Põllumajandusteadusteks loetakse põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega seotud teadusalad ning veterinaaria.
Riigi eesmärk põllumajandusteaduse valdkonnas on luua teadmistekeskne ühiskond, kus Eesti ja muu maailma teadlasi nähakse võrdsena ning kus teadusuuringuid loetakse ühiskonna toimimise ja arengu alustalaks. Eesti põllumajandusteaduse liitmine rahvusvahelisse teadussüsteemi ning teadustööde tulemuste rakendamine haridus- ja nõuandesüsteemi kaudu aitab tõsta riigi põllumajandustoodangu konkurentsivõimet.
Valdkonna tegevusi korraldab ja rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium riiklike programmidega, mis hõlmavad rakendusuuringuid ja arendustegevust, sordiaretust ning geneetilise ressursi kogumist ja säilitamist. Eesti põllumajandusliku teadustöö kõrge taseme tagamiseks edendab ministeerium kohalikku koostööd ja innovatsiooni, rakendab Euroopa Innovatsioonipartnerlust (EIP), osaleb teadusnõukogude ja -komiteede töös ning teeb koostööd teiste riikidega.
Eestis tegelevad põllumajandusteadustega Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ning teadusasutuste juures asuvad keskused, katsejaamad ja katsefarmid. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutustest on teadusliku suunitlusega Maaelu Teadmuskeskus (METK).
Põlllumajandusliku teadus- ja arendustegevuse suunamiseks riiklikul tasandil koostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös valdkonna esindajate ja huvigruppidega arengukavad ja muud strateegilised dokumendid.
Rakendusuuringud ja arendustegevus
Kõigi ministeeriumide ülesanne on korraldada oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning selle rahastamist. Selleks töötavad ministeeriumid muu hulgas välja teadus- ja arendusprogramme ja korraldavad nende täitmist. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on nende ülesannete täitmiseks koostanud rakendusuuringute programme 2004. aastast.
"Põllumajanduslike rakendusuuringute programm aastateks 2015–2021" on juba kolmas omataoline. Programmi ülesanne on aidata kaasa kompetentse teadustoe kasutamisele ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika kujundamisel ja rakendamisel. Samuti aitab programm kaasa Eesti teaduse rahvusvahelistumisele.
Programmi raames rahastatakse projektikonkursside vahendusel rakendusuuringute tegemist mitmes valdkonnas. Kõikide praeguse ja eelmiste programmide raames valminud uuringute aruanded avaldatakse portaalis Pikk.ee.
Viited
Geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine
Geneetilised ressursid kujutavad endast looduslike, kultiveeritud ja kodustatud liikide genofondi ning nad on tähtsad ja muutuvad üha tähtsamaks paljudes majandussektorites, sh näiteks toiduainete tootmine, metsandus ja biotehnoloogia.
Taimesordid, aretusmaterjal ja rahvaaretised on loodud pikaajalise töö tulemusena ning neid tuleb säilitada nii bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks kui ka inimkonna kultuuripärandi säilitamiseks.
Kadunud sorte, aretisi ja liike ei ole enam võimalik taastada, sest ebasobivate säilitustingimuste tõttu on nende eluvõime kadunud. Osa säilikutest on säilinud vaid arengukavas osalevate asutuste kollektsioonides.
Tulevikus on järjest arenevate molekulaarbioloogiliste meetoditega võimalik avastada säilitatava materjali seast seni veel tundmata väärtusi, mida saab kasutada uute, näiteks haiguskindlamate või muude väärtuslike omadustega sortide loomisel.
Geneetilist ressurssi säilitatakse seemnetena, taimedena ja taimeosadena geenipankades.
Eestis vastutavad põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumise ja säilitamise eest Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium.
Neist Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostab riiklikud programmid põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumiseks ja säilitamiseks.
Teadusasutused
Põllumajanduskultuuride geneetilist ressurssi kogub ja säilitab Eestis neli teadusasutust.
Sordiaretus ja riiklikud programmid
Sordiaretus on väga pikaajaline protsess ning uue sordi aretamiseks kulub vähemalt 10–12 aastat. Sordiaretustöö edukuse tagamiseks läheb vaja hulgaliselt erinevaid eeltöid – rakendusuuringuid biotehnoloogia, geneetika ja taimefüsioloogia alal, praktilist sordiaretust, taimekaitset ning ka tootearendust.
Sordiaretuse eesmärkide saavutamiseks luuakse ja kirjeldatakse aretuskollektsioone, rakendatakse kaasaegset biotehnoloogiat ja rakendusgeneetikat, tegeletakse eelaretuse, uute sortide aretuse ja säilitusaretusega ning osaletakse võimalikult aktiivselt rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.
Edu sordiaretuse vallas saab tagada ainult intensiivne teadusalane koostöö nii kodumaisel kui ka rahvusvahelisel tasandil, usaldusväärse, traditsioonide ja seemnekasvatussüsteemi olemasolu, kohalike olude ja vajaduste tundmine, kogenud teadlaste panus ja kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine.
Teadustöö koordineerimine põllu-, köögivilja-, puuvilja- ning marjakultuuride sordiaretuse vallas on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ülesanne. Selleks koostab ministeerium riiklikud sordiaretusprogrammid.
Teadusasutused
Sordiaretusega seotud teadustööga tegeleb Eestis kolm teadus- ja arendusasutust.
SCAR (Standing Committee on Agricultural Research) nõustab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike põllumajandusteadust puudutavates küsimustes (sh koordineerib liikmesriikides tehtavat teadustööd ja täiendab liidu raamprogramme).
Komitee on kutsunud ellu ka erinevaid töörühmi. Näiteks aastatel 2010–2013 osales Eesti põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemide töörühmas AKIS (Agricultural Knowledge and Innovation Systems).
SCAR asutati aastal 1974 ning see koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide ja seotud riikide esindajatest. Praeguse seisuga esindab komitee 37 riiki. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on komitee liige alates aastast 2004.
Seotud viited
Viimati uuendatud 09.03.2026
