Nõuded sordile
Igaüks, kes ostab kindlat sorti taime, tahab olla kindel, et saadud taim on just sellest sordist ja selliste omadustega, nagu ta ostu tehes eeldas.
Seetõttu peab iga turustatav taimesort olema omanäoline, omaduste poolest teistest sortidest erinev ning selgelt eristatava nimega. Lisaks ei tohi sordi omadused muutuda — need peavad jääma aastate jooksul samasuguseks.
Näiteks valides poes kartulisordi "Laura" teab ostja, et see on punasekooreline tumekollase sisuga mittelagunev kartul. Järgmisel aastal sama sorti kartulit ostes ei või ostja saada hoopis kollasekoorelist ja murenevat kartulit.
Sellest tulenevalt on sortidele seatud eristatavuse, ühtlikkuse, püsivuse ja sordinime nõuded.
- Eristatavus – sort peab selgelt erinema teistest sama liigi sortidest.
- Ühtlikkus – sama sordi taimed peavad olema ühesuguste omadustega.
- Püsivus – taime paljundamisel peavad selle sordiomadused jääma samaks.
- Sordinimi – igal sordil peab olema oma nimi, mis peab erinema teiste sortide nimedest.
Sordi registreerimine
Selleks, et sort saaks sordiks, tehakse selle registreerimiseks põldkatsed. Mitmeaastaste katsete käigus hinnatakse, kas registreeritav sort on teistest sortidest eristatav, kas tema taimik on välimuselt ühtlane ja kas sordi omadused kanduvad edasi järgmisele põlvkonnale ehk sort on püsiv. Neid katseid nimetatakse eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse ehk EÜP katseteks.
Kui katsete tulemused näitavad, et sort on eristatav, ühtlik ja püsiv ning sellele on antud sobiv, kordumatu sordinimi, siis sort registreeritakse. Vaid registreeritud sorti võib võtta sordilehte või kaitse alla.
Sortide registreerimisega tegeleb Põllumajandus- ja Toiduamet.
Sordileht
Selleks, et sordi seemet või paljundusmaterjali saaks turustada, peab sort olema võetud riiklikku sordilehte.
Sordilehte võetakse teravilja-, sööda-, õli-, kiu-, köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuri ning peedi- ja kartulisort, mis
- vastab ettenähtud eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse nõuetele,
- on nõuetekohase sordinimega,
- küllaldase majandusliku viljelusväärtusega ning
- on ohutu inimeste, loomade ja taimede tervisele ning ümbritsevale keskkonnale.
Põllukultuuridele tehakse sordivalikuks majanduskatsed, kus võrreldakse katsetatavat sorti teiste sarnaste omadustega sortidega. Vaid paremaid tulemusi näitavad sordid võetakse Eesti riiklikku sordilehte.
Samamoodi toimitakse ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Kõikide liikmesriikide sordilehtedest kokku moodustatakse Euroopa Liidu sordileht.
Põllu- ja köögiviljakultuuride sorte hoitakse sordilehes 10 kalendriaastat, puuvilja- ja marjakultuuride sorte 30 kalendriaastat. Pärast seda saab taotleda sordi sordilehes hoidmise pikendamist.
Sordikaitse
Sordikaitse on intellektuaalse omandi kaitse vorm, mis tagab sordiaretajale ainuõigused tema aretatud sordile või tema väljastatud litsentsi alusel õiguse teisele inimesele kaitsealuse sordi seemet ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali toota, turustada, importida või eksportida.
Sordikaitset omav sort peab olema eristatav, ühtlik ja püsiv, sobiva sordinimega ja uudne.
Sorti võib võtta Eesti kaitse alla taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel või Euroopa Liidu kaitse alla Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 alusel.
Sordi omanikul on õigus rakendada sellele sordikaitset.
Sort on intellektuaalomand, millele rakenduvad sordikaitse reeglid. Sordi kaitse alla võtmiseks peab see olema uudne, mis tähendab, et seda pole turustatud Eesti territooriumil ühe aasta vältel ega teise riigi territooriumil nelja aasta vältel.
Sordi omanikul on õigus sordikaitset rakendada alates selle saamiseks taotluse esitamisest.
Sordikaitse kehtib üldjuhul 25 aastat ja vajadusel seda pikendatakse.
Sortide kaitse alla võtmise taotlusi menetleb Põllumajandus- ja Toiduamet.
Oma tarbeks toodetud seeme
Oma tarbeks toodetud seeme ehk OTS on külviseeme, mida põllumajandusettevõtja kasutab enda ettevõttes põllumajandussaaduste saamiseks.
Oma tarbeks tohib kasvatada ainult järgmiste põllukultuuride liikide kaitsealuseid sorte:
- harilik kaer,
- harilik lina,
- harilik lutsern,
- harilik nisu,
- harilik oder,
- harilik rukis,
- kartul,
- kikerhernes,
- kollane lupiin,
- põldhernes,
- põlduba,
- raps,
- rüps,
- suvivikk,
- tritikale.
Oma tarbeks toodetud seemne litsentsitasu (OTS-tasu)
Põllukultuuride kaitsealuste sortide oma tarbeks toodetud seemne (OTS) kasutamisel tuleb sellest teavitada sordiomanikku ja maksta sordiomanikule litsentsitasu. Eestis kogub tootjatelt teavet oma tarbeks toodetud seemne kohta sordiomanikke ja -esindajaid ühendav MTÜ Eesti Seemneliit, kes saadab tootjatele OTS-deklaratsiooni.
OTS-tasu ei pea maksma, kui tegu on seemne tootmisega enda tarbeks väikeses mahus.
Väikeses mahus tootmiseks loetakse kaitsealuse sordi seemne ja paljundusmaterjali kasvatamist, kui põllukultuuri kasvatamiseks kasutatud haritavast maast piisab kuni 92 tonni teravilja tootmiseks või kuni 185 tonni kartuli tootmiseks. Haritava maa hulka ei loeta rohumaad, mis on kasutuses või mis on rajatud plaaniga kasutada seda kauem kui viis aastat.
Suuremas mahus kaitsealuse sordi OTS-seemet kasutav ettevõtja peab sordiomanikule maksma õiglast tasu.
Õiglane tasu lepitakse kokku kaitsealuse sordi omaniku või ettevõtjaid ühendava mittetulundusühingu vahel.
Kui seda ei ole kokku lepitud, siis on tasu maksimaalselt pool sama taimeliigi sordi seemne tootja või paljundusmaterjali tootmisega tegeleva tarnija makstavast litsentsitasu suurusest.
Sertifitseeritud seemne litsentsitasu ja oma tarbeks toodetud seemne eest kogutav OTS-tasu on sordikaitsesüsteemi osad, mis tagavad sordiaretajatele jätkuva stiimuli tegeleda edasi uute sortide aretamisega.
Märksõnaga "sordiaretus" tähistatud postitused ministeeriumi blogis
Viimati uuendatud 22.06.2023
