Kaasamine hõlmab sihtrühmade (huvipoolte) kaardistamist, informeerimist, konsulteerimist ja osalemist ehk koosloomet. Huvipoolte koosloome on võimalik väiksemates koostöörühmades.
Eri huvipoolte osalemine otsuste tegemisel annab võimaluse teada saada, keda ja kuidas mingi otsus mõjutab. See võimaldab langetada läbikaalutud ning paremini sihistatud ja mõjusamaid otsuseid, ennetada probleeme elluviimisel ja teadvustada valikuid.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium panustab oma tegevustega riigi tegevuspõhise eelarvestrateegia tulemusvaldkonda “Põllumajandus ja kalandus”. Tulemusvaldkonna juhtimiseks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga koostanud "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030" (PõKa 2030).
PõKa 2030 üldeesmärki „Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised“ saavutame vaid inimeste ja nende ühenduste koostöös. Seetõttu on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poliitika-, õigus- ja teenusloomes ettevõtjate, teadlaste, keskkonna, kogukonna ja teistel ühendustel väga oluline roll neid puudutavate otsuste kujundamisel. Eri pooli otsuste tegemisse kaasates ning otsuste mõjude hinnates saame teada, kelle elu ja kuidas mingi otsus võib mõjutada. Ainult nii saame olla hoolivad ja vastutustundlikud inimeste suhtes, kelle elu poliitikaotsused mõjutavad.
Inimkeskne ja kaasav poliitikakujundus ei ole idealistlik loosung – see on reaalne kestliku arengu vajadus, sest arengukavad, seadused, määrused ega riigieelarve ei tee ise midagi, inimesed teevad.
Kaasava juhtimise, arengukavade ja õigusaktide sihtrühmadega seotud mõjude hindamise ning teenusdisaini hõlbustamiseks on loodud mitmesuguseid tööriistu.
Viited
Üldpõhimõtted
- Kaasamine hõlmab riigi avaliku võimu asutuste ja äriettevõtete tegevusi, mille sihiks on anda kodanikele ning neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste kujundamises. Kaasamine koosneb osapoolte kaardistuse, informeerimise, konsulteerimise ja võimaluse korral otsustusprotsessis osalemise (sh koosloome, võimestamine jm) etappidest. Kaasamisel on oluline avaliku teabe kvaliteet ja huvide tasakaalustatud esindatus. Hoiame silmis strateegia „Eesti 2035“ sihti ("Eesti on inimkeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel").
- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rakendab kaasamist selliste poliitikaalgatuste puhul, millel on oluline mõju "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030" (PõKa 2030) sihtrühmadele või kogu ühiskonnale. Kaasamise vajalikkust, osapooli, ulatust ja kaasamiskava koostamist arutatakse mõjude eelhindamise käigus. Mõjude selgitamisel lähtume Vabariigi Valitsuse kinnitatud mõjude hindamise metoodikast, mõjude määratlemise kontrollküsimustikust ja PõKa 2030 mõjueesmärkidest. Keerukate, oluliste mõjude ja erinevate sihtrühmadega poliitika-, õigus- ja teenusloome algatuste jaoks koostab ministeerium eraldi kaasamiskavad.
- Koostöös väärtustame eesmärgi selgust, teadmispõhisust (sh vastutusvõimelisus), ausameelsust, uuendusmeelsust, tulemuslikkust, erihuvide tasakaalustatust ning hoolivust maa, inimeste tervise ja töö suhtes, et eesti toit oleks hinnatud, toidu varustuskindlus tagatud ja maal oleks hea elada (PõKa 2030 sihid).
Kaasamise etapid
- Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi algatatud kaasamistegevused on eesmärgistatud ning keskenduvad osapooltelt arvamuste, ideede ja ettepanekute küsimisele poliitikakujunduse kõigis etappides, alustades probleemide hindamisest ning eesmärkide ja lahenduste sõnastamisest kuni poliitilise otsuse kavandi koostamiseni.
- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium avalikustab iga aasta alguses keskse kaasamiskava koos õigusloome tööplaani, koostöösündmuste ja kontaktisikutega, et hoida PõKa 2030 eesmärkide elluviimisega seotud otsustusprotsessis avaliku teabe kättesaadavuse, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.
- Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poliitika-, õigus- ja teenusloomes osalevate organisatsioonide esindajad (sh nõuandvate kogude liikmed) teevad endast sõltuva oma organisatsiooni liikmete teavitamisel.
- Kaasamiseks valime sobivad teabekanalid ning püüame õigeaegselt varustada osapooli vajaliku teabega enne arutelusid (sh probleemid, mõjud, teadusuuringud, õiguslikud piirangud jm), et luua eeldused poliitikavalikute teadmistepõhiseks ja argumenteeritud aruteluks. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium hoidub teabe klassifitseerimisel märkest „ametkondlik“, kui selleks puudub seadusest tulenev nõue.
- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja valitsemisala asutused kaasavad osapooli ja huvirühmi neid mõjutavate otsuste kujundamisse võimalikult varases faasis, et tugevdada partnerlust ja tõsta otsuste kvaliteeti.
- Kaasatavatele võimaldatakse piisav aeg tagasiside andmiseks. Uute poliitikaalgatuste ja eelnõude konsulteerimiseks on neli nädalat; põhjendatud juhtudel võib kestust lühendada või pikendada.
- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium annab tagasiside partnerite ettepanekutele mõistliku aja jooksul, üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul alates kaasamise lõppemisest. Kui kaasamine kestab kauem kui kolm kuud või toimub mitmes etapis, teeb ministeerium vajadusel vahekokkuvõtte kaasamise käigus saadud tagasisidest ja sellega arvestamisest, muudab vajaduse korral kaasamise ajakava ning teavitab sellest kõiki kaasatud huvirühmi. Kaasamise käigus laekunud kirjalikest ettepanekutest ja ministeeriumi vastustest koostatakse ettepanekute koondtabel, mis edastatakse osapooltele teadmiseks.
- Olulise mõjuga poliitikaalgatuste kaasamisprotsessi lõpus analüüsib ministeerium kaasamise protsessi- ja tulemuseesmärkide saavutamist, kasutatud meetodite asjakohasust, huvirühmade osalemist, tagasiside andmist ja huvirühmade rahulolu kaasamisega (sisendinfo õppimis- ja parendustegevusteks).
Kaasamise kvaliteedi parendamine, erimeelsuste lahendamine ja partnerite päevad
- Strateegilise partnerluse ja kaasamise kvaliteedi parenduste teaduspõhiseks juhtimiseks korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös partneritega iga 2–3 aasta järel nõuandvate kogude, strateegilise partnerluse ja kaasamisega seotud osapoolte sotsioloogilise uuringu (e-küsitlus, sh ettepanekud).
- Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja strateegiliste partnerite võimalikud erimeelsused kaasamise hea tava täitmise asjus lahendatakse konsensusarutelude, nõuandvate kogude kodukorra või mõlema raames.
- Kaasamise hea tava on osapooltele täiendusteks ja muudatusteks avatud. Selle täitmist ja parendamist arutatakse vajaduse korral Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi iga-aastasel partnerite päeval.
Viited
Põhimõtted ja abimaterjalid, sh metoodika ja kontrollküsimustik
Seotud mõisteid
- „Avaliku võimu või äriettevõtte tegevus, mille siht on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel, sh õigusloomes.“ (Kodanikuühiskonna lühisõnastik)
- „Kaasamise raamistik koosneb kolmest komponendist – huvirühmade ja -poolte informeerimine, nendega konsulteerimine ja poolte osalemine otsuste tegemise protsessis. Kaasamise põhialus on luua arutelufoorum erinevatele ja omavahel võistlevatele huvidele ja prioriteetidele ning saavutada kokkuvõttes huvirühmade tasakaalustatud kokkulepe otsuse või õigusakti asjus.“ (Lepa, R. jt, 2004. "Kaasamine otsustetegemise protsessi")
Viited
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, arengukava koostamise ettepaneku või muu olulise mõjuga küsimuse enne otsustamist otsuse mõjualas tegutsevatele huvirühmadele ning eelnõude infosüsteemi (EIS) või osalusveebi kaudu avalikkusele ettepanekute ja arvamuste saamiseks.
Enne konsultatsiooni avamist antakse huvirühmadele sellest teada, sh:
- selgitatakse, milleks otsuse eelnõud on vaja;
- nimetatakse huvirühmad;
- märgitakse need probleemid ja küsimused, mille kohta oodatakse huvirühmade seisukohti;
- kirjeldatakse kaasamise edasist käiku ja eelnõu edasist menetlust.
Kui osaleda soovijal ei ole selge, mille kohta täpsemalt arvamust küsitakse, saab seda infot küsida otsuse ettevalmistamise eest vastutavalt teenistujalt (kirjas keskses kaasamiskavas). Lisaks on ministeeriumil kaasamiskoordinaator, kelle poole võib pöörduda, kui on üldisi küsimusi kaasamise korraldamise kohta või ei ole selge, kes ühe või teise eelnõu ettevalmistamise eest vastutab.
Viited
Ministeeriumi poliitika-, õigus- ja teenusloome sihtrühmad on kõik inimesed ning ühendused (ettevõtted, MTÜd, kogukonnad jt), kelle elu ja tegevusi ministeeriumi otsused otseselt või kaudselt mõjutavad ning kelle heaolu nimel ministeerium töötab põhiseaduse ja seaduste raames. Sihtrühmade (meie inimeste ja nende ühenduste) põhjendatud vajaduste, ootuste ja probleemide lahendamisega saab ministeerium avalikkuses põhjendada ja õigustada oma tegevuse vajalikkust.
Ministeeriumi poliitika-, õigus- ja teenusloome sidusrühmad on erinevate eesmärkidega esindusorganisatsioonid ja -isikud (nt ettevõtjate, keskkonna- ja kogukonnaühenduste, teadlaste, huvialade jt ühendused, samuti kohalikud omavalitsused ja ajakirjanikud), kes vahendavad infot ministeeriumi otsuste ettevalmistamise ja rakendamisega (sh tagasiside) seotud kaasamistegevustes (informeerimine, konsulteerimine, osalus, võimestamine). Hierarhilise otsustusprotsessi korral tasub teenuste strateegilises turunduses ja kommunikatsioonis sidusrühmadena käsitleda ka ministeeriumi valitsemisala asutuste teenindusüksusi, kes töökohtadel vahendavad infot sihtrühmadega.
Sidusrühma sünonüümid (sõltuvalt kontekstist): huvirühm, lobby-rühm, strateegiline partner jms.
Koosloomet mõtestatakse mitmeti. Põhiline: erinevad teemasse puutuvad huvipooled sõnastavad koos probleeme ja leiavad koos ka lahendusi, kasutades mitmesuguseid koosloome tööriistu.
Võrumaa koosloometalgute „Vunki mano!“ juhendis on koosloome mõiste sõnadesse püütud nii: „Koosloomet iseloomustab teenuse kasutaja aktiivne kaasamine lahenduse loomise protsessi. Tavaline kogukonnaliige võib olla nii initsiaator, teenuse disainija kui ka selle rakendaja. Seega, midagi ei sünni ilma lõppkasutaja selge nägemuse ja panuseta. Koosloome käigus võib esialgne probleem muutuda ja liikuda lahenduste suunas sootuks teisi radu pidi, kui algne sõnastus oleks ette võinud näha. Koosloome on elav protsess, mis viib innovatiivsele ja täpsustunud lahendusele lähemale lõppkasutajat, tavalist inimest kaasates.“
Ametnike üks ülesanne on n-ö tõlkida koosloomes sündinud ettepanekud administratiivsete ja poliitiliste otsuste eelnõude keelde koos tegevuste ligilähedaste mõjude (sh kulude-tulude) hindamisega.
Viited
"Disain on tegevus, mille käigus luuakse ja arendatakse välja plaan selleks, kuidas teostada uus, oluliselt täiustatud toode, teenus või süsteem, mis tagab parima ühilduvuse kasutaja vajaduste, püüdluste ja võimetega ning võimaldab arvesse võtta majandusliku, sotsiaalse ja keskkondliku jätkusuutlikkuse aspekte." (Geroli Peedu, Eesti Disainikeskus 2011).
- "Teenusedisain on süsteemne lähenemine probleemide defineerimiseks, lahenduste leidmiseks ja nende elluviimiseks, sest see ühendab oskuslikult nii loovuse kui ka innovatsiooni." (Geroli Peedu 2011)
- "Teenusdisain on organisatsiooni töö korraldamine ja teenuste arendamine kliendi seisukohast lähtudes kasutades disainimõtlemist ja -protsessi." (Jane Oblikas, 2021).
Arengukavade, õigusaktide, teenusestandardite, lepingute jms mõjude hindamine (inglise regulatory impact assessment) on süstemaatiline sotsiaal-, majandus-, keskkonna-, julgeoleku-, regionaal-, haldus-, eelarve- jm mõjude eristamise ja mõõdetavaks muutmise protsess, mis käib mingi poliitilise algatuse algusest kuni seal pakutud õigusliku regulatsiooni heakskiitmiseni või viib mitteregulatiivsete poliitikavalikute kaalumiseni (nt koolitus, head tavad, partnerluskokkulepped, jm).
Üldisemalt mõistame mõjude hindamist protsessina, mille abil kogutakse tõendusmaterjali poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta ning hinnatakse nende võimalikke tagajärgi. Samas ei ole mõjude hindamise näol tegemist poliitilise otsustuse asendajaga, vaid seda toetava tegevusega. Mõjude hindamine toetab valitsuse otsuste kvaliteeti ja läbipaistvust ning loob paremad eeldused, et need otsused avaldavad soovitud mõju ühiskonnaelu asjade korraldusele.
Analüüsi meetodid: kulu-tulu, kulutõhususe, standardkulu (halduskoormuse), riski, sotsiaalse mõju, keskkonnamõju, mitme kriteeriumi koosmõju jms analüüsi meetodid.
Seotud viited
Viimati uuendatud 26.06.2023
