Hajaasustuse programmi eesmärk on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.
Toetatakse majapidamiste veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi.
Taotlusvooru kuulutab välja ministeerium.
Programmis osalemise otsustavad kohalikud omavalitsused hiljemalt taotlusvooru välja kuulutamise tähtpäevaks. Taotlused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele.
Lisateavet programmist annab Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).
Kontakt
Katrin Orgusaar
peaspetsialist
regionaalpoliitika osakond
Õigusaktid
Ida-Virumaa programm on ellu kutsutud Ida-Viru maakonna arengu tasakaalustamiseks ülejäänud Eestiga. Programm panustab lisaks juba rakendatavatele toetusmeetmetele ja kavandatud investeeringutele Ida-Virumaa tegevuskava eesmärkide saavutamisse ning keskendub Ida-Virumaa tegevuskava 1. ja 2. tegevussuunale – ettevõtlus- ja elukeskkonna valdkonna arendamisele.
Programmi tegevuste rakendamine kiideti heaks valitsuskabineti 8. veebruari 2018 istungil. Programmi eesmärk on elavdada Ida-Virumaa majandust ja suurendada piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada nooremaealiste väljavoolu ning läbi piirkonna eelisarendamise vähendada selle mahajäämust teistest Eesti piirkondadest. Programmi tegevused kiideti heaks valitsuskabineti 2018. aasta 8. veebruari ning 27. septembri istungil.
Valitsuskabineti ülesandel on moodustatud Ida-Virumaa programmi töögrupp, millele anti ülesanne täpsustada toetatavate tegevuste fookust ja töötada välja täpsemad sihtfinantseerimise ja toetuse andmise tingimused. Vastavalt valitsuskabineti otsusele kaasati töögruppi Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ida-Virumaa kohaliku omavalitsuse üksuste (esindab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit) ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus esindajad. Täiendavalt otsustati kaasata Sotsiaalministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad.
Ida-Virumaa programm koosneb erinevatest Ida-Viru maakonna arengusse panustavast tegevustest, mis võivad lähtuvalt rakendamise tulemuslikkusest ja regiooni arenguvajadustest ajas muutuda.
Programmi viiakse ellu kolme erineva rakendusskeemi kaudu – ministri määrused, projektipõhise investeeringutoetuse andmine ning elluviijatega sõlmitavad tegevustoetuse lepingud.
Programmi eelarve perioodil 2024–2027 on 11 200 000 eurot.
Programmi tegevused ja meetmed
Seisuga 20. märts 2025.
Eesti ja inglise keele õpe ettevõtjatele ja ettevõtete võtmetöötajatele
Tegevus on lõppenud. Seda viis ellu Integratsiooni Sihtasutus.
Ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud nõustamine ja koolitus
Tegevust viib ellu SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus.
Filmifondi riiklik kaasrahastamine
Tegevust viib ellu SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, kes koordineerib selleks Viru Filmifondi tööd.
Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamine
Tegevus on lõppenud.
Ida-Virumaa elamuehituse arendamise toetus
Taotlusvoor on ettevalmistamisel.
Maakonna arengustrateegia oluliste tegevuste ja investeeringute elluviimine
Maakonna arengustrateegias kirjeldatud oluliste tegevuste ja investeeringute elluviimist toetatakse täiendava rahaeraldisega maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest.
Toetusmeede tööstusettevõtete investeeringutele
Tegevus on lõppenud.
Tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede kohalikele omavalitsustele
Täpsemat teavet toetusest saab Riigi Tugiteenuste Keskusest (RTK).
Ida-Viru maakonna piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetuse reservnimekirja projektide lisarahastamine
Tegevus on lõppenud. Meetmest toetati projekti „Eesti Kaevandusmuuseumi väljaarendamise III etapp“. Toetuse saaja oli SA Eesti Kaevandusmuuseum.
Äri- ja startup-inkubaatorite tegevuse toetamine, iduettevõtete ökosüsteemi arendamine
Tegevust viib ellu SA KredEx läbi Startup Estonia.
Üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste käivitamine ja arendamine
Tegevust viib ellu Integratsiooni Sihtasutus.
Dokumendid
Kontakt
Tarmo Kivi
nõunik
regionaalpoliitika osakond
Andres Heldring
nõunik
regionaalpoliitika osakond
Kagu-Eesti programmi rakendamine on oluline Põlva, Valga ja Võru maakonna majandustegevuse tugevdamiseks ning aitab ellu viia Kagu-Eesti tegevuskava eesmärke.
Kagu-Eesti programmi eesmärk on aidata kaasa piirkonna kestlikule säilitamisele, toetada kohapealse ettevõtluskeskkonna arengut ning mitmekesisemate töövõimaluste teket piirkonnas.
Programmi eelarve perioodil 2019–2023 on neli miljonit eurot.
Programmi toetussuunad
Programmil on kolm toetussuunda: kohaliku ettevõtluse areng, spetsialistide eluasemed ja piirkonna mainekujundus.
Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede
Aastatel 2019–2021 toetati programmi meetmest 44 mikro- ja väikeettevõtja innovatsiooni ja tootlikkust suurendavat projekti kokku 1,8 miljoni euro ulatuses.
Alates 2023. aastast rahastatakse meedet Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede
Meetme eesmärk on hoogustada Kagu-Eesti arengut, parandades riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostöös spetsialistide elamistingimusi. See aitab kaasa piirkonna majandusarenguks oluliste spetsialistide jäämisele ja tulemisele piirkonda. Täpsemat teavet meetmest saab Riigi Tugiteenuste Keskusest (RTK).
Kagu-Eesti piirkonna mainekujunduskava
Mainekujunduskavas kavandatud tegevuste elluviijateks on Kagu-Eesti maakondlikud arendusorganisatsioonid. Tegevusi viiakse ellu perioodil 2020–2022.
Kontakt
Liis Palumets
nõunik
regionaalpoliitika osakond
Kohaliku omaalgatuse programm (KOP) käivitati 1996. aastal, et toetada külaliikumist. Paar aastat hiljem nimetati programm ümber kohaliku omaalgatuse programmiks. 2007. aastal laienes programm ka linnadesse. Programmist on kujunenud üks tuntumaid riigisiseseid regionaalarengu programme, mis ulatub inimestele kõige lähemale.
Programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks elluviidavaid tegevusi toetatakse kahe meetme kaudu.
- Kogukonna arengu meetmega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse ning maksimaalne toetuse summa on 2500 eurot.
- Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetmega panustatakse kogukonnale vajalike ja kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse, maksimaalne toetus on 4000 eurot.
Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, milles liikmena ei osale kohaliku omavalitsuse üksus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.
Omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti kogumaksumusest. Omafinantseering peab olema rahaline.
2025. aasta kevadine taotlusvoor on avatud 3. märtsist 3. aprillini kl 16.30. Taotlusvooru viivad läbi maakondlikud arendusorganisatsioonid; küsimuste korral võtke ühendust maakonna kohaliku omaalgatuse programmi menetlejaga. Täpsem teave, juhendid ja lingid maakondlike arendusorganisatsioonide kodulehtedele on avaldatud RTK kodulehel.
Kontakt
Tarmo Kivi
nõunik
regionaalpoliitika osakond
Õigusaktid
Kohaliku omavalitsuse üksuste liginullenergiahoonete ehitamine
Meetme eesmärk on vähendada kohaliku omavalitsuse üksuste suure energiakuluga hoonete mahtu, asendades need liginullenergiahoonetega.
Taotlusvoor avaneb märtsis 2025. a. Toetuse andmise tingimused on muutmisel.
Täpsemat teavet toetusest saab Riigi Tugiteenuste Keskusest (RTK).
Kohaliku omavalitsuse üksuste hoonete energiatõhusaks muutmine Moderniseerimisfondist
Meetme eesmärk on avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise kaudu parandada energiatõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heidet, vähendada hoonesse tarnitud energiat ja hoone ülalpidamiskulusid, viia hoonete sisekliima vastavusse nõuetega ning edendada taastuvenergia kasutust.
Taotlusvoor avaneb märtsis 2025. a. Toetuse andmise tingimused on muutmisel.
Täpsemat teavet toetusest saab Riigi Tugiteenuste Keskusest (RTK).
Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise toetusmeetmeid rahastatakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist.
Toetuse andmise eesmärk on pakkuda kohalikele omavalitsustele nende ühiste ülesannete täitmisel täiendavat riigi tuge maakonna arengustrateegias määratud eesmärkide saavutamisel.
Aastatel 2024–2027 on toetuse andmise aluseks riigi ja maakonna tasandi dialoogis kokkulepitavad teemad. Dialoogis esindab maakonna seisukohti maakondlik arendusorganisatsioon (MARO). Dialoogi käigus lepitakse kokku 1–2 teemavaldkonnas, millesse riigi täiendav toetus lähiaastatel suunatakse, et kiirendada kokkulepitud valdkondades maakonna arengustrateegias seatud eesmärkide saavutamist. Dialoogi peetakse vähemalt kord nelja aasta jooksul meetme aastate 2024–2027 eelarve suunamiseks või vajadusel sagemini, kui varasemad kokkulepped vajavad muutmist
Dialoogis kokkulepitud riigi lisarahastusega teemavaldkondades elluviidavad projektid lepitakse kokku maakonna arengustrateegia tegevuskavas. Tegevuskavasse nimetatud meetmega seotud projektide kohta esitatakse tegevuskavas märgitud aastal taotlus Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK).
Pärast dialoogi pidamist avaldab iga MARO oma veebilehel ülevaate, milles kirjeldab dialoogis kokkulepitud teemade väljakutseid ja pikaajalist arenguperspektiivi maakonnas ning selgitab, kuidas ja millised projektid on lähtuvalt väljakutsetest valitud nendega parimal moel toimetulekuks. MARO ülesanne on tagada, et meetmest rahastamiseks valitakse tegevused, mis võimaldavad arenguhüpet kogu maakonnas ning arvestavad maakonna kui terviku vajadustega.
Taotlejaks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus, mittetulundusühing, sihtasutus, äriühing, riigiasutus või avalik-õiguslik ülikool, kes on taotlejaks märgitud maakonna arengustrateegia tegevuskavas. Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 50 000 eurot, toetuse maksimaalset suurust piirab maakonnale eraldatav toetussumma. Toetuse maksimaalne määr on üldjuhul 75%, erandina võib riigiabi reeglite tõttu või välisabist rahastatavate projektide kaasfinantseerimisel olla maksimaalne toetusmäär erinev.
Meetme eelarve mahu maakondade kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
Lisateavet määrusest saab Riigi Tugiteenuste Keskusest (RTK).
Kontakt
Julia Troitskaja
nõunik
regionaalpoliitika osakond
Õigusaktid
Määrus "Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse tingimused ja kord"
Perioodi 2024–2027 taotlusvoorude kohta
Vastu võetud 11. jaanuar 2024
Määrus "Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede"
Perioodi 2019–2023 taotlusvoorude kohta
Meetme eelarve jaotus aastati
Peipsiveere programmi eesmärk on aidata kaasa Peipsiveere piirkonna ja vanausuliste kogukonna elujõu säilimisele. Selleks arendatakse kohapealset ettevõtlust, inimkapitali ja piirkonna turundust, suurendatakse Peipsi järve atraktiivsust ja mitmekesiselt kasutamist ning rakendatakse priikonna kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali.
Programmi rakendamise piirkond on Alutaguse vald, Mustvee vald, Peipsiääre vald, Luunja vald, Kastre vald, Räpina vald ja Tartu vald Piirissaare ulatuses.
Lisateavet programmist MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit kodulehel
Kontakt
Liis Palumets
nõunik
regionaalpoliitika osakond
Õigusaktid
Tegevuskavad
Setomaa programmi eesmärk on aidata kaasa Setomaa elujõu säilimisele, arendades kohapealset ettevõtluskeskkonda ja inimkapitali ning piirkonna turundust ja rakendades piirkonna kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali.
Setomaa programmist antakse piirkondlikku arendustoetust MTÜ-dele, SA-dele ja KOV-ile. Programmist Noored Setomaale antakse toetust toetust elutingimuste korrastamiseks Setomaa noortele. Programmide rakendamise piirkond on Setomaa vald.
Lisateavet programmist Noored Setomaale saab Võrumaa Arenduskeskusest.
Kontakt
Liis Palumets
nõunik
regionaalpoliitika osakond
Õigusaktid
Tegevuskavad
Väikesaarte programmi eesmärk on kaasa aidata väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi parandamisele.
Programmi raames mõistetakse esmatähtsate teenustena mandri ja saarte vahelist transpordiühendust (sealhulgas ühendust saare keskuse ja sadama vahel), hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, esmatähtsatele teenustele ligipääsetavuse loomist erivajadustega inimestele, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu alus- ja põhiharidusele, päästevõimekuse tõstmist, sideteenuseid ning eluruumide kvaliteedi parandamist või nende ehitamist.
Programmi rakendatakse püsiasustusega väikesaarte seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud väikesaartel, mis on kantud sama seaduse § 21 lõike 3 alusel väikesaarte nimistusse.
Maksimaalne toetus on 130 000 eurot projekti kohta. Oma- või kaasfinantseeringu määr on 15% projekti kogumaksumusest.
Programmi rakendab Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).
Kontakt
Õigusaktid
Viimati uuendatud 05.08.2026
