemalt Maablogist:
Nutri-Score on üks olemasolevatest FOP-märgistustest. FOP-märgistus (inglise keeles Front-of-Pack Nutrition Labelling) tähendab, et toidupakendil olev toitumisalane teave esitatakse pakendi esiküljel lihtsustatud viisil, näiteks graafiliselt või sümbolitena, et toidu ostmisel oleks kergem olulist teavet pilguga haarata. Selline märgistus aitab sarnaseid tooteid kiirelt võrrelda ning teha seeläbi paremaid toiduvalikuid. FOP-märgistus on teaduskirjanduse põhjal tarbijale paremini nähtav, arusaadavam ja mõjusam kui klassikaline märgistus pakendi tagaküljel, soodustades seeläbi tervist toetavate valikute tegemist (Kelly jt 2024; Shrestha jt 2023).
Nutri-Score on kasutusel seitsmes Euroopa riigis - Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal, Hollandis, Hispaanias, Luksemburgis, Šveitsis. Ka Eesti turul võib kohati märgata nendes riikides toodetud tooteid, mis Nutri-Score’i märgist kannavad. Selleks, et ka Eesti tootjatel oleks soovi korral võimalik anda Nutri-Score’i abil täiendavat teavet toidu üldise toitainelise koostise kohta, on vaja kehtestada riiklik õigusakt, mis seda võimaldaks.
Nutri-Score ei lahenda üksi toitumisega seotud probleeme, kuid teeb keeruka toitumisalase teabe mõistmise lihtsamaks ja on hea tööriist tervist toetavama toidukeskkonna kujundamisel ning tarbijate valikute toetamisel.
Nutri-Score on pakendi esiküljel olev märgistus, mis annab info toidu üldise toitainelise koostise kohta edasi lihtsustatud viisil. Nutri-Score’i skaalal kasutatakse tähti ja värve tumerohelisest (tähistatakse tähega A) tumeoranžini (tähistatakse tähega E).
„A“ tähistab võrdluses parimat valikut, kusjuures võrrelda saab üksnes võrreldavaid tooteid – nt leib vs leib, mitte leib vs õli. Nutri-Score võimaldab väga lihtsalt ja kiirelt võrrelda sarnaseid toite ning teha seeläbi paremaid toiduvalikuid.
Hinnang (A, B, C, D või E) kujuneb koondhinde alusel, mis arvutatakse 100 g või 100 ml toidu kohta. See võimaldab erinevaid tooteid võrrelda ühtsel ja tootjast sõltumatul alusel.
Positiivselt mõjutavad hinnangut:
- valgud
- kiudained
- puu- ja köögiviljasisaldus
Negatiivselt mõjutavad hinnangut:
- üldine energiasisaldus
- suhkrud
- sool
- küllastunud rasvhapped
- jookide kategoorias magusaine (nt aspartaam, sukraloos) sisaldumine
Nutri-Score’i kasuks räägib teaduspõhisus. Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) on teaduslikele andmetele tuginedes rõhutanud just Nutri-Score’i paremust võrreldes teiste FOP-märgistustega (IARC, 2021). Uuringud on näidanud, et see on lihtsasti mõistetav ja üldiselt heas kooskõlas eri riikide (nt Põhjamaade) toitumissoovitustega. Viimaste aastate teaduskirjanduse ülevaate põhjal edestab enamasti just Nutri-Score teisi FOP-märgistusi nii tarbijale arusaadavuse kui ka ostukäitumisele avalduva soodsa mõju poolest (LABRIS, 2025).
Nutri-Score on avaliku sektori algatus.
Selle töötasid välja sõltumatud Prantsusmaa toitumise epidemioloogia ja rahvatervise valdkonna teadlased koostöös Prantsusmaa avaliku sektori terviseasutustega.
Nutri-Score põhineb Ühendkuningriigi Food Standards Agency toitaineliste põhijoonte mudelil, mis loodi koostöös Oxfordi Ülikooli teadlastega eesmärgiga piirata lastele suunatud toidureklaami. Nutri-Score on selle mudeli edasiarendus.
Märgistuse omanik ja haldaja on Prantsusmaa riiklik rahvatervise asutus Santé Publique France, mis tegutseb Prantsusmaa terviseministeeriumi haldusalas ja on oma rollilt võrreldav Eesti Tervise Arengu Instituudiga.
2025. aastal alustas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teema analüüsimist. Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusel on valminud viimaste aastate teaduskirjanduse ülevaade FOP-märgistuste võrdluse kohta. Lisaks on töös uuringud, mis käsitlevad Nutri-Score'i vastavust Eesti riiklikele toidusoovitustele ja Nutri-Score’i vabatahtliku kasutuselevõtuga kaasnevaid majanduslikke mõjusid.
Nutri-Score'i arvutusnäited
Järgnevalt on esitatud mõned näited Eesti turul leiduvatest toodetest ja Nutri-Score’i arvutustest.
Andmed on võetud e-poodidest, toodete pakenditelt ja NutriData toidu koostise andmebaasist. Viimasest on võetud vajadusel ka keskmised kiudainete sisaldused. Arvutamisel on kasutatud tasuta kättesaadavat Nutri-Score’i kalkulaatorit.
Üldiselt saab järeldada, et tootele antav hinnang sõltub konkreetsest tootest ja selle koostisosadest. Lisatud suhkur ja sool mõjutavad oluliselt kujunevat hinnangut. Nutri-Score annab toidu toitainelisele koostisele üldise hinnangu, mis aitab poeriiulilt üles leida paremad valikud.
Kui vaadata näiteks leibade kategooriat ja allolevaid näiteid, siis rukkileib võib saada hinnanguks A, B või C. Must leib võib saada allolevate toodete näitel hinnanguks B või C. Hinnang sõltub konkreetsest tootest ja selle koostisest:
Sageli tõstatub küsimus, miks saavad külmutatud friikartulid rohelise hinnangu. Hinnang antakse tootele sellisena, nagu see pakendis sisaldub. Hilisemat valmistusviisi ei arvestata. Sama kehtib ka praegu pakendil esitatava toitumisalase teabe kohta. Taaskord sõltub lõplik hinnang konkreetsest tootest ja selle koostisosadest. Kõik friikartulid ei saa rohelist hinnangut – friikartulil ja friikartulil on vahe. Samuti ei pruugi rohelist hinnangut saada ka muud külmutatud kartulitooted, näiteks külmutatud kartulisektorid. Üldiselt saavad parema hinnangu tooted, mille kartulisisaldus on suurem ja mis ei sisalda lisatud soola:
Tooted, mis sisaldavad lisatud suhkruid ja/või soola, ei saa üldiselt Nutri-Score’i skaalal rohelist hinnangut. Arvutatud näidete põhjal saab hinnanguks A üksnes maapähklitest valmistatud toode. Ülejäänud tooted sisaldavad ka lisatud suhkrut ja/või soola, mistõttu on ka hinnang kehvem:
Rasvane kala võib saada rohelise hinnangu. Näiteks saab värske lõhefilee A, kuid soolatud lõhe saab sõltuvalt soolasisaldusest madalama hinnangu:
Ka näiteks kuumtöötlemata ja maitsestamata heeringafilee saab rohelise hinnangu, kuid heeringast valmistatud tooted, mis sisaldavad lisatud soola ja teisi koostisosi, saavad võrreldes maitsestamata ja kuumatöötlemata tootega madalama hinnangu:
Kalapulkade puhul sõltub hinnang samuti konkreetsest tootest ja selle koostisosadest. Kalapulkade hinnang võib varieeruda mitme tähe ja värvi vahel:
Arvutatud näidete põhjal saavad rohelise B oliiviõli ja rapsiõli. B on õlide kategoorias parim võimalik hinnang. Õlide kategoorias mõjutab hinnangut kõige enam küllastunud rasvhapete sisaldus:
Magusainet (nt aspartaami, sukraloosi, stevioolglükosiide) sisaldavad joogid saavad parimal juhul hinnanguks C. Nii ka näiteks „dieetkoola“. Kui jook sisaldab lisaks magusainele lisatud suhkruid, saab toode hinnanguks D või E. Mahl (puuviljasisaldus 100%) saab üldiselt hinnanguks C ja seda märkimisväärse suhkrusisalduse tõttu. Vähendatud suhkrusisaldusega mahlad saaksid hinnanguks rohelise B. Seega ei vasta tõele, et magusainet sisaldavad joogid saavad mahlast parema hinnangu. Vesi on ainus jook, mis saab hinnanguks tumerohelise A:
Kohupiimadele ja kohupiimakreemidele antavad hinnangud sõltuvad eelkõige toote suhkru- ja rasvasisaldusest. Üldiselt saavad maitsestamata piimatooted parema hinnangu kui maitsestatud piimatooted, mille puhul on juurde lisatud näiteks suhkrut, maitselisandeid ja/või lõhna- ja maitseaineid:
Nutri-Score: levinud müüdid ja selgitused
Nutri-Score ei soovita ühtegi toodet piiramatult süüa, vaid annab toidu toitainelisele koostisele üldise hinnangu, arvestades eeskätt 100 grammi või milliliitri kohta esitatud pakendiinfot. See võimaldab teha paremaid valikuid sarnaste toodete seast. Näiteks maapähklikreemidest saab hinnanguks A üksnes maapähklitest valmistatud toode. Tooted, mis sisaldavad ka lisatud suhkrut ja/või soola, saavad kehvema hinnangu. Ühegi toidu liigne tarbimine ei ole tervisele hea.
Nutri-Score võtab aluseks eelkõige kohustuslikus toitumisalases teabes esitatud info ja esitab selle lihtsustatud viisil. Ka ükski teine praegu Euroopas kasutusel olev pakendi esikülje märgistus ei võta muid aspekte otseselt arvesse. Kui tootes on kasutatud toidu lisaaineid, esitatakse need koostisosade loetelus.
Nutri-Score kasutamine on tootjate jaoks vabatahtlik ja tasuta.
Nutri-Score ei keela, vaid toimib suunajana. See annab toote toitainelisele koostisele üldise hinnangu, mis lihtsustab sarnaste toodete võrdlemist ja aitab üles leida paremad valikud.
Kehvem hinnang tuleneb üldiselt toidu suuremast soola-, suhkru- või rasvasisaldusest, mitte sellepärast, et see on traditsiooniline. Neid toite ei peaks menüüst täielikult välja jätma, vaid tarbima harvem ja väiksemates kogustes. Traditsiooniline ei ole alati tervislikum.
Hinnang antakse tootele sellisena, nagu see pakendis on (hilisemat valmistusviisi ei arvestata). Ainult kartulist koosnev friikartul võib saada rohelise hinnangu. Lisatud õli ja sool muudavad selle kehvemaks.
Nutri-Score teeb keeruka info lihtsamini mõistetavaks ja parandab üldist arusaamist toodete toitainelisest koostisest (aitab üles leida paremad valikud). Koostisosade loetelu ja detailne toitumisalane teave on seejuures alati tarbijale pakendil nähtav.
See on teadlik lihtsustus, et info oleks kergesti mõistetav. Arvestab positiivselt kiudaineid, valke, puu- ja köögiviljasisaldust. Negatiivselt soola, suhkruid, küllastunud rasvhappeid, üldist energiasisaldust ning jookide puhul magusaine (nt aspartaam, sukraloos) sisaldumist. Täpsem info on alati pakendil olemas.
Nutri-Score aitab suure tootevaliku seast üles leida paremad valikud. Oluline on mõõdukus ja toitumine tervikuna. Mõõdukas tuleks olla ka rohelise hinnanguga toidu tarbimisel. Toidupüramiid näitab, millistest toidugruppidest süüa rohkem ja millistest vähem.
Nutri-Score on vabatahtlik ja ettevõtjad otsustavad ise, kas seda kasutada. Eesmärk on pakkuda lihtsamini mõistetavat infot ja toetada tarbijaid valikute tegemisel.
Nutri-Score töötati välja teadusuuringute põhjal Prantsusmaa avaliku sektori terviseasutuste eestvedamisel. Seda on arendatud koos teadlastega ning see on heas kooskõlas riiklike toidusoovitustega. Selle kohta leiad täpsemat infot siit.
Kõik positiivsed uuringud ei ole seotud Nutri-Score’i arendajatega. Positiivne tulemus ei tähenda automaatselt kallutatust.
Nutri-Score on üks vahend, mis aitab inimestel teha paremaid toiduvalikuid. Ükski üksik lahendus ei ole võluvits.
Viimati uuendatud 07.07.2026
