Praegu turul olevaid geneetiliselt muundatud põllukultuure on eeskätt muudetud vastupidavamaks taimehaigustele või taimekahjurite suhtes või on suurendatud nende herbitsiidikindlust. Kõige levinumad geneetiliselt muundatud põllukultuurid maailmas on sojauba, mais, puuvill ja raps.
Euroopa Liidus on praegu lubatud kasvatada üht geneetiliselt muundatud põllukultuuri: toiduks ja söödaks sobivat maisi MON 810. Täpsem teave liidus kasvatada ja turustada lubatud geneetiliselt muundatud toodete kohta on saadaval Euroopa Komisjoni kodulehel geneetiliselt muundatud organismide (GMO) registris.
Enne geneetiliselt muundatud põllukultuuride turustamist või keskkonda viimist hinnatakse nende mõju inimese ja loomade tervisele ning loodusele, et vältida võimalikke halbu mõjusid keskkonnale või tervisele. Eestis hindab geneetiliselt muundatud põllukultuuride ohutust Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev teadlastest koosnev geenitehnoloogiakomisjon.
Igaüks, kes soovib kasvatada geneetiliselt muundatud põllukultuuri, peab kõigepealt läbima koolituse sellise põllukultuuri kasvatamisega seotud nõuete alal. Koolituse edukalt läbinud kantakse Põllumajandus- ja Toiduameti hallatavasse taimetervise registrisse.
Genteetiliselt muundatud põllukultuuri kasvataja peab igal aastal enne kasvatamise alustamist teavitama järelevalveasutust ehk Põllumajandus- ja Toiduametit, naabreid ja kuni 3 km raadiuses olevaid mesilaomanikke selle põllu asukohast, kus ta soovib sellist põllukultuuri kasvatada.
GM põllukultuuride kasvatamisel tuleb täita ka käitlemise nõudeid – järgida kasvatamise vahemaad, kasvatamise ajavahemikku, ladude ja transpordivahendite puhastamise nõuet. Juhul kui GM põllukultuuri kasvatamine lõpetatakse, tuleb kindlasti järgmisel aastal eemaldada põllult kasvatatava põllukultuuri seast tärganud GM põllukultuuri taimed. Täpsemat teavet saab Põllumajandus- ja Toiduametist.
Põldkatses GM põllukultuuri kasvatamiseks tuleb esitada loataotlus Kliimaministeeriumile. Ministeeriumi juures tegutsev geenitehnoloogiakomisjon hindab loataotlust ning annab arvamuse, kas GMO, mida taotleja soovib kasvatada, on inimestele ja keskkonnale ohutu. Komisjon peab teavitama ka kohalikku omavalitsust ning Keskkonnaametit kavandatava GMO keskkonda viimise asukohast.
Eestis ei ole seni veel geneetiliselt muundatud põllukultuure kasvatatud, sest meil ei esine maisikahjurit, mille suhtes on resistentne mais MON 810.
Kui keegi soovib Eestis hakata kasvatama GM põllukultuure, mida on juba lubatud Euroopa Liidus turustada ning mille kasvatamiseks on Euroopa Komisjon ka loa juba andnud (vt Euroopa Komisjoni lubatud GMOde registrist), peab ta järgima kehtivaid GM, tava- ja mahepõllumajanduslike põllukultuuride kooseksisteerimise ehk käitlemise reegleid. Käitlemise reeglid on sätestatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses ning selle rakendusaktides.
Reeglite eesmärk on vältida mahe- ja tavapõllumajandustoodete segunemist GM põllukultuuridega. Kui mahe- või tavapõllumajandustoode on segunenud GM põllukultuuriga, siis tuleb see märgistada kui GM toode. Mahepõllumajanduslikus tootmises on GMOde kasutamine keelatud.
Viimati uuendatud 04.09.2025
