NB! Alates 1. jaanuarist 2025 on rahvusvaheline koostöö planeeringute vallas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas.
VASAB (Vision and Strategies Around the Baltic Sea) – Läänemere maade visioon ja strateegiad
VASAB on Eesti, Läti, Leedu, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Valgevene ja Venemaa valitsustevaheline ruumilise planeerimise ja arengu eest vastutavate ministrite koostööfoorum.
VASABi programmdokumendid ei ole liikmesmaadele õiguslikult siduvad, vaid need toimivad soovitustena planeeringualase koostöö edendamiseks ja planeeringupraktika ühtlustamiseks.
Läänemere maade ruumilise planeerimise alane koostöö algas 1992. aastal ning Eesti on selles algusest peale aktiivselt kaasa löönud.
- 1992 – ministrite esimesel kohtumisel Rootsis Karlskronas otsustati välja töötada dokument "Vision and Strategies around the Baltic 2010".
- 1994 – ministrite kolmandal kohtumisel Tallinnas anti dokumendile heakskiit ning siiani tuntakse seda Tallinna raporti nime all.
- 1996 – ministrite neljandal kohtumisel Rootsis Stockholmis kiideti heaks dokument "From Vision to Action" ehk niinimetatud Stockholmi raport.
- 1998 – käivitus INTERREG IIIB projekt „VASAB 2010 PLUS“, et välja töötada VASABi tegevusprogramm.
- 2001 – ministrite viiendal kohtumisel Saksamaal Wismaris kiideti heaks dokument "VASAB 2010 PLUS – Spatial Development Action Programme" ehk niinimetatud Wismari raport.
- 2005 – ministrite kuuendal kohtumisel Poolas Gdanskis otsustati välja töötada Läänemere regiooni pikaajaline arenguperspektiiv aastani 2030.
- 2009 – ministrite seitsmendal kohtumisel Leedus Vilniuses kiideti heaks dokument "VASAB Long-Term Perspective for the Territorial Development of the Baltic Sea Region".
- 2014 – 26. septembril peeti Tallinnas planeerimisvaldkonna ministrite kaheksas kohtumine. Kohtumisel kiideti heaks ministrite ühisdeklaratsioon, mis sõnastas ruumilise planeerimise ülesanded järgnevateks aastateks.
-
2023 – foorumi üheksas kohtumine Saksamaal Wismaris. Kohtumisel kiideti heaks VASABi visioon aastani 2040 Läänemere piirkonna territoriaalseks arenguks ("VASAB Vision for the Territorial Development of the Baltic Sea Region in 2040").
Läänemere maade ruumilise planeerimise ja arengu eest vastutavate ministrite kokkusaamised toimuvad regulaarselt. Kohtumiste vahel tegeleb koostööküsimustega VASABi ruumilise planeerimise ja arengu komisjon, kes valmistab ühtlasi ette ministrite kohtumisi.
Komisjoni istungeid valmistab ette Riias asuv VASABi sekretariaat, kes koordineerib ka koostööfoorumi igapäevast tegevust. 2014. aasta juulist kuni 2015. aasta suveni oli VASABi eesistuja Eesti.
VASAB püüdleb oma tegevuses kestliku, tasakaalustatud ja harmoonilise ruumilise arengu poole Läänemere regioonis. VASABi kaudu saavad riigid vahendada ideid ja kogemusi, kujundada ühiseid seisukohti ning juhtida üheskoos tähelepanu ruumilise planeerimise tähtsusele.
VASABi tegevuse eesmärgid on järgmised:
- töötada välja ja kaasajastada Läänemere regiooni ruumilise arengu pikaajalist perspektiivi;
- osaleda aktiivselt Läänemere maade koostööprogrammide ettevalmistamises ja elluviimises;
- osaleda aktiivselt Euroopa territoriaalset ühtekuuluvust edendavates protsessides;
- algatada ja toetada olulist ruumilist mõju omavate ning riikidele ühiste sotsiaalsete, majanduslike ja ökoloogiliste suundumuste asjus näidislahendusi välja töötavaid projekte;
- vahetada teadmisi ja kogemusi ruumilise planeerimise ja arengu suunamise uuenduslike lähenemiste teemal ning esitleda neid ideid rahvusvahelistel foorumitel.
HELCOM-VASAB MSP WG – Helsingi komisjoni (HELCOM) ning VASABi ühine merealade ruumilise planeerimise töörühm
Helsingi komisjoni (HELCOM) ning VASABi ühise merealade ruumilise planeerimise töörühma tegevus käivitus 2010. aasta oktoobris, et edendada Läänemere riikide koostööd ja koordineerida merealade ruumilise planeerimise alast tegevust. Töörühma mandaat kehtib kuni aastani 2030.
Töörühmas osalevad VASABi ja HELCOMi liikmesriikide asjaomase ministeeriumi või valitsusasutuse esindajad. Töörühma kohtumisi korraldavad HELCOMi ja VASABi sekretariaat. Kohtumised toimuvad kaks korda aastas.
Töörühma tegevuse eesmärgid;
- olla regionaalse, piiriülese ja valdkondade vahelise merealase ruumilise planeerimise alase dialoogi pidamise foorum, et aidata kaasa lähenemisviiside ühtlustamisele;
- aidata VASABi ruumilise planeerimise ja arengu komisjonil ja liikmesriikidel ellu viia VASAB Long Term Perspective for the Territorial Development of the Baltic Sea Region tegevusi;
- aidata HELCOMil ja liikmesriikidel ellu viia Läänemere tegevuskava (HELCOM Baltic Sea Action Plan) merealade ruumilise planeerimisega seotud tegevusi;
- pakkuda Läänemere maadele võimalust arutleda rahvusvaheliste kokkulepete, Euroopa Liidu seadusandlike dokumentide ja poliitikate ning Läänemere riikide ühiste ja riiklike poliitikate seoste üle;
- aidata profileerida Läänemere regiooni kui eeskuju merealade ruumilise planeerimise valdkonnas ning seda nii üle-euroopalises kui ka üleilmses mastaabis.
Member States Expert Group on MSP – liikmesriikide merealade ruumilise planeerimise ekspertgrupp
Mereala ruumilise planeerimise käigus kavandatakse seda, millal ja kus leiab merel aset inimtegevus, et see oleks võimalikult tõhus ja säästev.
Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestasid aastal 2014 direktiiviga 20214/89/EL mereruumi planeerimise raamistiku,. Selle eesmärk on edendada merealade majanduse kestlikku kasvu, merealade kestlikku arengut ning mereressursside kestlikku kasutamist. Muu hulgas sätestati direktiiviga liikmesriikidele kohustus kehtestada mereala planeeringud hiljemalt märtsiks 2021.
Ekspertgrupi liikmeteks on liikmesriikide asjaomase ministeeriumi või valitsusasutuse esindajad ja kohtumised toimuvad kaks korda aastas. Ekspertgrupi kohtumistel jagatakse mereplaneerimise ja sinimajandusega seotud infot ja tutvustatakse asjakohaseid käimasolevaid projekte.
Mereala ruumilisest planeerimisest saadav kasu:
- konfliktide vähendamine sektorite ja tegevuste vahel;
- investeeringute toetamine;
- koordineerimise suurendamine riikide valitsuste vahel;
- piiriülese koostöö suurendamine;
- keskkonna kaitsmine.
Projekt "Pan Baltic SCOPE"
Projekt edendas Läänemere riikide koostööd mereala ruumilisel planeerimisel. Selle käigus töötati välja mitmed olulised lähenemised mõjude hindamiseks ja valdkondade vaheliste seoste arvestamiseks.
2014. aasta juulis vastu võetud Euroopa Liidu direktiiv nägi ette, et 2021. aastaks pidi kõigil liikmesriikidel olema oma mereala planeering, mis piltlikult öeldes määratleb ära, kuidas kalurid, suvitajad, tuuleparkide arendajad, kaubalaevad jt saaksid üksteist ning keskkonda arvestades merealal tegutseda.
Direktiivi täitmiseks algates Vabariigi Valitsus 25. mail 2017 üleriigilise teemaplaneeringu kogu Eesti mereala, st sisemere, territoriaalmere ja majandusvööndi planeerimiseks ja planeeringu mõjude hindamiseks.
Mereala planeerimine pole pelgalt riigisisene küsimus, kuna Läänemere ühes osas toimuvad arengud mõjutavad lõpuks ka selle teisi piirkondi. Sarnaselt Eestiga peavad ka teised Läänemere riigid oma merealad ära planeerima.
Rahvusvaheline projekt „Pan Baltic Scope“ edendas riikidevahelist koostööd mereala ruumilisel planeerimisel. Eesmärk oli toetada mereala planeerimist selliselt, et käsitlused omavahel võrreldavad oleksid. Piltlikult öeldes – et laevatee, mis kulgeb Eesti merealalt Läti poole, piiril ära ei kaoks. Samuti aitas projekt kaasa levinud tavade vahetamisel – nt kuidas hinnata keskkonna- ja majandusmõjusid.
Projekti tulemusena arendati edasi mereala majandusliku kasu ja kumulatiivsete mõjude hindamise mudelit (PlanWise4Blue), töötati välja põhimõtted rohelise infrastruktuuri käsitlemisel Läänemerel, leiti paremad võimalused inimtegevuse kumulatiivsete mõjude hindamiseks ja käsitleti mere ning ranniku funktsionaalseid seoseid. Lisaks võimaldas projekt mereala planeerivatel riikidel omavahel kokku saada ja piiriülesed küsimused detailselt läbi arutada.
Projekt "Pan Baltic Scope" oli jätk sellele eelnenud rahvusvahelisele projektile "Baltic Scope". Projekt "Baltic Scope" valmistas planeerimist ette, "Pan Baltic Scope" tegeles planeerimisprotsessi rahvusvahelise koordineerimisega.
Projektis osalesid Eesti, Läti, Rootsi, Saksamaa, Poola, Taani ja Soome. Samuti olid projekti kaasatud Satakunta maakonna arendusorganisatsioon, Ålandi valitsus, Läänemeremaade ruumilise planeerimise võrgustik (VASAB), Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM), Põhjamaade ruumilise arengu keskus (NORDREGIO) ning Soome Keskkonnainstituut (SYKE).
Projekt lõppes 2019. aastal, kuid osalenud partnerid jätkavad koostööd planeeringute elluviimise faasis.
Viimati uuendatud 02.01.2025
