Regionaaltoetustest üks osa on suunatud eripäraste piirkondade toetamiseks ning teine osa kõigile Eesti piirkondadele.
Regionaalpoliitika elluviimiseks rakendatakse nii riiklikke kui ka Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi.
Regionaalprogrammid
Regionaalprogramme rakendatakse Eesti erinevate regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks.
Loe lisaPerioodi 2021–2027 struktuurifondide regionaalarengu meetmed
Regionaalarengu meetmete peamised fookused aastatel 2021–2027 on ettevõtluskeskkonna arendamine väljaspool Harjumaad ning kohalike teenuste ümberkorraldamine kahaneva elanikkonnaga piirkondades.
Loe lisaPerioodi 2014–2020 struktuurifondide regionaalarengu meetmed
Euroopa Liit toetas aastatel 2014–2020 struktuurifondide kaudu liikmesriikide majandust, et vähendada arenguerinevusi Euroopa eri piirkondade vahel.
Loe lisaRegionaaltoetuste kokkuvõtted aastate kaupa
2025. aastal eraldati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi programmidest regionaaltoetuseks kokku ligi 140 miljonit eurot. Sellele lisandusid Maaelu Edendamise Sihtasutuse laenud ja käendused.
Koondtabelis on 2025. aastal eraldatud regionaaltoetuste ülevaade programmide ja maakondade kaupa.
Euroopa Liidu toetused
Euroopa Liidu fondidest jagati 2025. aastal regionaaltoetusi kokku 47,7 miljonit eurot.
- Taaste- ja vastupidavusrahastust toetati kohalike omavalitsuste võimestamist roheliste investeeringute tegemisel. Toetuse abiga saavad omavalitsused teha vajalikud uuringud ja palgata vajalikud spetsialistid tuuleenergeetika kiiremaks ja kvaliteetsemaks planeerimiseks.
- Euroopa Regionaalarengu Fondist toetati Kagu-Eesti ettevõtjaid ja suuremate linnapiirkondade arendamist. Jätkusid kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste meede ning kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse meede.
- Õiglase Ülemineku Fondist toetati Ida-Virumaa piirkondlikke algatusi.
- Lisaks osalesid Eesti partnerid neljas Interregi piiriüleses koostööprogrammis.
- Moderniseerimisfondist ja CO2-kvoodikauplemise tulust toetati kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe meetmeid kokku 50 miljoni euro ulatuses.
Riiklikud toetused
Jätkusid maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede, Peipsiveere, Setomaa, Väikesaarte, Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti programm, samuti hajaasustuse programm ja kohaliku omaalgatuse programm.
Riiklikest toetusprogrammidest eraldati 2025. aastal toetusteks kokku 19 miljonit eurot.
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)
EFARDist rahastati maapiirkonna ettevõtjate investeeringuid oma konkurentsivõime suurendamisse (kokku 4,7 miljonit eurot) ja Leader-programmi (kokku 17,7 miljonit eurot).
Lisateave
Pikemalt saab 2025. aasta regionaaltoetuste kohta lugeda Maablogist.
Maablogi, 11. märts 2026
Graafikud
Toetuse absoluutmahtu arvestades sai enim toetust Ida-Virumaa (25 miljonit eurot) ja seda peamiselt tänu Õiglase Ülemineku Fondi toetustele.
Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Hiiu, Jõgeva ja Valga maakonnas, kus see näitaja ulatus pea 400 euroni.
2024. aastal eraldati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi programmidest regionaaltoetuseks kokku 225,6 miljonit eurot. Sellele lisanduvad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu rakendatavad meetmed.
Koondtabelis on 2024. aastal eraldatud regionaaltoetuste ülevaade programmide ja maakondade kaupa. PRIA ja MESi toetusi tabelis kajastatud ei ole; nende kohta leiab infot kummagi asutuse enda kodulehelt.
Euroopa Liidu toetused (eurotoetused)
Euroopa Liidu struktuurifondide toetusprogrammidest ning taaste- ja vastupidavusrahastust eraldati 2024. aastal toetusteks 141,3 miljonit eurot.
2024. aastal avanes taotlemiseks mitu suuremahulist meedet, nagu „Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede“, „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“, „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“, „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“.
Ida-Virumaal moodustasid kõige suurema osa toetustest Õiglase Ülemineku Fondi toetused.
Eurotoetuste Interregi programmid
2024. aastal osalesid Eesti partnerid erinevates Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) programmides, sh Eesti-Läti programmis, Interregi Euroopa programmis, Läänemere piirkonna programmis ja Kesk-Läänemere programmis.
Eesti partneritele eraldati 2024. aastal Interregi programmide seirekomiteede otsustega toetusteks kokku ligi 18 miljonit eurot.
Riiklikud programmid
Riiklikest toetusprogrammidest eraldati 2024. aastal toetusteks kokku 66,3 miljonit eurot.
Olulise osa moodustasid toetused meetmetest „Kohaliku omavalitsuse üksuste hoonete energiatõhusaks muutmine Moderniseerimisfondist“ ja „Kohaliku omavalitsuse üksuste liginullenergiahoonete ehitamine CO2 kvoodikauplemise tulust“.
Toetusmeede „Maakondlike arengustrateegiate elluviimine“ võimaldab teha maakonna jaoks olulisi suuremaid investeeringuid. Piirkondade arengut toetatakse Ida-Virumaa, Kagu-Eesti, Väikesaarte, Peipsiveere ja Setomaa programmide raames.
Jätkusid taotlejate seas populaarsed kohaliku omaalgatuse programm ja hajaasustuse programm.
Graafikud
Toetuse absoluutmahtu arvestades sai enim toetust Ida-Virumaa (51 miljonit eurot) ja seda tänu Õiglase Ülemineku Fondi toetustele.
Interregi programmide toetuse suurus sõltub sellest, kui aktiivsed toetuse taotlejad on Eesti partnerid. Selles vaates paistsid silma Harju ja Tartu maakond, kuhu läks kõige rohkem Interregi programmide toetusi.
Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Hiiumaal, ulatudes 601 euroni elaniku kohta. Talle järgnesid Ida-Virumaa (398 eurot elaniku kohta) ja Võrumaa (355 eurot elaniku kohta).
2023. aastal eraldati regionaaltoetuseks kokku ligi 52 miljonit eurot. Sellest 35,2 miljonit rahastati Euroopa Liidu toetustest ja 16,8 miljonit riiklike programmide kaudu.
Koondtabelis on 2023. aastal eraldatud regionaaltoetuste ülevaate programmide ja maakondade kaupa.
Euroopa Liidu toetused (eurotoetused)
2023. aastal avanes taotlemiseks mitu uut meedet, milles toetusotsusteni jõutakse 2024. ja 2025. aastal.
2023. aastal jõuti toetusotsusteni meetmes „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“, milles kohalikel omavalitsustel on võimalik taotleda toetust uuringuteks ja analüüsideks. Toetusotsused tehti ka meetmes „Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemise“; see aitab omavalitsustel tuuleenergeetika planeeringuid kiiremini menetleda.
Nendest kahest meetmest rahastati 2023. aastal kokku 41 projekti toetuste kogumahuga 1,6 miljonit eurot.
Eurotoetuste Interregi programmid
2023. aastal osalesid Eesti partnerid erinevates Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) programmides, sh Eesti-Läti programm, Interreg Euroopa programm, Läänemere piirkonna programm, Kesk-Läänemere programm ja URBACT IV.
Interregi programmid võimaldavad teha piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd. Eesti partneritele eraldati 2023. aastal Interregi programmide seirekomiteede otsustega toetusteks kokku 33,6 miljonit eurot.
Riiklikud programmid
Riiklikest toetusprogrammidest eraldati 2023. aastal toetusteks kokku 16,8 miljonit eurot.
Piirkondade arengut toetatakse Ida-Virumaa, Kagu-Eesti, Väikesaarte, Peipsiveere ja Setomaa programmide raames. Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede võimaldab teha maakonna jaoks olulisi suuremaid investeeringuid. Jätkusid taotlejate seas populaarsed kohaliku omaalgatuse programm ja hajaasustuse programm.
Graafikud
Toetuse absoluutmahtu arvestades said enim toetust Harjumaa ja Tartumaa ning seda tänu edukale osalemisele Interregi programmides. Riiklikest toetusprogrammidest sai enim toetusi Ida-Viru maakond.
Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Tartumaal (77,64 eurot elaniku kohta).
2022. aastal eraldati regionaaltoetuseks kokku ligi 80,6 miljonit eurot. Riigieelarvelistest programmidest eraldati toetust ligi 45,6 miljonit eurot. Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide toetusi eraldati ligi 35 miljonit eurot.
Rahandusministeeriumi koostatud koondtabelis ülevaade 2022. aastal eraldatud regionaaltoetustest programmide ja maakondade kaupa.
Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide toetused
2022. aastal otsustati rahastada 38 projekti kokku 14,7 miljoni euroga. Lisaks sellele rahastati 94 Euroopa Liidu territoriaalse programmi koostööprojekti, milles osalesid Eesti partnerid. Eesti partneritele eraldati programmide seirekomiteede otsustega toetusteks 20,3 miljonit eurot.
Riigieelarvelised toetused
Riigieelarvest rahastati 2022. aastal erinevaid regionaalarengu toetusprogramme, millest osa on suunatud eripäraste piirkondade toetamisele ning teine osa kõigile Eesti piirkondadele. Riigieelarveliste toetusprogrammide kogumaht 2022. aastal oli 45,6 miljonit eurot. Sellest rahastati 810 uut projekti ning eraldati vahendid 66 omavalitsusele hajaasustuse programmi rakendamiseks ja 15 maakondlikule arendusorganisatsioonile maakonna arendustegevusteks.
Graafikud
Toetuse absoluutmahtu arvestades said enim toetust Harjumaa ja Ida-Virumaa.
Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Põlvamaal (134 eurot elaniku kohta), kõige väiksem Harjumaal ja Tartumaal.
2021. aastal eraldati regionaaltoetuseks kokku 97,5 miljonit eurot. Riigieelarvelistest programmidest eraldati toetust ligi 81 miljonit eurot. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusi eraldati 16,6 miljonit eurot.
Rahandusministeeriumi koostatud koondtabelist saab ülevaate 2021. aastal eraldatud regionaaltoetustest programmide ja maakondade kaupa.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused
2021. aastal otsustati rahastada 44 projekti kokku 15,7 miljoni euroga. Lisaks sellele rahastati 6 Euroopa Territoriaalse programmi koostööprojekti, milles osalesid Eesti partnerid. Eesti partneritele eraldati programmide seirekomiteede otsustega toetusteks 860 453 eurot.
Riigieelarvelised toetused
Riigieelarvest rahastati 2021. aastal mitmesuguseid regionaalarengu toetusprogramme, millest osa olid suunatud eripäraste piirkondade toetamisele ning osa kõigile Eesti piirkondadele. 2021. aastal lisandus ka omavalitsustele lisaeelarvega eraldatud investeeringutoetus kogusummas 30 miljonit eurot. Riigieelarveliste toetusprogrammide kogumaht 2021. aastal oli ligi 81 miljonit eurot. Sellest rahastati 739 uut projekti ning eraldati vahendid 66 omavalitsusele hajaaasustuse programmi rakendamiseks ja 15 maakondlikule arendusorganisatsioonile maakonna arendustegevusteks.
Graafikud
Toetuse absoluutmahtu arvestades said enim toetust Harjumaa ja Ida-Virumaa.
Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Võrumaal ja Põlvamaal, kõige väiksem Harjumaal.
Perioodi 2014–2020 edulood
Seotud viited
Viimati uuendatud 11.03.2026
