Toidugrupipõhised erinõuded käsitlevad toodete koostist ja kvaliteeti seoses toote märgistamisega. Samuti on mitme toidugrupi juures reguleeritud kindlate näitajate analüüsimise meetodid. Nõuded tulenevad Euroopa Liidu direktiividest ja nende eesmärk on tagada kaupade vaba liikumine ühisturul.
Vajadus ühtlustada vastavaid reegleid Euroopa Liidu tasandil tekkis sellest, et paljud Euroopa Liidu liikmesriigid olid erinevatele toidugruppidele kehtestanud riiklikud nõuded. Selliste nõuete olemasolu takistas kaupade vaba liikumist ja ühisturu funktsioneerimist. Samuti peeti nõuete kehtestamisel silmas tarbija huve – ostes kindla nimetusega toodet ükskõik millises liikmesriigis, saab tarbija kindlatele koostis- ja kvaliteedinõuetele vastava toote.
Toidugrupid, millele on kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded, on järgmised:
- kohviekstrakt ja siguriekstrakt;
- kakao- ja šokolaaditooted;
- kaseiinid ja kaseinaadid;
- suhkrutooted;
- kondenspiimad ja piimapulbrid;
- mesi;
- mahlatooted;
- džemmid ja teised sarnased tooted.
Kõige olulisem põhimõte neisse tootegruppidesse kuuluvate toodete märgistamisel on nn kaitstud nimetuste põhimõte.
Kui toode vastab määrusega kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele, siis tuleb sellise toote puhul kasutada ka vastavat toote nimetust (nt apelsinimahl, õunamoos).
Nõuetele mittevastava toote puhul nn kaitstud nimetust kasutada ei tohi. Näiteks jooki, mis sisaldab 5-10% mahla, ei tohi nimetada mahlaks; seda tuleb nimetada mahlajoogiks.
NB! Alates 14. juunist 2026 hakkavad kehtima uued nõuded nelja tootegrupi puhul.
Allolevas koondtabelis olevad viited viivad nende õigusaktide puhul redaktsioonideni, mis kehtivad kuni 13. juunini 2026. Muudatuse koondtabelis teeme pärast uute redaktsioonide kehtivuse jõustumist.
|
Toidugrupp |
Kaitstud nimetus(ed) |
Õigusakt |
||||
|---|---|---|---|---|---|---|
|
Kohviekstrakt, siguriekstrakt |
kohviekstrakt ehk lahustuv kohviekstrakt ehk lahustuv kohv, siguriekstrakt ehk lahustuv siguriekstrakt ehk lahustuv sigur |
|||||
|
Kakaotooted, šokolaaditooted |
kakaovõi, kakaopulber, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, šokolaadipulber, šokolaadijoogi pulber, vähendatud rasvasisaldusega šokolaadijoogi pulber, šokolaad, piimašokolaad, hele piimašokolaad, valge šokolaad, täidisega šokolaad, chocolate a la taza, chocolate familiar a la taza, šokolaadikompvek |
Kakao- ja šokolaaditoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded |
||||
|
Kaseiinid, kaseinaadid |
happekaseiin, laabikaseiin, kaseinaadid |
|||||
|
Suhkrutooted |
poolvalge suhkur, suhkur ehk valge suhkur, ekstra valge suhkur, glükoos, fruktoos, suhkrulahus, invertsuhkrulahus, invertsuhkrusiirup, glükoosisiirup ja kuivatatud glükoosisiirup |
|||||
|
Kondenspiimad, piimapulbrid |
kondenspiim, kõrge rasvasisaldusega kondenspiim, väherasvane kondenspiim, kondenslõss, magustatud kondenspiim, magustatud väherasvane kondenspiim, magustatud kondenslõss, täispiimapulber, koorepulber, väherasvane piimapulber, lõssipulber |
|||||
|
Mesi |
mesi, õiemesi, lehemesi, vurrimesi, pressitud mesi, nõrutatud mesi, filtreeritud mesi, kärjemesi, kärjetükkidega mesi |
Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded |
||||
|
Mahlatooted |
mahl, mahl kontsentreeritud mahlast, tõmmismahl, kontsentreeritud mahl, mahlapulber, nektar |
Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded |
||||
|
Džemmid, moosid, keedised, teised sarnased tooted |
džemm, ekstra džemm, keedis, ekstra keedis, moos, želee, ekstra želee, marmelaad, tsitrusmarmelaad, želeemarmelaad, magustatud kastanipüree |
|||||
Erinõuded toidugruppide kaupa
Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.
Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist.
Alkohoolne jook on
- õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi;
- muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.
Alkoholi käitlemine
Alkoholi käitlemiseks loetakse alkoholi tootmist, importi, eksporti, hulgi- ja jaemüüki ning alkoholi hoidmist, ladustamist või edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil.
Riiklikud nõuded alkoholi käitlemisele on kehtestatud peamiselt alkoholiseadusega ja selle rakendusaktidega. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ka näiteks toidu, reklaami, pakendi ja maksudega seotud nõuetele – paljud neist kohalduvad ka alkoholi käitlemisele.
Lisaks riiklikele õigusaktidele reguleerivad alkoholi käitlemist ka Euroopa Liidu määrused.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegeleb alkoholi käitlemisel küsimustega, mis seonduvad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja ühiste turukorralduste rakendamisega ning alkoholi kui toidu ohutuse, kvaliteedi ja märgistuse nõuetekohasuse tagamisega. Näiteks kogub ja analüüsib ministeeirum andmeid alkoholi käitlemise kohta, töötab välja õigusaktide eelnõud ning on alkoholiregistri vastutav töötleja.
Valdkonna üksikküsimustega tegeleb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas peamiselt Põllumajandus- ja Toiduamet, kes muu hulgas korraldab ja teeb riiklikku järelevalvet ning täidab riikliku alkoholiregistri volitatud töötleja ülesandeid.
Riiklik alkoholiregister
Riiklik alkoholiregister on andmekogu, kus töödeldakse korrastatult andmeid Eestis käideldava alkoholi kohta. Andmete kogumise ja töötlemise eesmärk on tagada efektiivne ja tõhus järelevalve ning tarbijale ohutu ja nõuetele vastav alkohol. Käideldav alkohol peab üldjuhul olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse, erandid sellest nõudest sätestab seadus (nt katsetuste käigus tootmine, tutvumiseks ja tutvustamiseks saamine).
Taotlus alkoholi kandmiseks riiklikku alkoholiregistrisse tuleb esitada Põllumajandus- ja Toiduametile ning see peab vastama määrusega kehtestatud vorminõuetele. Enne taotluse esitamist tuleb tasuda riigilõiv. Kui Põllumajandus- ja Toiduamet keeldub registrikande tegemisest, võib selle otsuse peale esitada vaide 15 päeva jooksul Maaeluministeeriumile.
Riikliku alkoholiregistri kande tegemisega seotud täpsemate küsimuste korral palume pöörduda otse Põllumajandus- ja Toiduametisse.
Kontakt
põllumajanduspoliitika osakond
Eritoiduks nimetatakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis.
Eritoiduna käsitletakse imiku piimasegu, jätkupiimasegu, teraviljapõhist töödeldud toitu ja imikutoitu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toitu ja kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajat. Eritoiduna käsitletavad toidud on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 609/2013 (artikli 2 lõike 2 punktides c–h).
Osa eritoitude esmakordsel turuleviimisel tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit. Koostis- ja märgistusnõuded eritoidule on kehtestatud õigusaktidega.
Eritoidu nõuete regulatsioon
Eritoidu mõiste kui selline kaotati määrusega (EL) nr 609/2013, mida kohaldatakse alates 20. juulist 2016. a.
Määrusega kaasnevate muudatuste eesmärk on täpsemalt piiritleda eri toitumisvajadustega inimestele (nt imikud, väikelapsed) mõeldud toidu koostis- ja kvaliteedinõudeid. Taolise lähenemisviisi kohaselt ei kuulu eritoidu mõiste alla enam gluteenivaba, laktoosivaba ja sportlastele ettenähtud toidud.
Määrusega 609/2013 antakse Euroopa Komisjonile õigus reguleerida teatud küsimusi delegeeritud määrustega. Delegeeritud määrustega võetakse üle seni eritoidu valdkonda reguleerinud direktiivides ja määrustes sätestatud nõuded, arvestades seejuures Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamustega koostisnõuete teemal tehtud ettepanekute kohta.
Gluteenivabale, laktoosivabale ja sportlastele ettenähtud toidule puuduvad erinõuded. Neile rakenduvad horisontaalsed õigusaktid (nt 1169/2011, 1925/2006, 178/2002). Tarbijale esitatavas teabes väljendite "gluteenivaba" ja "väga väikese gluteenisisaldusega" kasutamisele kohaldatakse alates 20. juulist 2016. a rakendusmäärust (EL) nr 828/2014.
Teavitamine eritoidu turuleviimisel
Osa eritoitude esmakordsel turuleviimisel tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit. Teavitatud eritoidud kantakse andmebaasi.
Teavitama peab:
- meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidust;
- väga väikese energiasisaldusega toidust (päevase koguse energiasisaldus alla 800 kcal);
- imiku piimasegust;
- imiku jätkupiimasegust, mis
- on valmistatud valgu hüdrolüsaatidest või
- sisaldab koostisosi, mida ei ole kirjas määruse (EL) 2016/217 II lisas.
Teavitama ei pea:
- imiku jätkupiimasegust (kahe erandiga, kirjeldatud teavituskohustuslike toitude loetelus)
- teraviljapõhisest töödeldud toidust ja imikutoidust;
- väikese energiasisaldusega toidust (päevase koguse energiasisaldus üle 800 kcal);
- gluteenivabast toidust;
- laktoosivabast toidust;
- sportlastele ettenähtud toidust.
Lähtuvalt delegeeritud määruse kohaldamise tähtajast peab tulevikus hakkama teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit kogu päevase toidu asendamiseks ettenähtud toidust.
Täpsemat teavet saab Põllumajandus- ja Toiduametist.
Tähtajad ja üleminekuajad
Kehakaalu langetamiseks kasutatavate päevatoidu asendajate koostise ja teabe erinõudeid reguleeritakse alates 27. oktoobrist 2022. a Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/1798.
Senikaua kehtib määrus "Eritoidu koostis- ja kvaliteedinõuded, selle valmistamiseks kasutatavate ainete ja selle käitlemise nõuded ning eritoidu kohta toidualase teabe esitamise nõuded".
Viited
Õigusaktid
Kontakt
Joanna-Maria Usar
toiduohutuse osakond
Geneetiliselt muundatud toit on selline, mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme (GMO) või on neist tehtud.
Geneetiliselt muundatud organismid on igasugused taimed, loomad ja mikroorganismid, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades on sisse viidud geenid, mida neis looduslikul teel esineda ei saa.
Valdkonna korraldus Eestis
Eestis jaguneb GMO kasvatamise, kasutamise ja turustamise regulatsioon kolme ministeeriumi vahel.
-
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegeleb geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamise ning toiduks ja söödaks kasutatavate GMOde turustamist reguleerivate õigusaktidega.
-
Keskkonnaministeeriumi vastutusalas on GMOde keskkonda viimine põldkatsete tegemiseks ning GMOde ja GMOsid sisaldavate toodete turustamise lubade väljastamine. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutseb ka geenitehnoloogiakomisjon.
-
Sotsiaalministeerium tegeleb nõuetega, mis on seotud geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamisega ning geneetiliselt muundatud loomade või taimedega tehtavate laborikatsetega.
Geneetiliselt muundatud toidu ohutus
Enne geneetiliselt muundatud põllukultuuride turustamist või keskkonda viimist tuleb hinnata nende mõju inimese ja loomade tervisele ning loodusele. Hindamise eesmärk on vältida võimalikke halbu keskkonna- või tervisemõjusid.
Geneetiliselt muundatud toote ohutust hindab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ning sellise toote turule viimiseks Euroopa Liidus on vaja luba.
Enne EFSA antud ohutushinnangut ja turustamisloa saamist ei tohi Euroopa Liidus turule tuua ühtegi toitu, mis:
- sisaldab GMOd;
- koosneb GMOdest;
- on GMOdest saadud;
- sisaldab GMOdest saadud koostisosi.
Kuna erinevad geneetiliselt muundatud organismid sisaldavad erinevaid geene, mis on neisse sisestatud erinevatel viisidel, tuleb iga üksikut geneetiliselt muundatud toitu ja selle ohutust hinnata eraldi.
Geneetiliselt muundatud toidu ohutuse hindamisel uuritakse harilikult:
- otseseid tervisemõjusid (toksilisust);
- kalduvust vallandada allergilisi reaktsioone (allergeensust);
- toiduaine komponente, millel arvatakse olevat toite- või toksilisi omadusi;
- sisestatud geeni stabiilsust;
- geneetilise muundamise mõju toiteomadustele;
- geeni sisestamise võimalikke soovimatuid kõrvalmõjusid.
Praegu rahvusvahelisel turul olevad geneetiliselt muundatud toiduained on läbinud riskianalüüsi. Seni pole täheldatud, et geneetiliselt muundatud toitude tarbimine oleks avaldanud mõju nende riikide elanike tervisele, kus neid on lubatud turustada.
Eestis hindab GMOde ohutust Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev teadlastest koosnev geenitehnoloogiakomisjon.
Rahvusvaheliselt tagab geneetiliselt muundatud organismide ohutu kasutamise Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll, mis tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist. Protokoll sätestab GMOde piiriülese liikumise ja nende ohutu käitlemise reeglid.
Liitunud riikide raames töötab ka bioloogilise ohutuse teabevõrgustik, mille kaudu on igal huvilisel võimalik saada teavet muundatud elusorganismide kasutamisest ja piiriülesest liikumisest ning lugeda erinevaid teaduslikke, tehnilisi, keskkonnaalaseid ning juriidilisi materjale. Andmeid saab vaadata Eesti bioloogilise ohutuse teabevõrgustikust.
ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon (FAO) on loonud geneetiliselt muundatud toidu platvormi FAO GM Food Platform, et vahetada Codex Alimentariuse programmi liikmete vahel teavet Codexi juhendi kohaselt heakskiidetud rekombinantse DNAga taimedest saadud toidu teemal. Platvormi vahendusel jagavad riigid teavet kogu maailmas toiduna turule lubatud geenmuundatud taimedest, eelkõige nende taimede ohutuse hindamisest.
Märgistamine ja turustamine
Geneetiliselt muundatud toidu pakendil tuleb esitada märge, et see on GM organismist toodetud või sisaldab seda. Märgistuse põhjal on tarbijal võimalik eristada GM toitu tavatootest. Märgistamise nõudeid reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 1829/2003 ja (EÜ) nr 1830/2003.
Toidus leiduvate geneetiliselt muundatud organismide sisalduse tuvastamiseks võtab järelevalve käigus proove Põllumajandus- ja Toiduamet.
Turule tohib geneetiliselt muundatud toitu Euroopa Liidus tuua vaid pärast seda, kui Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on seda põhjalikult uurinud ja andnud hinnangu selle ohutusele. Selle nõude aluseks on määrus (EÜ) nr 1829/2003.
Geneetiliselt muundatud toidu turule toomise loa saamiseks on lisaks EFSA pooldavale hinnangule vaja ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide heakskiitu. Turule toomise loa saamiseks tuleb esitada taotlus ühe liikmesriigi pädevale asutusele. Eestis on geneetiliselt muundatud toidu asjus pädevaks asutuseks Põllumajandus- ja Toiduamet.
Loa taotleja peab taotlusele lisama mitmesuguseid dokumente, millega ta tõestab, et GM toit on ohutu. Taotluse vormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega.
Loa turustamiseks annab Euroopa Komisjon ning see luba annab tootjale õiguse turustada loal märgitud toitu kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas ka Eestis.
Viited
Õigusaktid
Kontakt
Külli Johanson
toiduohutuse osakond
Üks võimalus toidulauda mitmekesistada on rikastada tavatoitu vitamiinide ja mineraaltoitainete ning muude ainetega (rasvhapped, aminohapped, kiudained, probiootikumid).
Lisaks toitainete pakkumisele on rikastatud toidul füsioloogiline mõju inimese organismile või isegi mõne haiguse riski vähendav toime.
Toidukäitlejale on toidu rikastamine enamasti vabatahtlik. Mõne vitamiini ja mineraaltoitaine lisamine on aga mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis tervishoiust tulenevatel põhjustel jällegi kohustuslik. Eestis ühegi toidu rikastamise kohustust ei ole.
Toidule rikastamise eesmärgil aineid lisades on oluline tagada inimeste tervise kaitse ja tarbija informeeritus. Seega tohib toidule lisada vaid selliseid vitamiine ja mineraaltoitaineid ning nende ühendeid, mis on saanud Euroopa Komisjoni heakskiidu.
Lisatavad ained peavad olema inimorganismile omastataval kujul. Samuti peab olema pakendil teave toidule lisatud ainete sisalduse kohta.
Kontakt
Evelin Kivima
toiduohutuse osakond
Toidulisandiks nimetatakse aineid, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks.
Toidulisandiks võivad olla vitamiinid, mineraaltoitained, aminohapped, kiudained, pre- ja probiootikumid, rasvhapped, taime- ja ürdiekstraktid. Kasutada tohib neid vitamiine ja mineraaltoitaineid, mis võivad toidus ka loomulikul kujul esineda.
Osa aineid, eriti taimeekstrakte, kasutatakse ühteaegu nii toidulisandites kui ka ravimpreparaatides. Sellistel puhkudel tuleb iga kord langetada eraldi otsus, kas aine on toidulisand või ravim.
Juhul kui toode sisaldab taimi, mis on toodud Ravimiameti ravimina määratletud raviomadustega ainete ja taimede nimekirjas, siis võib toode kuuluda ravimite hulka.
Seda, kas toode kuulub ravimite hulka või mitte, otsustab Ravimiamet.
Toidulisandi esmakordsel turuleviimisel Eestis tuleb sellest teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit, luba taotleda ei ole vaja. Lisateavet saab ameti kodulehelt.
Viited
Väljaanded
Kontakt
Evelin Kivima
toiduohutuse osakond
Uuendtoit on toit või toidu koostisosad, mida poldud enne 15. maid 1997. a Euroopa Liidu territooriumil inimeste toiduna olulisel määral kasutatud ning mis kuulub vähemalt ühte järgmistest kategooriatest:
- on uue või tahtlikult muudetud molekulaarstruktuuriga;
- koosneb, on saadud või tootetud
- mikroorganismidest, seentest või vetikatest,
- mineraalset päritolu materjalist,
- taimedest või nende osadest,
- loomadest või nende osadest,
- rakukultuurist või koekultuurist (loomadest, taimedest, mikroorganismidest, seentest, vetikatest);
- koosneb tehisnanomaterjalist;
- on saadud uue tootmisprotsessiga, kui see põhjustab toidu koostises või struktuuris olulisi muutusi, mõjutades sellega toiteväärtust, inimese ainevahetust või ebasoovitavate ainete sisaldust.
Uuendtoidud on näiteks õlisalvei seemned, kukeharja ekstrakt, sünteetiline zeaksantiin, lükopeen, krilliõli, koriandriseemneõli jpm. Erinevaid uuendtoite tarbitakse iseseisvalt või kasutatakse teiste toitude koostises.
Uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade määratlus on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2015/2283.
Üldteavet uuendtoitudest, samuti andmeid Euroopa Liidu turule viidud uuendtoitude ja toidu uuendkoostisosade kohta saate Euroopa Komisjoni tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadist (DG SANTE).
Uuendtoidu turule toomine
Uuendtoitu tohib Euroopa Liidus turule viia vaid siis, kui on täidetud uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade nõuded, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 2015/2283.
Euroopa Liidu määrused on Eestis vahetult kohaldatavad, mistõttu tohib uuendtoitu turule viia üksnes vastavalt määruse nr 2015/2283 nõuetele. Lisaks käsitleb uuendtoitu ka toiduseaduse paragrahv 13 "Uuendtoit ja geneetiliselt muundatud toit".
Ettevõtja, kes soovib Euroopa Liidu turule tuua uuendtoidu, mida pole liidu uuendtoitude loetelus, peab esitama taotluse või teatise ning muud nõutavad dokumendid Euroopa Komisjonile, kes edastab need vajadusel hindamiseks Euroopa Toiduohutusametile (EFSA). Uuendtoidu taotluste ja teatiste esitamiseks on loodud elektroonne taotluste esitamise süsteem (inglise keeles).
Uuendtoidu taotlustele esitatud nõuded on kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega 2017/2469. Kolmandatest riikidest pärit traditsiooniliste toitude teatisele ja taotlusele esitatud nõuded on kehtestatud rakendusmäärusega 2017/2468.
Euroopa Liidus võivad kõik toidukäitlejad turustada ainult neid uuendtoite, millele on antud luba ja mis on kantud liidu loetellu. Lubatud uuendtoite võib turustada ainult esitatud tingimusi ja märgistusnõudeid järgides.
Täpsemat teavet uuendtoidu turule toomisest saab Põllumajandus- ja Toiduametist.
Viited
Õigusaktid
Kontakt
Airika Salumets
toiduohutuse osakond
Viimati uuendatud 01.01.2026
