Eesti põllumajandus- ja metsamaad on sageli liigniisked ning nende kasutamine sõltub maaparandussüsteemide toimivusest.
Ligi 640 000 hektarit põllumajandusmaad ja ligi 750 000 hektarit metsamaad on varustatud maaparandussüsteemidega. Nende korrasolek ja toimiviskindlus on määrava tähtsusega olukorras, kus kliimamuutuste tõttu aasta keskmine sademete hulk kasvab (sademete keskmine hulk aastas on Eestis vahemikus 520–820 mm ning auruvuse suuruseks hinnatakse keskmiselt 360–440 mm aastas).
Lisaks tuleb uute ehitiste ehitamisel arvestada maaparandussüsteemidega, et vältida drenaažisüsteemide purunemist või olukorda, kus need pole kohased või piisavalt töökindlad elamupiirkonna teenindamiseks. Üldjuhul tuleb kuivendatud maale ehitamisel ümbritseva maatulundusmaa kuivendussüsteemid rekonstrueerida.
Maaparandustööd tuleb teha kooskõlas maaparandusseaduse ja selle rakendusaktidega ning teiste seadustega (nt veeseadus, looduskaitseseadus jms).
Maaparandussüsteemide veebikaart
Maaparandustööde plaanimisel ja kavandamisel on abiks Maa-ameti hallatav maaparandussüsteemide veebikaart. Veebikaardil kajastatakse maaparandussüsteemi maa-ala ja eesvoole ehk veejuhtmeid, mille kaudu kuivendusvesi juhitakse looduslikku veekogusse.
Maaomanik leiab veebikaardilt infot maaparandussüsteemide paiknemise kohta. Veebikaardilt on võimalik näha, millised kinnistud on maaparandussüsteemiga hõlmatud, sest maaparandussüsteemi korrashoidu on mõistlik kavandada nende kinnistute omanikega üheskoos.
Veebikaardil on kajastatud lisaks maaparandussüsteemi paiknemise kohta ka nende eesvoolud ehk veejuhtmed (kraavid), mille kaudu juhitakse kuivendusvesi looduslikku veekogusse.
Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud – s.t ühiseesvoolud, mille hoiukohustuse on riik enda kanda võtnud Põllumajandus- ja Toiduameti kaudu – on veebikaardil muudest eesvooludest värvi poolest eristatavad.
Lisaks on veebikaardil näha ka varasemad, kuid nüüdseks mahakantud süsteemid, millega tuleb muude ehitiste ja rajatiste kavandamisel samuti arvestada.
Maaparandussüsteemi osade (nt dreenid, kollektorid, kaevud jm maa-alused rajatised) täpset asukohta veebikaart ei kajasta ning need andmed väljastab maaomaniku soovil Põllumajandus- ja Toiduamet.
Maaparandussüsteemidega kaasnevad kitsendused
Kuna maaparandussüsteemid on üldjuhul pindalaliselt suured, kus on palju omanikke, siis on mitmete seadustega, eelkõige maaparandusseadusega, looduskaitseseadusega ja veeseadusega, sätestatud nõuded, mis kitsendavad maaomaniku tegevust maaparandussüsteemil ja kus tuleb arvestada teiste omanike huvidega.
Täpsemat teavet kitsendusi põhjustavatest maaparandusrajatistest (reguleeriv võrk, erineva valgala suurusega eesvool, kollektoreesvool, maaparandusühistu tegevuspiirkond) ja nende piirangute ulatusest saab kõige lihtsamalt maakatastri kitsenduste kaardi kaardirakendusest.
Maa-ameti maakatastri kitsenduste kaart
Maaparandussüsteemidest tulenevad kitsendused maa kasutamiseleTeavet kitsendustest ning juhend, kuidas leida teavet maaparandusrajatistest kitsenduste kaardirakenduselt
Maaparandussüsteem vajab pidevat hoolt
Kui põllumajandus- või metsamaa on varustatud maaparandussüsteemiga, siis tasub teada, et kuivendatud maa omanikul on õigus kasutada maaparandussüsteemi oma maalt pärineva liigvee ära juhtimiseks.
Varasematel aegadel rajatud maaparandussüsteem on hinnaline väärtus, arvestades, et tänapäeval uue maaparandussüsteemi rajamine oleks vägagi kulukas, millega kaasneb ka üksjagu bürokraatiat. Maaparandussüsteemi kõik osad, nagu ka kõik muud elulised asjad, nõuavad hoolt ja korrastamist.
Tee nii, et Sinu maal paiknev maaparandussüsteem ja selle rajatised oleksid toimivad ehk nendes saab voolata vesi takistusteta, kuna vastasel juhul võid teha kahju teistele maaomanikele. Selleks tuleb eemalda kraavist rohttaimestik ja võsa ning vajadusel ka sinna kogunenud setted või muud takistused. Üles tuleks otsida ka kraavi suubuvate dreenide suudmed ja põllul paiknevad drenaažikaevud ning vajadusel need kogunenud prahist ja setetest puhastada ja korrastada. Käies maaparanduse valdused kasvõi kord aastas labida ja tavalise võsalõikuriga üle, on üldjuhul korras põllumajandusmaa ja metsamaa garanteeritud.
Maaparandushoiukava
Maaparandushoiukava on maaparandushoiutöö sihipäraseks korraldamiseks ja maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste kavandamiseks koostatud dokument.
Maaparandushoiukavad on kooskõlas veeseaduse alusel koostatava asjaomase veemajanduskavaga.
Maaparandusühistud
Maaparandusühistu on maaparandushoiutööde ühiseks korraldamiseks asutatud eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmed on kõik selle maaparandussüsteemiga seotud kinnisasjade omanikud. Maaparandusühistu tegevusega saavad maaomanikud ühel nõul korras hoida nende omandit teenindavat maaparandussüsteemi ja tagada nii nende maade võimalikult hea seisund ja viljelusväärtus.
Asutamine ja tegevuspiirkond
Maaparandusühistu asutatakse asutamiskoosolekul, kui asutamise poolt on üle poole maaparandussüsteemi omanikest või korduvasutamiskoosolekul, kui asutamise poolt on maaparandussüsteemi omanikud, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest.
Maaparandusühistu tegevuspiirkond on maa-ala, millel paikneb vähemalt üks terviklik maaparandussüsteem. Osale süsteemist ei saa ühistut moodustada.
Riik maaparandusühistus
Riik osaleb ühistus üksnes põhiliikmena.
Riigi asutaja- ja liikmeõigusi ühistus teostab see ministeerium, kelle valitsemisel olevatel maaparandusühistu tegevuspiirkonnas asuvatel riigi kinnisasjadel paikneva maaparandussüsteemi maa-ala pindala ja ühiseesvoolu pikkuse summa on kõige suurem.
Täpsemat teavet teema kohta saab Põllumajandus- ja Toiduametist (PTA).
Maaparandustoetused
Maaparandustööde tegemine on maakasutajale täiendav ja kulukas kohustus võrreldes nendega maaomanikega, kelle maad ei vaja kuivendamist, arvestades, et maaparandussüsteemid paiknevad tavaliselt erinevate omanike kinnisasjadel. Seetõttu toetab riik maaparandussüsteemide ajakohastamist ja keskkonnakaitse küsimustega enam arvestamist.
Täpsemat teavet maaparandustoetuse võimalustest saab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kodulehelt.
Viimati uuendatud 26.06.2023
