Sellele lisaks soovib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium arengukava rakendamise kaudu aidata tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalset arengut.
Perioodil 2014–2020 on maaelu arengu poliitika kaasatud Euroopa Liidu tasandil ühisesse strateegilise raamistikku koos Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga. Riiklikul tasandil koostatakse nende fondide rakendamiseks ühise planeerimise osana Euroopa Komisjoniga läbi räägitavad ja kokku lepitavad partnerluslepingud.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 rakendatakse läbi meetmete, mille valik põhineb arengukava koostamise käigus kindlaks tehtud vajadustel ja eesmärkidel. Kokku on arengukava raames kavas rakendada üle 20 (ala)meetme.
Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 ettevalmistamiseks tegutses ettevalmistav juhtkomisjon, kuhu kuulusid lisaks teemaga seotud ministeeriumite ametnikele ka valdkondade huvigruppide esindajad. Lisaks juhtkomisjonidele tegutsesid ka valdkonnapõhised töögrupid, kuhu olid kaasatud ettevalmistava juhtkomisjoni liikmed ja sotsiaalpartnerite esindajad.
Arengukava prioriteedid ja eesmärgid
Maaelu arengu poliitika rakendusmehhanism perioodiks 2014–2020 näeb ette strateegilise lähenemise tõhustamist läbi Euroopa Liidu tasandil määratletavate ühiste maaelu arengu poliitika prioriteetide. Neid kogu ühenduse jaoks kehtivaid prioriteete on kokku kuus ning need on aluseks maaelu vahendite programmeerimisele.
Prioriteet 1: Teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades
Eesmärk: Toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja arendustegevus ning teadmussiire.
Prioriteet 2: Põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime parandamine kõigis piirkondades ning uuenduslike põllumajandustehnoloogiate ja metsade säästva majandamise edendamine
Eesmärk: Elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor on konkurentsivõimeline, ressursitõhus ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga.
Prioriteet 3: Toiduahela korraldamise, sealhulgas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses
Eesmärk: Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad omavad turujõudu ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel.
Prioriteet 4: Põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine
Eesmärk: Põllumajandusmaa kasutamine on keskkonnasõbralik ja piirkondlikke eripärasid arvestav, tagatud on elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse säilimine.
Prioriteet 5: Ressursitõhususe edendamine ning vähese CO2 heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajanduses ning toiduaine- ja metsandussektoris
Eesmärk: Põllumajanduses ja toiduainetööstuses on tehtud investeeringuid energiasäästu ja -tõhususse, kasvuhoonegaasi ja ammoniaagi heitkoguseid on vähendatud ning põllumajanduses ja metsanduses on edendatud CO2 säilitamist ja sidumist.
Prioriteet 6: Sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine
Eesmärk: Maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesised, pakuvad alternatiivseid tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning tuginevad kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele.
Õigusaktid
ÜSR fondide üldmäärus
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013ÜSR fondide üldmääruse delegeeritud määrus
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 821/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakenduseeskirjad seoses programmist tehtavate maksete ülekandmise ja haldamise ning rahastamisvahendite aruandluse üksikasjaliku korraga, toiminguga seotud teabe- ja teavitamismeetmete tehniliste omadustega ning andmete kirjendamise ja salvestamise süsteemigaÜSR fondide üldmääruse rakendusmäärus
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 964/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakendussätted seoses rahastamisvahendite standardtingimustegaStandardtingimustega rahastamisvahendite rakendusmäärus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohtaMaaelu arengu määrus
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusättedMaaelu arengu määruse delegeeritud määrus
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 808/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 rakenduseeskirjadMaaelu arengu määruse rakendusmäärus
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, 17. juuli 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusegaÜPP kontrollimäärus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohtaÜPP horisontaalmäärus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjadOtsetoetuste määrus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldusÜhise turukorralduse määrus
Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1310/2013, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava maaelu arengu toetuse kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 vahendite ja nende jaotamise osas 2014. aastal ning nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses nende kohaldamisega 2014. aastalÜleminekumäärus
Sümboolika
Maaelu arengukava toetuse abil rahastatud või toetust tutvustav objekt, projekt või tegevus tuleb märgistada sellest teavitava infoga. Selleks tuleb kasutada nõuetekohast maaelu arengukava logo ning Euroopa Liidu embleemi.
Tähistada tuleb toetuse abil rahastatud või toetust tutvustav projekt või tegevus, sealhulgas:
- ehitis;
- seade;
- meene;
- info- ja reklaammaterjal;
- üritus;
- digitaalne infokandja ja materjal paigutatuna pakendile või tootele ning selle esilehele, -kaadrile, -pildile;
- televisioonisaade, artikkel ja muu tekst tehniliselt võimalikul ja sobival viisil;
- trükimeedia või digitaalse meedia väljaande kuulutus.
- Logo ja Euroopa Liidu embleem paigaldatakse nähtavale kohale.
- Toetuse abil rahastatud projekti käigus või tulemusena projektis osalejale või avalikkusele jaotataval dokumendil, tunnistusel ja sertifikaadil peab olema tähis selle kohta, et projekti rahastatakse maaelu arengu toetusest.
- Juhul kui toetuse abil rahastatud objekti või tegevust ei ole tehnilistel põhjustel võimalik logoga tähistada, paigaldab toetuse saaja oma esindusruumi või rajatisele plakati. Meenele, sealhulgas väiksemale töövahendile, paigutatakse sel juhul üksnes nõuetekohane Euroopa Liidu embleem.
- Toetuse saaja tähistab arengukava logo ja Euroopa Liidu embleemiga toetuse objekti selle soetamisest või valmimisest arvates või tootmise käigus, kui toetuse taotleja taotluse kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus.
- Tegevuse või ürituse puhul tähistab toetuse saaja toimumiskoha tegevuse või ürituse toimumise ajavahemikuks arengukava logo ja Euroopa Liidu embleemiga.
- Paigaldatud tähistus peab säilima vähemalt viis aastat viimase toetusosa väljamaksmisest arvates.
- Logo ja Euroopa Liidu embleemi kasutatakse üksnes objektil, mis on toetuse abil rahastatud või mis on seotud toetuse andmisest või kasutamisest teavitamisega. Toetuse taotleja ei tohi logo ja Euroopa Liidu embleemi kasutada enne, kui tema taotluse kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus.
- Toetuse saaja tähistab toetuse abil rahastatud objekti logo ja Euroopa Liidu embleemi kandva infosildiga või lisab need objektile tootmise käigus olenevalt objekti laadist ja selles määruses sätestatud tingimuste kohaselt.
- Kui toetuse kasutamist tähistav vahend saab kahjustada, enne kui kohustuslik tähistamisaeg on möödunud, vahetab toetuse saaja objekti tähistamise vahendi välja.
Lisainfo
Eesti maaelu arengukava logo koosneb maaelu sümboliseerivast ringikujulisest kujutisest ja selle juurde kuuluvast tekstist "Euroopa Liit maaelu arenguks".
Ühtlasel valgel või rohelisel taustal on soovitav eelistada ilma ringtaustata logo.
Ebaühtlasel, kitsal või logo nähtavust muul moel vähendaval taustal on soovitav kasutada ringtaustaga logo.
Arengukava logo kirjatüüp on Baker Signet (Regular).
Arengukava logo kasutatakse üldjuhil värvilisena. Kui aga trükitehnilistel põhjustel ei ole arengukava logo võimalik värviliselt kujutada, võib logo kasutada ka must-valgena.
Arengukava logo värvikoodid on:
- roheline (spotvärv: Pantone 362; CMYK: C 75% M 15% Y 100% K 2%; RGB: hex=#479D23);
- pruun (spotvärv: Pantone 175; CMYK: C 35% M 84% Y 100% K 51%; RGB: hex=#662401;
- valge
Arengukava logo tuleb kasutada koos Euroopa Liidu embleemiga. Arengukava logo ja Euroopa Liidu embleem ei pea üksteisega piirnema, vaid võivad olla üksteisest eraldatud kujundus- või tekstielemendiga.
Logo koos Euroopa Liidu embleemiga
Failid on madala resolutsiooniga pildiformaadis, sobides seega kasutamiseks näiteks päevakavadel, veebilehtedel vms.
Paremat pildikvaliteeti nõudvatel kasutusjuhtudel (nt trükised) tuleb kasutada malle või panna arengukava logo ning Euroopa Liidu embleem kokku eraldi vektorfailidest.
Logo ilma Euroopa Liidu embleemita
Eesti maaelu arengukava logo eraldi failina. JPEG-formaadis fail sobib kasutamiseks päevakavadel, veebilehtedel jne. AI- ja PDF-formaat on kasutamiseks kujundajatele.
Mallid
Tähistamiseks saab kasutada ka eelkujundatud malle, mille tekstiväljad saab täita konkreetse objekti, ürituse või tegevusega seotud tekstiga. Mallid on saadaval kahes formaadis – pptx ja odp. Formaat pptx sobib kõige paremini Microsoft PowerPointi kasutajale, odp jällegi vabavaraliste kontoritarkvarade (nt OpenOffice Impress) kasutajatele.
Maaelu arengukava logo kasutatakse koos Euroopa Liidu embleemiga. Arengukava logo ja Euroopa Liidu embleem ei pea üksteisega piirnema, vaid võivad olla üksteisest eraldatud kujundus- või tekstielemendiga.
Euroopa Liidu embleemi all tuleb kasutada teksti "Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse".
Euroopa Liidu embleemi kasutatakse üldjuhul värvilisena. Kui trükitehnilistel põhjustel ei ole embleemi võimalik värviliselt kujutada, võib embleemi kasutada ka must-valgena. Must-valge embleemi puhul on Euroopa Liidu embleemi raam must ning valgel taustal mustad tähed.
Embleemi failid ja kasutamisjuhised saab kätte Euroopa Liidu kodulehelt.
Euroopa Liidu embleemi värvid, embleemi graafiline kirjeldus ja standardvärvide määratlus on esitatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 VI lisa punktis 4.
Viited
Seire ja hindamine
Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 kaudu saavutatud tulemuste ja mõjude hindamiseks on loodud seire- ja hindamissüsteem, mis koosneb seirest, püsihindamisest ning eel-, vahe- ja järelhindamisest.
Arengukava koostamisel korraldati veel ka selle eelnõu keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mille käigus kaasati huvigruppe ning mille tulemusena parandati arengukavas seatud keskkonnaeesmärke. Lisaks viidi läbi ka Eesti maaelu arengukava 2014–2020 ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine.
Maaelu arengukavade rakendamisel peavad liikmesriigid looma arengukava seirekomisjoni. Seirekomisjon peab tagama selle, et maaelu arengu programmi rakendamine oleks tõhus.
Seirekomisjon saab kokku vähemalt korra aastas, et vaadata üle arengukava elluviimise tulemused ja edusammud selle eesmärkide saavutamisel. Lisaks uurib komisjon näiteks arengukava täitmist mõjutavaid asjaolusid, jälgib programmi rakendamise kvaliteeti, teeb arengukava seiret, veendub arengukava tulemuslikkuses ning esitab Maaeluministeeriumile tähelepanekuid arengukava täitmise ja selle hindamise kohta.
Arengukava meetmete rakendamise kohta koostavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi meetmespetsialistid rakendusanalüüse. Need koostatakse meetmete raames toimunud taotlusvoorude kohta ning annavad ülevaate meetmete rakendamise tulemusest.
Lisamaterjale leiab ka Maaelu Teadmuskeskuse (METK) kodulehelt.
Dokumendid
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on aidata koostada tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas olev arengukava. Ainult seeläbi on võimalik Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) Eestis tulemuslikult rakendada.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus tehakse kindlaks, kas uue arengukava või strateegia elluviimine võib kaasa tuua olulist või tõenäolist keskkonnamõju võrreldes hindamise hetkel kehtivate planeeringute ja arengukavade elluviimisega. Nii saab tagada keskkonnakaitse kõrge taseme strateegiadokumendi rakendamisel ning edendada säästvat arengut.
Olulist osa hindamisprotsessis mängib üldsuse kaasamine ja teavitamine hindamise eri etappides.
Hindamise korraldus MAK 2014–2020 kontekstis
Keskkonnamõjude strateegiline hindamine korraldati Eesti maaelu aastate 2024–2020 arengukavale paralleelselt selle koostamisega, et hinnata arengukava käikulaskmisega kaasnevat keskkonnamõju.
Hindamisel vaadeldi arengukava eelnõu ning lähtuti arengukava spetsiifikast ja kaasaegse keskkonnakorralduse põhimõtetest. Hindaja uuris meetmete rakendamisega kaasnevat otsest ja kaudset mõju keskkonnale ning analüüsis, kuidas hästi aitavad kavandatavad eesmärgid keskkonnaeesmärke saavutada.
"Eesti maaelu arengukava 2014–2020" koostamise algataja ja korraldaja ning koostaja ja kehtestaja oli Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (toona veel Põllumajandusministeerium). Hindamise läbiviija oli OÜ Hendrikson & Ko.
Vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs
Maaelu arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine koosnes kahest osast – vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs.
Vastavusanalüüsi käigus hinnati:
- arengukava eesmärkide vastavust Euroopa Liidu poliitikas seatud eesmärkidele (Euroopa Liidu säästva arengu strateegia, "Bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020");
- arengukava ühilduvust teiste Eesti keskkonda käsitlevatele riiklike strateegiliste dokumentidega ("Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030", "Säästev Eesti 21", "Looduskaitse arengukava aastani 2020", "Metsanduse arengukava aastani 2020").
Välismõjude analüüsi käigus:
- anti ülevaade käsitletava valdkonna hetkeseisust ning peamistest probleemidest, võttes aluseks keskkonnastrateegias ja valdkondlikes arengukavades püstitatud eesmärgid;
- analüüsiti, milliseid valdkondi ning millises ulatuses arengukava eesmärkide täitmiseks kavandatavate tegevustega mõjutatakse;
- esitati ettepanekuid arengukava täiendamiseks keskkonnaaspektide osas, millega selles poldud arvestatud.
Arengukava eelhindamise eesmärk on parandada selle väljatöötamise ja rakendamise kvaliteeti, toimivust ja tõhusust, võttes arvesse sõltumatu hindaja objektiivseid hinnanguid ja soovitusi ning optimeerides eelarvevahendite jaotamist.
Eelhindamist tehakse arengukava koostamise ajal. Lisaks viidi paralleelselt läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Eelhindamine tehti ka arengukava rahastamisvahendile.
Eelhindamine oli programmperioodi 2014–2020 ettevalmistamise kohustuslik osa.
Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 eelhindaja oli konsortsium koosseisus Ernst & Young Baltic AS, Hendrikson & Ko OÜ ja Balti Uuringute Instituut. MAK 2014–2020 peatükkidele valdkonnaspetsiifilise hinnangu andmiseks kaasati eelhindamisse ka konsortsiumiväliseid eksperte. Eelhinnati arengukava 18. jaanuariks 2014 koostatud versiooni.
Eelhindamine viidi läbi perioodil 24. aprill 2012 – 16.juuni 2014. Eelhindamine toimus tihedas koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga (toona veel Põllumajandusministeerium), arengukava ettevalmistamisega seotud töörühmade ja komisjonidega ning Eesti maaelu arengukava 2007–2013 püsihindajatega, kelleks olid Eesti Maaülikool ja Põllumajandusuuringute Keskus.
Arengukava eelnõus toodud olukorraanalüüs kattis eelhindamises osalenud ekspertide hinnangul ära olulisemad teemad ning põhjendas põhiosas meetmete valikut.
Eelhindajad leidsid, et arengukava üldeesmärgid on seotud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärkidega ning kooskõlas Eesti maaelu valdkondlike arenguvajadustega. Eesmärgid kajastavad üldiselt hästi olukorraanalüüsis kirjeldatud probleeme ja vastavad SWOT-tabelile. Eelhindajad tõid välja, et eesmärgid vajaksid täpsustamist selles vaates, millist muutust soovitakse tegevustega saavutada.
Kokkuvõttes leidsid eelhindajad, et eesmärkide all planeeritavate meetmete paketid olid sobilikud eesmärkide saavutamiseks.
Viimati uuendatud 17.08.2023
