Antimikroobsed ehk mikroobidevastased ained hävitavad mikroorganisme või pärsivad nende kasvu. Sellised ained on näiteks antibiootikumid. Neid võivad toota teised elusorganismid, samas aga toodavad inimesed neid ka sünteetiliselt. Antimikroobseid aineid kasutatakse tänapäeval maailmas igal aastal miljonites kilogrammides haiguste ennetamiseks ja raviks nii inimmeditsiinis, loomakasvatuses kui ka põllumajanduses.
Antibiootikumide kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna nende põhjendamatu ja liiga laialdane kasutamine soodustab haigusttekitavates bakterites ravimresistentsuse kujunemist. Iga kord, kui haige võtab kindlat antibiootikumi, hävivad selle suhtes tundlikud bakterid; sellised bakterid, mis on keskkonnast omandanud antibiootikumresistentse geeni ning on seega kindla antibiootikumi suhtes mittetundlikud, jäävad aga ellu ning jätkavad paljunemist.
Viimastel aastatel on mikroobide resistentsus ravimite vastu kasvanud ja kiiresti mitmekesistunud. Mikroobide resistentsus suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid. Seetõttu on mikroobide resistentsus mikroobivastaste ravimite suhtes muutunud üheks inim- ja veterinaarmeditsiini tõsisemaks ohuks.
Toiduloomade ja põllukultuuride puhul on mikroobivastaste toimeainete kasutamine oluline riskitegur, mis soodustab AMR-iga mikroorganismide ja AMR-i võimaldavate geneetiliste tunnuste selektsiooni ning levikut loomadelt ja põllukultuuridelt toidu tarbimise kaudu inimestele.
Resistentsuse vähendamine
Euroopa Liidu meetmed
Euroopa Liidus koordineeritakse võitlust antimikroobikumiresistentsusega Euroopa Komisjoni kehtestatud tegevuskava alusel.
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on avaldanud mitu teaduslikku arvamust toiduga leviva antimikroobse resistentsuse kui bioloogilise ohu kohta. Neid aluseks võttes seirab Euroopa Komisjon alates 2014. aastast Euroopa Liidu liikmesriikides antimikroobsete ainete esinemist toidus.
AMRi seiret reguleeritakse Euroopa Komisjoni rakendusotsusega.
Seire ja aruandluse alla kuuluvad salmonellade, kolibakterite ja kampülobakterite teatud liigid (Salmonella spp., C. jejuni, indikaatorkommensaal E. coli ja ESBL-i või AmpC-d või karbapenemaasi tootvad Salmonella spp. ja E. coli), mis pärinevad toiduloomade populatsioonidest ja toitust võetud proovidest.
Ülemaailmsed meetmed
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) ja Rahvusvaheline Episootiate Büroo (OIE) on koos välja töötatud tegevusplaani.
OIE kaasajastab ja harmoniseerib oma maismaaloomade tervise koodeksis kirjeldatud riikliku AMRi järelevalve ja seire programmide põhimõtteid.
Rahvusvahelise ühtsete toidustandardite programmi Codex Alimentariuse komitee taaselustas 2017. aastal oma dokumentide (täpsemalt antimikroobikumiresistentsuse seire ja järelevalve ning antibiootikumide vastutustundliku kasutamise juhendi) väljatöötamiseks AMR-i rakkerühma.
Eesti meetmed
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium töötab välja mikroobide antibiootikumiresistentsuse tegevuskavad. Nende eesmärk on saavutada antibiootikumide vastutustundlik kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel.
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostati rahvastiku tervise arengukava.
Põllumajandus- ja Toiduamet seirab regulaarselt mikroobide resistentsust Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/1729 nõuete kohaselt.
Teadustöö
Euroopa nn ühe tervise ühisprogramm – osaleb 44 asutust 22 Euroopa riigist, sh Eestist (Tartu Ülikool, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus, kaudselt ka Eesti Maaülikool).
Aastatel 2019–2022 koostas toonane Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ühes Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlastega uuringu AMRi ohjamisest ja vähendamisest. Uuring valmis programmi "Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine" (RITA) raames ning seda rahastas Eesti Teadusagentuur läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi.
