Kohalikud omavalitsused

Valla- või linnavolikogu

Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike valitav esinduskogu – volikogu, kes kinnitab ametisse täitevorgani ehk valitsuse.

Kaasaegse demokraatliku riigikorralduse nurgakiviks on subsidiaarsus-printsiip, mis tähendab, et ülesandeid tuleb täita elanikule võimalikult lähedal asuval avaliku halduse tasandil. Kohaliku volikogu üks peamisi ülesandeid on teha olulisemaid kohalikku elu, näiteks haridust, kultuuri, sotsiaalhoolekannet või tervishoidu puudutavaid otsuseid ning suunata omavalitsuse arengut.

Volikogu peab olema vähemalt seitsmeliikmeline ning sinna peab kuuluma paaritu arv saadikuid. Järgmise koosseisu liikmete täpse arvu kinnitab volikogu oma otsusega.

Volikogu valib endale esimehe, kes korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsusüksust. Volikogu esimehe ning aseesimeeste ametikohad võivad volikogu otsusel olla palgalised ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitist.

Volikogu võib moodustada komisjone, mis võivad olla nii alalised kui ajutised. Iga omavalitsusüksuse volikogul peab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi olema vähemalt kolmeliikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Muude komisjonide moodustamine on jäetud omavalitsuse põhimääruse reguleerida. Volikogu komisjone võivad juhtida ainult volikogu liikmed. Enamikes omavalitsustes näeb põhimäärus ette, et pool komisjonide liikmetest peavad kuuluma volikokku. Erandiks on revisjonikomisjon, kuhu võivad kuuluda üksnes volikogu liikmed.

Seaduse alusel on kohaliku volikogu ainupädevuses järgmised tegevused:

• otsustada valla- või linnaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise ja munitsipaalvaraga seotud küsimusi;
• muuta omavalitsusüksuse piire ning moodustada linnaosasid või osavaldu;
• võtta vastu valla või linna põhimäärus ning arengukava;
• valida ning vabastada ametist valla- või linnavolikogu esimees, vallavanem või linnapea;
• kehtestada teenistujate palgaastmed ja palgamäärad;
• moodustada ja likvideerida volikogu komisjone.

Valla- või linnavalitsus

Valla- või linnavalitsuse nimetab volikogu ametisse üheks volikogu perioodiks. Valitsust juhib vallavanem või linnapea, kelle ettepanekul nimetab volikogu ametisse ka teised valla- või linnavalitsuse liikmed. Valitsuse koosseisu võivad kuuluda nii ametnikud kui poliitikud, kes aga ei tohi kuuluda samal ajal volikokku. Erinevalt volikogu istungitest on valla- või linnavalitsuse istungid tavaliselt kinnised.

Omavalitsuse administratsioon

Eesti kohaliku omavalitsuse juhtimissüsteemis juhib vallavanem või linnapea lisaks valitsusele ka omavalitsuse administratsiooni, mis jaguneb enamasti osakondadeks.

Suuremates linnades, kus on palju töömahukaid valdkondi, on administratsiooni struktuuriüksustena moodustatud ametid, mis omakorda koosnevad osakondadest. Väiksemates omavalitsusüksustes asendab osakonda üks, kogu valdkonna eest vastutav erialaspetsialist.

Iga omavalitsusüksuse administratsioonis peab olema valla- või linnasekretäri ametikoht. Valla- või linnasekretär valmistab ette valitsuse istungi materjale ja vastutab valitsuse vastuvõetavate õigusaktide õiguspärasuse eest.

Omavalitsuse peamised ülesanded sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, kuid paljud ülesanded on sätestatud või täpsemalt määratletud valdkondlikes seadustes.

Omavalitsus peab korraldama sotsiaalabi ja -teenuseid, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui neid ülesandeid ei ole antud seadusega kellegi teise täita. Samuti peab omavalitsus korraldama enda omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Seadusega võidakse ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

Kohalikul omavalitsusel on üsna lai otsustuspädevus, kuna lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes toodud ülesannetele otsustavad ja korraldavad omavalitsused neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Samuti võivad omavalitsused täita riiklikke kohustusi, sellisel juhul kaetakse nende ülesannete täitmise kulud riigieelarvest. Omavalitsuse täidetavate riiklike ülesannete piiritlemise juhendi abil saab hinnata, kas omavalitsuse täidetav ülesanne on riiklik või mitte.

Seaduse alusel võib vald või linn volitada oma ülesandeid täitma ka näiteks erafirmat või mittetulundusühingut. Lisaks võib omavalitsus moodustada teenuste osutamiseks asutusi, olla vastavate äriühingute aktsionäriks või osanikuks ning sihtasutuste või mittetulundusühingute liikmeks. Vajadusel saavad omavalitsuse elanikud kasutada ka teistes omavalitsustes pakutavaid teenuseid. Nende eest peab tasuma teenuse kasutajate elukohajärgne omavalitsus.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse vabadel, üldistel, ühetaolistel, otsestel ja salajastel valimistel neljaks aastaks.

Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev.

Valimistel on hääleõiguslikud asjakohases omavalitsuses püsivalt elavad vähemalt 16-aastased Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ning Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad teiste riikide kodanikud (v.a valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ja kinnipidamiskohas karistust kandvad isikud).

Hääletamine on salajane.

Kandideerimisõigus on kõigil püsivalt antud omavalitsuses elaval Eesti ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil asjakohases vallas või linnas.

Volikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.

Viited