Infokirja eesmärk on koondada taimetervist käsitlev teave ja juba ilmunud kajastused ühte kohta ning pakkuda olulist infot ka PTA taimetervise registris olevatele ettevõtjatele.
Infokirjas käsitleme taimekahjustajaid, nende seiret ja tõrjet nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus, anname eelinfot taimetervise valdkonda reguleerivate õigusaktide muudatustest, jagame soovitusi ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ja peatamiseks ning lisaks kirjutame paljust muustki põnevast.
Taimetervise infokirja idee tekkis 2022. aasta mais alguse saanud Maaeluministeeriumi teenusedisaini arenguprogrammist, milles osalesid lisaks ministeeriumi töötajatele ka eksperdid nii PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonnast, Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise laborist kui ka Eesti Maaülikoolist. Arenguprogrammi käigus tehtud intervjuudest jäi huvi sellise infokirja vastu kõlama. Teenusedisainijad avaldavad siinkohal suurt tänu ettevõtjatele, kes oma tiheda töögraafiku kõrvalt leidsid aega, et aidata meie teenuseid paremaks lihvida.
Sisukord
Taimepasside väljaandja koolitus ja täienduskoolitus
Ettevõtja, kelle tegevusega kaasneb taimepassi väljaandmise kohustus, peab tagama, et ettevõttes töötab isik, kellel on kehtiv tunnistus taimepassi väljaandja koolituse läbimise kohta ja taimepassi väljaandmise tegevusluba.
Taimepassi väljaandmise tegevusloa taotluse saab esitada Maaeluministeeriumi kliendiportaalis. Enne taotluse esitamist tuleb läbida taimepasside väljaandja baaskoolitus e-õppekeskkonnas Moodle ning tasuda riigilõiv.
PTA juhib tähelepanu sellele, et kui ettevõttes taimepassi väljaandmise eest vastutaval töötajal hakkab mööduma kaks aastat taimepassi väljaandja koolituse tunnistuse läbimisest, tuleb tal läbida täienduskoolitus. Tunnistuse kehtivuse tagamiseks peab baaskoolituse läbinud isik läbima kord kahe aasta jooksul täienduskoolituse.
Täienduskoolitust läbimata kaotab tunnistus kehtivuse, mistõttu kaotab ettevõte ka taimepasside väljastamise õiguse!
Isikul, kes omab taimepassi väljaandja tunnistust, on alates 22. juunist 2022 võimalik läbida taimepassi väljaandja täienduskoolitus veebipõhiselt.
Täienduskoolitus lõpeb testiga, mis loetakse läbituks, kui õigesti vastatud küsimuste osakaal on vähemalt 70%. Koolituse läbimise järel uut tunnistust ei väljastata, vaid asjakohane kanne tehakse taimetervise registrisse. Täienduskoolituse läbimine on tasuta. Koolituse materjalidega saab tutvuda ka enne koolituskeskkonda sisse logimist.
Vastutus taimede tervise kaitsmise eest on jagatud riigiasutuste, ettevõtjate ja üldsuse vahel. Taimekaitseseaduses sätestatud nõuete täitmise järele valvab Põllumajandus- ja Toiduamet.
Taimede tervise hoidmine aitab tagada põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust ning mängib olulist rolli põllumajandustoodangu ja elukeskkonna ohutuse tagamisel.
Karantiinsetest taimekahjustajatest ja nende levikust saab lähemalt lugeda peatükist "Karantiinsete taimekahjustajatega on hädas mitu Euroopa Liidu liikmesriiki".
Rahvusvahelise taimetervise aasta tähistamiseks koostati taimetervise valdkonda tutvustav rändnäitus, mis tutvustab taimetervise ajalugu, erinevate taimekahjustajate levikuviise, õpetab taimekahjustajaid eristama ning mõistma tagajärgi, mida nad võivad taimedele põhjustada. Rändnäitus on ringlemas koolides koos täiendava õppematerjaliga, lisaks saab sellega tutvuda ka veebis.
Taimetervise rändnäituse saab ka füüsiliselt kohale tellida (8 roll-up paneeli, vt pilt 3); selleks võta ühendust meilitsi aadressil [email protected].
Viited
Karantiinsed taimekahjustajad ja nende seire
Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakond tegeleb pidevalt karantiinsete taimekahjustajate leviku ennetamise ja takistamisega. Üks oluline osa tegevustest on karantiinsete taimekahjustajate seiramine.
Millised on karantiinsed taimekahjustajad, kuidas nad Eestisse võivad saabuda, mida saame ette võtta nende leviku takistamiseks ja kuidas neid seiratakse, sellest kirjutavad Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialist Birger Ilau ning nõunik Mart Kinkar.
Teema puudutab nii põllumajandust ja metsandust kui ka aiapidajaid ja muidu looduse huvilisi. Euroopas ja kitsamalt Eestis elavate taimekahjustajatega oleme hästi tuttavad, siinsed taimed on nendega kohastunud ning lisaks oskame oma taimi nende eest vajadusel kaitsta, nende levikut agrotehniliste võtetega takistada ning suuri kahjusid ennetada. Siiski teavad kõik, kes taimekasvatusega kokku puutuvad, kui töö- ja ressursimahukas võib olla taimekahjustajate tõrje ning kui suuri kahjusid nad võivad tekitada.
Laias laastus võime taimekahjustajad, mille seiramisega PTA tegeleb, jagada karantiinseteks, prioriteetseteks, kaitstava piirkonna karantiinseteks ning erimeetmetega reguleeritud taimekahjustajateks. Taimekaitseseaduse tähenduses nimetatakse neid ka ohtlikeks taimekahjustajateks. Lisaks on õigusaktiga eraldi määratud reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad (inglise keeles regulated non-quarantine pest, RNQP). Need on Euroopa Liidus juba levinud taimekahjustajad, kes võivad majanduslikku kahju tekitada just istutamiseks ettenähtud taimedel levides. RNQPsid ei pea seirama ja nende puhul ei ole vaja tõrjemeetmeid rakendada, kui neid loodusest leitakse, kuid istikute tootjad peavad tagama, et nende taimedel selliseid kahjustajad ei esine.
Ülevaade ohtlike taimekahjustajate seiretest
Igal aastal tehakse Eestis prioriteetsete taimekahjustajate, kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustaja Erwinia amylovora ning erimeetmetega reguleeritud taimekahjustajate seireid.
Seirete läbiviimiseks on sõltuvalt kahjustaja iseloomust erinevaid meetodeid. Tehakse nii visuaalsetel vaatlustel põhinevaid seireid kui ka ainult laborianalüüsidel tuginevaid. Seireproove analüüsitakse Maaelu Teadmuskeskuse (METK) (varem Põllumajandusuuringute Keskuse) taimetervise ja mikrobioloogia laboris.
Mil viisil on seiret kõige parem teha ja mida tuleb iga taimekahjustaja puhul silmas pidada?
Sellega aitab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), kes koostab karantiinsete taimekahjustajate bioloogia, seirete läbiviimise jm kohta teaduslikel andmetel põhinevaid infomaterjale, mida liikmesriigid saavad seirete planeerimisel ning tegemisel kasutada. Karantiinsete metsakahjustajate seiretes osalevad lisaks Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise inspektoritele ka Keskkonnaagentuuri ning Keskkonnaameti metsaeksperdid.
Põllumajandus- ja Toiduamet leidis 2022. aasta seire käigus kolmel korral ohtliku tomativiiruse
Põllumajandus- ja Toiduamet leidis 2022. aasta seire käigus kolmel korral tomatitaimedelt viiruse Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV). Selle viiruse seiret tehakse alates 2020. aastast seoses Euroopa Komisjoni kehtestatud erimeetmetega viiruse Euroopa Liitu sissetoomise ja siin leviku vältimiseks. ToBRFV on ohtlik tomativiirus, mis kahjustab tomatit ja paprikat ning mille leidude arv on Euroopa Liidus viimastel aastatel järjest suurenenud. Euroopa Komisjoni kehtestatud ametlikud meetmed näevad ette iga-aastase seire kõikides liikmesriikides ning nakatunud taimede hävitamise ja kasvukoha desinfitseerimise. Saastunud tomati vilju tohib söögiks turustada, viirus inimese tervisele ohtlik ei ole.
PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul võeti 2022. aasta seire käigus 68 proovi 20 Eesti ettevõttest, kes kasvatasid tomatit taimede, viljade ja seemnete turustamiseks. "ToBRFV tuvastati kolmes ettevõttes. Kahel juhul oli tegemist väikese koguse taimedega, mis kohe hävitati,“ räägib Ilau, lisades, et kolmandal juhul oli tegu tomativiljade tootmisega, mis jääb järelevalve alla ning hooaja lõpus pärast saagikoristust hävitatakse kõik kasvuhoones kasvanud taimed. "Ühelgi juhul taimedel viiruse nakkusele omaseid tunnuseid ei tuvastatud,“ lisab ta.
Viited
"Osoon": seenhaigusest räsitud saarepuud ohustab piiri tagant lähenev oht
Harilik saar on tuntud lehtpuu, mille igaüks tunneb juba lehe kuju järgi ära. Selle puit on tugev ja kvaliteetne, sellest saab head mööblit. Aga harilikku saart kimbutab üks ohtlik haigus – saaresurm.
Saaresurma tekitaja on Ida-Aasiast pärit kottseene liik, mis on Euroopasse jõudnud inimese kaasabil ja kujunenud siin invasiivseks patogeeniks. Esimesed juhtumid registreeriti 1990. aastatel Kaliningradi oblastis ja Leedus. Eestis hakkas haigus laiemalt levima 2000. aastate alguses ning praeguseks on saaresurm jõudnud juba peaaegu kõikjale üle kogu Euroopa.
Lisaks ähvardab saart mardikas saare-salehundlane, kes on Euroopa Liidus kuulutatud karantiinseks taimekahjustajaks. See tähendab, et tema territooriumile sissetuleku ja levitamise ennetamiseks, õigeaegseks avastamiseks, piiramiseks ja likvideerimiseks tuleb rakendada riiklikke abinõusid. Putukas on pärit Aasiast, kust ta on levinud Põhja-Ameerikasse ja põhjustanud seal saarepuudele juba ulatuslikku kahju.
Meile lähimad suured kolded asuvad Venemaal Moskva ümbruses, aga juba on teda avastatud ka Peterburi parkides, kust on Eesti piirini vaid 110 kilomeetrit.
"Me märkame teda alles siis, kui koor hakkab näiteks ära kukkuma; siis tulevad nähtavale vastsete serpentiinjad käigud, misjärel hakkab puu oksade kaupa kuivama. Lõpuks puu sureb," kommenteeris PTA taimetervise nõunik Ülle Metsman.
Saare-salehundlase leviku piiramiseks riputatakse puu otsa mardika püüdmiseks mõeldud püüniseid. "Levikut täielikult ära hoida on meil praktiliselt võimatu, sest tegemist on putukaga, kes on võimeline siia kohale lendama. Meie ülesanne ongi tema saabumine võimalikult varakult avastada," lisas Metsman.
Saare-salehundlase kui ohtliku kahjuri kohta koostasime ka plakati, mille saad välja printida ja jagada, et kahjustaja märkamisel abiks olla.
Viited
Esimene rahvusvaheline taimetervise konverents toimus Londonis
Londonis toimus 21.–23. septembrini 2022 esimene rahvusvaheline taimetervise konverents, kus avati taimetervisega seotud probleeme kolmest vaatepunktist.
Esiteks arutleti, kuidas mõjutab taimetervis maailmas toiduga kindlustatust, teiseks vahetati mõtteid kliimamuutuste ja taimetervise seoste ümber ning kolmandaks otsiti vastuseid küsimusele, kuidas maandada taimetervise riske rahvusvahelises kaubavahetuses.
FAO andmetel hävineb igal aastal põllukultuuride saagist kuni 40 protsenti taimekahjustajate tõttu. Samal ajal vajab inimkond järgmise 50 aasta jooksul toitu rohkem kui kunagi varem ajaloos. Panna piir kahjustajate levikule ning ennetada uute puhangute tekkimist on kriitilise tähtsusega.
Kliimamuutused mõjutavad tugevasti taimede tervist
Soojenenud kliimatingimused mõjutavad nii taimekahjustajate elutsüklit kui ka laiendavad nende levialasid. Ennustatakse, et 66% troopilistest taimekahjustajatest muutuvad globaalselt levinuks. Taimekahjustajate levimisel uutele aladele ei pruugi nende jaoks olla seal tavapäraseid looduslikke vaenlasi, kes populatsiooni arvukuse kontrolli all hoiaksid.
Taimekahjustajate levikul mängib suurt rolli inimene, sest taimekahjustajad levivad nii kaubavahetuse kui ka inimeste reisimise käigus. Nagu teistegi teemade juures, rõhutati ka kaubavahetusest rääkides konverentsil seda, kuivõrd tähtis on tõsta inimeste teadlikkust taimetervisest. Lisaks riiklikele abinõudele peavad taimekahjustajate leviku tõkestamisesse oma panuse andma kõik inimesed. Sellepärast on tingimata vaja inimeste teadlikkust tõsta, et nad oskaksid ohte ära tunda ning neid ennetada. Avalikkuse, sektori ja poliitikakujundajate teadlikkuse tõstmine oli üks konverentsi läbivaid teemasid. Hea algus taimetervise teemadel rohkem rääkimiseks tehti rahvusvahelise taimetervise päeva väljakuulutamisega 2022. aasta alguses. Tähistame seda edaspidi igal aastal 12. mail.
Ka põllumajandustootjate esindajad kinnitasid asjaolu, et praeguses globaalses kaubavahetuses peab nii tootmis- kui ka tarneahelas iga lüli võtma ühtsete reeglite kohaselt selge vastutuse ja seisma hea taimetervise eest.
Konverentsil osales üle 500 inimese 70 riigist, veebis oli vaatajaid 600 ringis. Konverentsi korraldasid ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC) sekretariaat ning Ühendkuningriigi keskkonna-, toidu- ja maaeluministeerium (DEFRA). Eestit esindasid konverentsil Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maaeluministeeriumi taimetervise spetsialistid.
Viited
Konverentsi ettekanded IPPC veebilehel
Määruse "Ohtliku taimekahjustajaga saastunud, saastumisohus või saastumiskahtlasel taimel, taimsel saadusel või muul objektil leiduva ohtliku taimekahjustaja liigile kohased tõrjeabinõud“ muutmine
Eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks esitamise aeg on 2023. a märtsis. Muudatused seoses tõrjeabinõude ajakohastamisega tulenevalt direktiivide 98/57/EÜ ja 2007/33/ EÜ asendamisest rakendusmäärustega.
Määruse "Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotluse esitamise ja taotluse menetlemise kord" muutmine
Eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks esitamise aeg on 2023. a mais. Muudatused seoses Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 asendamisega uue riigiabi eelnõuga, lisaks vaatame üle hävitatud taimede väärtuse arvutamise nõuded.
Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu on tingitud vajadusest ajakohastada taimekaitsekoolitust ja taimekaitsetunnistust käsitlevaid sätteid, analüüsida taimekaitsevahendite kaugmüüki puudutavaid asjaolusid, sh trahvimäärasid, riigilõivumäärade ajakohasust ning taimetervise riigilõivude muutmist järelevalvetasudeks.
Eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks esitamise planeeritav aeg on 2023. a sügisel.
Määruse "Taimetervise järelevalve tasu määra kehtestamine 2024. aastaks“ eelnõu
Maaeluministri määrus "Taimetervise järelevalve tasu määra kehtestamine 2024. aastaks" kehtestatakse taimekaitseseaduse § 441 lõike 6 alusel, mille kohaselt kehtestab maaeluminister igaks aastaks järelevalvetoimingu tegemise eest võetava järelevalvetasu määra.
Eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks esitamise aeg on 2023. a novembris.
Maaeluministeeriumi kontaktisikud: Marge Nõmmik, tel 625 6530, [email protected]; Meelis Kõiv, tel 625 6535, [email protected].
Karantiinsete taimekahjustajatega on hädas mitu Euroopa Liidu liikmesriiki
Euroopa Liidus on kehtestatud nimekiri nn karantiinsetest taimekahjustajatest, mis siin veel levinud ei ole või on levinud mõnes üksikus paigas ning nende suhtes rakendatakse ametlikke tõrjemeetmeid edasise leviku peatamiseks ja kollete likvideerimiseks. Karantiinse staatusega taimekahjustajad põhjustavad Euroopa Liidu territooriumile jõudes märkimisväärse kahju.
Mõned karantiinsed taimekahjustajad on kahjuks leidnud tee sissetungimiseks ning soodsad tingimused edasilevikuks.
Üks selliseid on bakter Xylella fastidiosa, mis esimest korda tuvastati 2013. aastal Lõuna-Itaalias Apuulia maakonnas, kuhu bakter jõudis ilmselt Honduraselt ja Costa Ricalt pärit kohvipuutaimedega. Itaalias on saastunud ala pindala üheksa aastaga ligi sada korda kasvanud ning hävinenud on juba kümme miljonit oliivipuud.
Bakter on nüüdseks jõudnud ka Prantsusmaale, Portugali ja Hispaaniasse, põhjustades probleeme mitte üksnes oliivipuudele, vaid üle 200 taimeliigile (näiteks mandlipuu, lavendel, rosmariin, apelsinipuu).
Põhja-Itaalias on praeguseks märkimisväärselt levinud Aasiast pärit jaapani mardikas (Popillia japonica), kelle arvukust saab vähendada veel ainult isendite kinnipüüdmise taktikat kasutades, sest sobivad taimekaitsevahendid tõrjeks puuduvad.
Putukale sobivate toidutaimede ring on väga lai: õuna- ja ploomipuu, viinapuu, vaher, pärn, lepp, mais, lutsern, basiilik jne.
Suure tõenäosusega on jaapani mardikas Itaaliasse jõudnud õhutranspordivahenditele kinnitudes; edasiliikumine on võimalik ka auto või rongi küüdis.
Hiina sikk (Anoplophora chinensis) on Euroopa Liitu sisse toodud arvatavasti Hiinast pärit Acer palmatum'i-taimedega.
See lehtpuude juuri ja tüve kahjustav mardikas on kanda kinnitanud Itaalias, Prantsusmaal ning ka Horvaatias, kus viimased kolded avastati 2022. aasta suvel.
Saastunud taimedega on Aasiast Itaaliasse ning Saksamaale levinud ka mardikas Aromia bungii, kelle põhiline toidupuu on ploomipuu.
Üle 20 aasta tagasi Portugalis Lissaboni lähedal mändidel avastatud männi-laguussi (Bursaphelenchus xylophilus) kolle osutus aga niivõrd laialdaseks, et selle likvideerimine ei olnud enam võimalik.
Praeguseks on see mikroskoopiline nematood levinud Madeira saarel ja pea kogu mandril Portugalis, puutumata on vaid 20 km laiune vöönd piki Hispaania piiri.
Portugal on kandnud männi-laguussi leviku tõkestamiseks suurt kahju – kogu seiretöö, puidu ja puidust pakkematerjali kuumtöötlemine ning selle nõuetekohasuse pidev jälgimine on äärmiselt ressursimahukas töö. Kahjur toodi sisse kaupade transpordiks kasutatud puidust pakkematerjaliga Aasiast või Põhja-Ameerikast.
Saastunud puidust pakkematerjali kaasabil on Euroopa Liitu jõudnud ka aasia sikk (Anoplophora glabripennis).
Austria, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Holland ja Soome on seisnud silmitsi olukorraga, kus Hiinast pärit graniitkivide transportimiseks kasutatav puidust pakkematerjal on olnud otseses seoses kahjustuskollete tekkimisega looduses – kõikide aasia siku leiukohtade lähedusse oli toodud või ka pikemalt ladustatud puidust pakendites graniitkive.
Kahjustuskollete likvideerimiseks võib kuluda kümme või enam aastat; Soomes õnnestus tänu varajasele avastamisele puhang likvideerida aga nelja aastaga.
Tavapäraselt ongi karantiinsete taimekahjustajatega võitlus edukas juhul, kui suudame nad avastada ja üles leida võimalikult vara ehk üsna sissetoomise või kohalejõudmise järel.
Varajane avastamine on võimalik tänu efektiivsele ja hästi planeeritud seiretegevusele. Lisaks saavad olulise panuse anda ka kõik inimesed, teavitades PTA-d võimalikest karantiinsete taimekahjustajate leidudest.
Taimekahjustajatest Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel
Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel saab tutvuda Eestile kõige olulisemate reguleeritud karantiinsete ja mittekarantiinsete taimekahjustajatega.
Tootmiste iseloomu (puukool, taimla ja mets, põld, kasvuhoone, seemned) põhjal on taimekahjustajad lehel jagatud rühmadesse. Karantiinsete taimekahjustajate infolehed on taimekahjustaja liigi või perekonna kaupa, RNQP-d ehk reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad on üheskoos sõltuvalt taimekultuurist (nt toompuu, õunapuu).
Maaelu Teadmuskeskus (METK)
Keskus alustas tööd 1. jaanuarist 2023. Uus asutus täidab kõiki Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse seniseid ülesandeid.
METK koondab rakendusliku põllumajandusteadusloome ja teadmusteenuse kokku ning on kindel partner riikliku kontrollisüsteemi rakendamisel.
Kõik senised kontaktandmed jäävad mõneks ajaks kehtima, paralleelselt töötavad ka uued aadressid kujul [email protected].
METKi taimetervise ja mikrobioloogia labor
Maaelu Teadmuskeskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris on võimalik määrata taimekahjustajaid ja taimehaigusi (bakterioloogilised, viroloogilised, nematoloogilised, mükoloogilised, entomoloogilised analüüsid) ning umbrohtusid.
Lisaks tehakse laboris mikrobioloogilisi analüüse ja määratakse üldtoksilisust taimsetest saadustest, teraviljast, teraviljatoodetest, söödast, söödakomponentidest, kompostist ja mullast. Samuti säilitatakse seal mikroorganismide kollektsiooni.
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 15.11.2023
