Rahvusvaheline koostöö

WTO eesmärkidest olulisim on saavutada maailmakaubanduse võimalikult suur liberaliseerimine ning selle läbi kaubanduse ühtlasem ja tõrgeteta toimimine.

Eesmärgi täitmise nimel teevad koostööd WTO-sse kuuluvate riikide valitsused, ametnikud ning diplomaadid. Kuna aga otsuste tegemine toimub organisatsioonis konsensuse põhimõttel ning liikmesriikide huvid on lahknevad ja arengutasemed väga erinevad, kujutab kõigile sobiva kokkuleppeni jõudmine endast keerulist protsessi.

Teine suurem eesmärk on kaubandustülide lahendamine – selleks rakendab WTO vaidluste lahendamise organit (DSB – dispute settlement body). Kui WTO liikmesriik leiab, et mõni teine liikmesriik, kellega tal on kaubanduslikud suhted, on rikkunud organisatsiooni reegleid, on tal õigus algatada vaidluste lahendamise protsess. Sellesse on kaasatud ka neutraalsed pooled, kelleks on tavaliselt rahvusvaheliste kaubanduslepingute ning vaidluse all oleva teema eksperdid. Otsused neis vaidlustes langetatakse WTO juriidikale tuginedes. Tegu on omamoodi kohtusüsteemiga, mille esimene aste erineb tavakohtust selle poolest, et vaidlevad pooled üritavad esmalt lahendada erimeelsused omavahel, kaasates seejuures WTO-d, enne kui vaidlus antakse otsustamiseks neutraalse poole kätte.

WTO kolmas ülesanne, mis on samuti oluline, on riikide kaubanduspoliitikate jälgimine ning WTO lepingute täitmise kontroll. Iga nädal toimuvad regulaarsed istungid erinevates valdkondades tekkinud küsimuste arutamiseks.

WTO-l lasub ka kohustus jälgida ning analüüsida nii rahvusvahelisi kui ka riiklikke kaubandustrende, tehes selleks tihedat koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega (OECD, FAO jt). Arenguriikide jaoks on WTO näol tegu ka tehnilist abi pakkuva organisatsiooniga, kes annab igakülgset abi arenguriikidele ning vaeseimatele riikidele, et neil oleks võimalik WTO lepinguid täita.

AIMA rahvusvaheline põllumajandusmuuseumite assotsiatsioon

Assotsiatsioon loodi 1966. a-l, et harida avalikkust põllumajanduse tähtsusest inimühiskonnas, selgitada põllumajanduse arengut läbi aja ning aidata kaasa dialoogi vahendamisele ülemaailmsete muuseumide vahel põllumajanduslike ja avastuste teemal. Eesti liitus assotsiatsiooniga 2004. aastal ning Eestit esindab Eesti Põllumajandusmuuseum.

AOAC INTERNATIONAL – analüüsikeemikute ametlik assotsiatsioon.

Assotsiatsioon loodi aastal 1884; praeguse nimel all tegutseb alates aastast 1991. Tegu on kõige tunnustatuma analüütilise keemia erialaorganisatsiooniga maailmas. AOAC esmane ülesanne on arendada ülemaailmselt tunnustatud standardeid. Eestit esindab assotsioonis alates 2002. aastast üksikliikmena PhD Merike Toome Põllumajandusuuringute Keskusest.

"Baltic Sea Food" – kohaliku toidu turustamisele keskenduv rahvusvaheline koostööprojekt

Alates 1. oktoobrist 2017 kuni 30. septembrini 2020 tegid 10 Läänemere-äärse riigi 15 toiduvaldkonna organisatsiooni koostööd programmist Interreg Baltic Sea Region rahastatava projekti "Baltic Sea Food" raames. Projekti eesmärk oli töötada välja toimiv ärimudel, mis aitaks piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt turustada.

BalticBiomass4Value

Bioloogilistel ressurssidel põhinevate väärtusahelate potentsiaali kasutamise rahvusvaheline koostööprojekt. Jaanuarist 2019 kuni juunini 2021 tegid koostööd kaheksa Läänemere-äärset riiki ning seda rahastati programmist Interreg Baltic Sea Region.

CRP

Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) ühine kestlikele põllumajandussüsteemidele vajaliku bioloogilise ressursi majandamise uurimise programm.

Programmi peamine eesmärk on parandada teaduslikult põhjendatud teadmisi ning pakkuda asjakohast teaduslikku informatsiooni ja nõuannet loodusvarade säästva kasutusega seotud poliitiliste otsuste tarvis toidu, põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse valdkonnas. Eesti liitus programmiga 2013. a ning Eestit esindab Eesti Maaülikool.

EAAP – Euroopa loomakasvatuse assotsiatsioon

Rahvusvaheline mittetulundusühing, mis loodi 1949. a. Assotsiatsiooni eesmärk on edendada ökonoomset loomakasvatust. Oluline roll on teadus- ja katsetegevusel. EAAP esindab Euroopa loomakasvatuse ja loomakasvatusteaduse huve ning seisab oma liikmesorganisatsioonide huvide eest nii Euroopa kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Eesti sai EAAP liikmeks 1993. a ning Eestit esindab assotsiatsioonis Põllumajandus- ja Toiduamet.

ECPGR – taimsete geneetiliste ressursside Euroopa koostööprogramm

Taimede geneetiliste ressursside säilitamise koordineerimise alal juhtiv organisatsioon Euroopas. ECPGR eestvõtmisel on koostöös FAO-ga loodud ühised geenipankade standardid ning terves Euroopas kasutatavad andmekogud. Uue tegevusena toimub Euroopa geenipankades säilikute duplikaatide selgitamine vastavalt ECPGR suunistele. Eesti sai programmi liikmeks 1999. a ning Eestit esindab Maaelu Teadmuskeskus (METK).

EPPO – Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsioon

Valitsustevaheline organisatsioon, mis loodi 18. aprillil 1951. a. Organisatsiooni eesmärk on jätkata ja arendada rahvusvahelist koostööd, võitlemaks taime ja taimesaaduste kahjurite vastu ning tõkestamaks nende piiriülest levikut. Piirkondliku taimekaitseorganisatsioonina osaleb EPPO aktiivselt FAO ja IPPC korraldatavates ülemaailmsetes diskussioonides. EPPO on koostanud standardeid ja andnud välja publikatsioone taimekahjurite, fütosanitaareeskirjade ja taimekaitsetoodete kohta. Eesti sai organisatsiooni liikmeks 1993. a ning Eestit esindab organisatsioonis Põllumajandus- ja Toiduamet.

ERFP – loomsete geneetiliste ressursside Euroopa piirkondlik teabekeskus

ERFP on piirkondlik platvorm, mis loodi aastal 1998 eesmärgiga toetada loomsete geneetiliste ressursside in situ ja ex situ säilitamist ja säästvat kasutamist ning hõlbustada FAO loomsete geneetiliste ressursside globaalse tegevuskava rakendamist Euroopas. Alates 2001. a tegutseb ERFP ametlikult Euroopa osana FAO loomsete geneetiliste ressursside globaalses koordineerimisstruktuuris, mis on aluseks nii riiklikele kui ka piirkondlikele teabekeskustele. Eesti sai ERFP liikmeks 1994. a ning Eestit esindab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

EuFMD – suu- ja sõrataudi tõrje Euroopa komisjon

Komisjon loodi FAO raames 1954. a. Komisjoni eesmärk on edendada riigisisest ning rahvusvahelist tegevust suu- ja sõrataudi ennetuse ja tõrje valdkonnas. Eesti sai komisjoni liikmeks 2010. a ning Eestit esindab Põllumajandus- ja Toiduamet.

EUPHRESCO – taimetervise teadusuuringute koordineerijate võrgustik

Võrgustiku eesmärk on parandada taimetervist käsitlevate teadusuuringute rahastamise koordineeritust ja koostööd. Seda selleks, et toetada EPPO regioonis taimetervise poliitika rakendamist, valdkonna teadusvõimekuse tõstmist ning riikide teadusuuringute eelarvete tõhusamat kasutamist uuringute ühise rahastamise kaudu. Eestit esindab võrgustikus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

EURAGRI – Euroopa põllumajandusliku uuringu algatus

Tegu on põllumajandusteaduse valdkonna ühendusega, kuhu on koondunud enamik Euroopa edukamaid toidu- ja põllumajanduspoliitikaga ning nendest tulenevate teadusuuringutega tegelevaid poliitilisi ja täidesaatvaid organisatsioone. EURAGRI töös on oluline roll rahvusvahelisel tasandil toimuvatel mitteametlikel arvamustevahetustel, kus genereeritakse uudseid ideid toidu- ja põllumajandusteaduse valdkondlikuks suunamiseks ning otsitakse võimalusi koostööks ja liikmesriikide teadustöö integreerimiseks. Eesti kuulub algatusse alates 2004. a ning Eestit esindab seal Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

EUROFISH – Ida- ja Kesk-Euroopa kalanduse arendamise rahvusvaheline organisatsioon

EUROFISH on sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, mis alustas tegevust 12. oktoobril 2001. a. EUROFISH-i eesmärgid: arendada kalandust lähtuvalt turu hetke- ja tulevikunõudlusest Ida- ja Kesk-Euroopas; abistada liikmesriikide ettevõtteid ning juhendada neid äriplaanide ja projektide ettevalmistamisel; toetada kalanduse ajakohastamist ja tehnilist täiustamist Ida- ja Kesk-Euroopas; edendada liikmete tehnilist ja majanduslikku koostööd kalandussektoris. Eesti sai organisatsiooniks liikmeks 21. detsembril 2006. a ning Eestit esindab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

GAFTA – teravilja- ja söödakaubanduse assotsiatsioon

Assotsiatsioon oondab teravilja ja söödakaubandusega tegelevaid organisatsioone. Selle tegevuse eesmärk on edendada rahvusvahelist teravilja, loomasööda, kaunviljade ja riisi kaubandust ning kaitsta oma liikmesriikide huve. GAFTA-l on viis sektsiooni, millest tunnustatud analüüsijate sektsiooni liikmeks sai Eesti 2007. a. Eestit esindab organisatsioonis Põllumajandusuuringute Keskus.

ICAR – rahvusvaheline jõudluskontrolli komitee

Rahvusvaheline valitsusväline mittetulundusühing, mis loodi 1901. aastal. Komitee eesmärk on arendada loomade jõudluskontrolli, töötada välja meetodeid, luua standardeid ja soodustada temaatilise teabe levikut. Eesti sai komitee liikmeks 1995. a ning Eestit esindab Jõudluskontrolli Keskus.

ICID – vihmutuse ja drenaaži rahvusvaheline komisjon

Komisjon asutati 24. juunil 1950. a teadus-, tehnika- ja vabatahtliku heategevusliku valitsusvälise organisatsioonina. Komisjon on seadnud endale ülesandeks tõsta toidu ja kiudainetega varustatust kogu maailmas, parandades vee- ja maakasutust ning niisutatud ja kuivendatud maa tootlikkust vee ja keskkonna asjakohase majandamisega ning niisutuse, kuivenduse ja üleujutuse ohjeldamise meetodite rakendamisega. Eesti sai komisjoni liikmeks 2001. a ning Eestit esindab Põllumajandus- ja Toiduamet.

INTERBULL – rahvusvaheline pullide hindamise komitee

ICAR-i alamkomitee, mis loodi 1983. a. INTERBULLi eesmärk on veiste rahvusvaheline geneetiline hindamine ning tegevusaladeks on liikmesriikidevahelise suhtluse edendamine, geneetilise hindamise arendamine ja asjakohastes teadustöödes osalemine, rahvusvahelise hindamise läbiviimine ning geneetilist hindamist puudutav nõustamine. Eesti sai komitee liikmeks 1995. a ning Eestit esindab Jõudluskontrolli Keskus.

IPPC – rahvusvaheline taimekaitse konventsioon

Konventsioon loodi FAO raames 6. detsembril 1951. a. Selle eesmärk on kindlustada ühise ja efektiivse tegevusega taimede ja taimsete saaduste kahjurite sissetoomise ja leviku ärahoidmine. Eesmärgi täitmiseks luuakse taimetervise abinõusid, mida rakendatakse ülemaailmselt harmoniseeritult ja ilma kaubandust tõkestamata. Konventsiooni raames luuakse ka rahvusvahelisi fütosanitaarmeetmete standardeid (ISPM). Eesti liitus konventsiooniga 7. detsembril 2000. a ning Eestit esindab Põllumajandus- ja Toiduamet.

ISTA – rahvusvaheline seemnekontrolli assotsiatsioon

Assotsiatsioon loodi 1924. a eesmärgiga välja töötada ning kehtestada rahvusvaheline metoodika seemnete kontrolli valdkonnas. Assotsiatsiooni esmane prioriteet on luua, vastu võtta ja avaldada standardprotseduure seemneproovide võtmiseks ja katsete tegemiseks ning soodustada nende reeglite ühtset rakendamist, selleks et hinnata rahvusvahelises kaubanduses liikuvaid seemneid.

Eesti liitus assotsiatsiooniga 1993. a ning Eestit esindab selles organisatsioonis ISTA akrediteeritud Maaelu Teadmuskeskuse seemnekontrolli laboratoorium, kus kontrollitakse ja analüüsitakse kõiki Eestis kasvatatud ja sertifitseeritud seemneid ning  vajadusel ka sissetoodavaid seemneid vastavalt kehtestatud rahvusvahelisele ISTA metoodikale.

ITPGRFA – toidus ja põllumajanduses kasutatavate taimsete geneetiliste ressursside rahvusvaheline leping

Leping võeti vastu 3. novembril 2001. a Roomas. See võimaldab paremini kaitsta põllumajandustootjate õigusi, sätestades ühtlasi õiguseid ressursside võrdseks kasutamiseks ning osalemiseks otsustamisprotsessis rahvuslikul tasandil riiklike institutsioonide vahendusel. Eesti ühines lepinguga 31. märtsil 2004. a ning Eestit esindavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus.

Projekt "Kalanduse infosüsteemi ülesehitamine ja käivitamine Ukraina Kalamajandusametile"

Eesti-Ukraina kalandusadministratsioonide pikaajalise koostöö tulemusena algas 2016. a  septembris arengukoostööprojekt, mis kestis 2017. a lõpuni. Projekti rahastas Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi eelarvest kogusummas 188 044 €.

OECD seemneskeemide ühing

Ühing loodi 1958. a ning on see avatud kõigile ÜRO liikmesriikidele. Eesti on ühinenud skeemidega rahvusvahelises kaubanduses liikuvate heintaimede  ja õlikultuuride, teravilja, suhkru- ja söödapeedi seemnete liigiti sertifitseerimiseks ning köögiviljaseemne kontrollimiseks. Eesti sai ühingu liikmeks 1997. a ning Eestit esindab seal Põllumajandus- ja Toiduamet.

OIE – rahvusvaheline episootiate büroo

OIE on valitsustevaheline organisatsioon, mis asutati 25. jaanuaril 1924. a. Organisatsioon jälgib loomade nakkushaiguste esinemist kogu maailmas, kogub, analüüsib ja levitab teaduslikku veterinaarmeditsiiniteavet ning tagab kauplemise ohutuse, töötades välja loomade ja loomsete saadustega kauplemise veterinaarnõudeid. Eesti sai OIE liikmeks 1992. a ning Eestit esindab seal Põllumajandus- ja Toiduamet.

Panta Rhei – Euroopa põllumajanduse makseagentuuride platvorm

Euroopa Liidu makseagentuuride infotehnoloogiajuhtide koostööplatvorm. Selle eesmärk on arendada makseagentuure ning vahetada teavet ja kogemusti. Assotsiatsioonil on ka interaktiivne elektroonne koostööplatvorm, kus on võimalik värsket teavet edastada ja küsida. Eesti sai assotsiatsiooni liikmeks 2004. a ning Eestit esindab seal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

UPOV – rahvusvaheline taimearetajate kaitse ühing

UPOV on valitsustevaheline organisatsioon, mille aluseks on 2. detsembril 1961. a allkirjastatud rahvusvaheliste uute taimesortide kaitse konventsioon. Ühingu eesmärk on tunnustada ja kindlustada uue taimesordi aretajale või tema õigusjärglasele ainuõigus kindlaksmääratud tingimustel. Aretajale antava õiguse efekt seisneb selles, et tema luba on vaja sordi paljundusmaterjali tootmiseks kommertsturustamise eesmärgil, müügiks pakkumiseks või turustamiseks. Eesti sai ühingu liikmeks 2000. a ning Eestit esindavad seal Põllumajandus- ja Toiduamet ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.