Seekordses infokirjas anname ülevaate 2024. aasta Euroopa Liidu karantiinsete taimekahjustajate seirete tulemustest ja sellest, kuhu on suunatud seirete fookus 2025. aastal.
Lähemalt saab lugeda ühe olulise kahjustaja, hiina siku kohta, kes ohustab puid rohkem kui 30 erinevast taimeperekonnast. Lisaks räägime kahest reguleeritud mittekarantiinsest kahjustajast – pruun- ja punavöötaudi tekitajatest. Teeme ka tutvust kahjustajatega Xylella fastidiosa, jaapani põrnikas, männi-laguuss ja Pseudips mexicanus.
Taimekaitsevahendite turule lubamisega seonduvat selgitab Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Tiina Kärner. Seekordne persoonilugu tutvustab käesolevast aastast Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsiooni (EPPO) peadirektorina alustanud Olga Tikka plaane ja eesmärke uues ametis.
Lisaks jagame soovitusi käesolevaks taimekasvatushooajaks, tuletame meelde ülemaailmses kaubavahetuses puidust pakkematerjali kasutust reguleerivat rahvusvahelist fütosanitaarmeetmete standardit ISPM 15 ning tutvustame plaanitud muudatusi taimekaitseseaduses ja riigilõivuseaduses.
Samuti on alanud põnev saarepuude kaardistamise kampaania. Harilik saar (Fraxinus excelsior) on valitud Eesti 2025. aasta puuks. Märka saari looduses ja aita saarepuude kaardistamisega planeerida saare-salehundlase seiret!
Balti- ja Põhjamaades on viimasel kahel aastakümnel leitud üle tosina invasiivse puude haigustekitaja, mida piirkonnas varem polnud levinud.
Ka Eestis kujutavad aina suuremat ohtu siin varem puudunud või vähearvukad taimekahjustajad, mis tänu kliimamuutustele aina rohkem levivad.
Rekordeid purustava kiirusega on kogu maailmas levimas puude okkahaigused; neist erilise tähelepanu all on vöötaudid. Eestis on leitud viimase 20 aasta jooksul nii puna- kui ka pruunvöötaudi, mis on siin ka kanda kinnitanud.
Vöötaudide kiiret levikut ilmestab ka see, et puna- ja pruunvöötaudi tekitajad (Dothistroma septosporum ja Lecanosticta acicola) olid veel kümme aastat tagasi Euroopa Liidus reguleeritud kui karantiinsed taimekahjustajad, mille leiu korral rakendunuksid tõrjemeetmed.
Nüüdseks on puna- ja pruunvöötaud liidus niivõrd laialdaselt levinud, et karantiinse kahjustaja staatus ei ole enam kohane ning mõlemad kahjustajad on praegu reguleeritud ainult männiistikutel.
Istikutega tegelevad ettevõtted peavad männiistikute puhul jälgima järgmist:
- istikud peavad olema pärit piirkonnast, kus teadaolevalt puna- ja pruunvöötaudi ei esine; või
- tootmisüksuses või selle vahetus läheduses ei tohi viimase täieliku kasvuperioodi algusest olla täheldatud puna- ja pruunvöötaudi sümptomeid; või
- puna- ja pruunvöötaudi haigustekitajate vastu peab olema kohaldatud asjakohast töötlust ning istikud peavad enne vedu olema kontrollitud ja tunnistatud puna- ja pruunvöötaudist vabaks.
Punavöötaud on okaspuude okkaid kahjustav seenhaigus. Selle tekitaja on mikroskoopiline kottseen Mycosphaerella pini, mis Euroopas levib peamiselt oma suguta arengujärgu (Dothistroma septosporum) eoste abil.
Punavöötaudi mainiti esmakordselt 1960. aastatel. Haiguse eestikeelne nimetus tuleneb sellele tüüpilistest punastest risttriipudest okastel. Seen toodab oma elutegevuse käigus okkaid punaseks värvivat tugevat toksiini dothistromiini.
Eestis avastati punavöötaudi tekitaja esimest korda 2006. aasta sügisel Tartumaal Järvseljal mustalt männilt; see oli ühtlasi esimene leid Balti- ja Põhjamaades. Samal aastal leiti punavöötaudi tekitaja ka esimese leiukoha lähedal harilikul männil. Aasta hiljem leiti punavöötaud ka kollasel männil, mitmel mägimännil ja siberi seedermännil, mida oli taimehaigus ka juba tugevasti kahjustanud.
Praeguseks pole veel selge, mis ulatuses on punavöötaudi seenpatogeen Eestis harilikule männile kahju tekitanud, kuid on teada, et see patogeen nõrgestab puid ja vähendab nende juurdekasvu.
Sümptomeid on esmalt näha võraalusel vanematel okastel.
Nakatunud okastele tekivad algul kollased, seejärel helepruunid laigud ja ristvöödid, mis muutuvad hiljem punaseks. Seejärel muutuvad okaste tipud punakaspruuniks. Okaste alused jäävad roheliseks.
Kõige paremini on okastel sümptomid nähtavad juunis ja juulis, seejärel võivad nakatunud okkad pudeneda ning oksa tippu jääb ainult sama aasta okaste tutt.
Selline okaste pudenemine jätkub aasta-aastalt ning nõrgestab puid, vähendades puidu teket, ja võib lõpuks põhjustada puu surma.
Seene looduslikuks levikuks on vajalik niiskus. Puult puule levib seen vihmapiiskadega ja veepritsmetega. Samuti võib lähilevik toimuda putukatega ja taimede hooldamiseks kasutatud tööriistadega. Pikemate vahemaade taha levib seen peamiselt inimeste kaasabil nakatunud istutusmaterjaliga või seemnepartiide hulka jäänud okkaprahiga, kuid seen võib levida ka looduslikult niiskete tuulte ja uduga.
Haiguse levialaks oli esialgu lõunapoolkera. Alates 1990. aastatest levib see ka põhjapoolkeral, põhiliselt musta männi alamliikidel Euroopas ja kiirja männi alamliikidel Kanadas.
Euroopa männikuid ohustab üha laieneva levikuga invasiivne okkahaigus pruunvöötaud (Lecanosticta acicola). Haigus põhjustab okaste varisemist ning halvemal juhul puu surma. Praeguseks on haigust leitud enamikust Euroopa riikidest.
Pruunvöötaud põhjustab okaste varisemist ehk defoliatsiooni, mistõttu väheneb nakatunud puul okkamass. See aga pärsib puu fotosünteesivõimekust ning seeläbi puu kasvu ja arengut. Nakatuda võivad igas vanuses puud
Pruunvöötaudi tekitaja Mycosphaerella dearnessi (Lecanosticta acicola) on punavöötaudi tekitava seene sõsarliik, mis peaaegu alati on varem või hiljem järgnenud punavöötaudi ilmumisele uutele aladele. Sellises järjekorras toimus puna- ja pruunvöötaudi levik ka Eestis. Punavöötaudi avastamisele 2006. aastal järgnes pruunvöötaudi leid 2008. aastal Tallinna Botaanikaaias, mis oli esimene leid kogu Põhja-Euroopas.
Hariliku männi nakatumine pruunvöötaudi Eestis on teada 2018. aastast ühest puistust, kus patogeen levis nakatunud mägimändidelt läheduses kasvavate harilike mändide looduslikule uuendusele. Euroopas oli enne seda märgatud pruunvöötaudi levimist harilikule männile veel vaid Austrias ja Sloveenias. See, kui ohtlikuks patogeen harilikule männile kujuneb, vajab edasist jälgimist.
Kokku on pruunvöötaudi leitud 70 puuliigilt, neist 23 on patogeenile eriti vastuvõtlikud ja tundlikud. Lisaks mändidele võib see seen nakatada ka kuuse ja seedri perekonna liike, ent kuuskede nakatumine on üliharuldane. Haigusetekitajale vastuvõtlik on ka meie levinuim puuliik harilik mänd (Pinus sylvestris), meie kodumaisel harilikul kuusel (Picea abies) pole nakatumist veel tuvastatud.
Pruunvöötaud põhjustab okaste enneaegset varisemist, mille tõttu võivad aasta jooksul kuivada mõned oksad, hiljem terve puu. Vahel võib pruunvöötaudi segi ajada ka punavöötaudiga, mis on esimesele oma iseloomu, eoste kuju ja sümptomite poolest küllaltki sarnane ning samuti väga ohtlik seenpatogeen.
Põhilised haigustunnused on suve lõpus või sügise alguses vanematele okastele tekkivad vaigused, u 3 mm suurused kollased laigud. Laigud muutuvad keskelt tumepruuniks, kuid jäävad kollase ääristusega. Laigud kasvavad ajapikku kokku ja kogu okas muutub pruuniks ning variseb enneaegselt oksalt. Palja silmaga vaadates erineb punavöötaudi kahjustus pruunvöötaudist vaid selle poolest, et pruunvöötaudi tekitatud laigud värvuvad kohe pruuniks, punavöötaudi puhul on laikudel ka punast.
Pruunvöötaudi kauglevik toimub nakatunud taimede istikutega ja männiseemnetega kaasas olevate okkatükkidega. Puult puule levib pruuntaud eelkõige vihmapiiskadega, kuid kleepuvad eosed võivad levida ka putukate ja metsandustehnikaga, eriti lõikeriistadega. Patogeeni edenemist soosib niiskus. Nii on tõrjeks abi sellest, kui puistutes teha harvendusraieid ning taimlas ja istandustes kasvatada noori puid hõredamalt, et tuul ja päike saaks hoida puude võrad kuivemad.
Joonis: L. acicola esmaleiud riigiti. Allikas: Tubby et al., 2023
Metsataimekasvatajad on hoolsad silma peal hoidma erinevatel seenhaigustel, sealhulgas ka vöötaudidel. Taimetootjad kasutavad tavakohaselt mitmesuguseid taimekaitsevahendeid, et ennetada taimede elujõudu vähendavaid kahjustajaid.
Taimekasvatajatel on kohustus tagada, et turustatavad taimed oleksid terved, elujõulised ja vabad reguleeritud taimekahjustajatest. Olukorda võib raskendada see, kui tootmisüksuse läheduses kasvab okkataudidesse nakatunud puid, mille suhtes tõrjemeetmete rakendamise kohustus ei laiene, kuid kust võib nakkus istikutele ikka ja jälle edasi kanduda. On näiteid, kus taimekasvatajad on pidanud seetõttu loobuma osa okaspuuliikide tootmisest.
Keskkonnaamet on seiranud vöötaude taimlates hariliku männi taimedel alates 2009. aastast. Korralise järelevalve käigus suvel või sügisel võetakse hariliku männi taimepartiidest proovid ning neid analüüsitakse PCR-meetodil vöötaudide kindlakstegemiseks. Kui sügisesest taimeproovist leitakse taudi, võetakse sellest taimepartiist kindlasti ka kevadel kordusproov. Ülevaate Keskkonnaametis aastatel 2009–2024 tehtud vöötaudide seiretest annab lisatud tabel.
| Aasta | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Võetud männi taimeproove (tk) | 14 | 9 | 10 | 13 | 31 | 27 | 45 | 44 | 52 | 37 | 38 | 43 | 55 | 65 | 52 | 45 |
| Punavöötaudi leide | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Pruunvöötaudi leide | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 5 | 6 | 0 | 0 | 0 |
Mõne metsataimekasvataja lähikonnas kasvab teisi männi perekonna liike, mille on koloniseeritud näiteks pruunvöötaud. Üks Võrumaa taimekasvataja loobuski harilikku mändi kasvatamast, sest naabruses oli pruunvöötaudi nakatunud mägimänd. Pärnumaal loobus männitaimede kasvataja dekoratiivsetest mändidest tootmisterritooriumil, et minimeerida kasvatatavate hariliku männi taimede vöötaudidesse nakatumise ohtu. Võrumaal on hariliku männi seemlas punavöötaudi kolle ning lähikonnas asuvast taimlast on männitaimedel leitud pruunvöötaudi.
Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise spetsialistid tegelevad karantiinsete taimekahjustajate leviku ennetamise ja takistamisega.
Karantiinsed taimekahjustajad on sellised taimekahjustajad, mis meie territooriumil veel levinud ei ole, kuid mis võivad siia levida ja suurt kahju põhjustada. Karantiinsete taimekahjustajate hulgas võib siiski olla ka selliseid, mis on siin juba piiratud alal levinud ja mille tõrjega tegeletakse.
Euroopa Liidus on kehtestatud karantiinsete taimekahjustajate nimekiri, kuhu kuulub ligi 400 taimekahjustajat. Nende kahjustajate seire on liidu liikmesriikidele kohustuslik, välja arvatud põhjendatud juhtudel, näiteks kui kohalik kliima ei ole kahjustaja kohanemiseks sobiv.
Seirete eesmärk on tuvastada karantiinsed taimekahjustajad võimalikult vara, kui need pole veel jõudnud laialt levida ning nende tõrjumine on veel võimalik.
2024. aastal seiras Põllumajandus- ja Toiduamet koostöös Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaametiga 34 erinevat karantiinset taimekahjustajat. 20 taimekahjustaja puhul on seired iga-aastased, nende hulgas on kartuli, metsataimede ja muude taimede kahjustajad. 14 seiret olid sellised, mida tehakse kord seitsme aasta jooksul ja mida 2024. aastal tehti esimest korda. Esimest korda seirati maasika-, maisi-, nisu-, ploomipuu-, jalaka-, kadaka-, sarapuu- ja jõulutähekahjustajaid.
2024. aasta seirete käigus ühtegi uut Euroopa Liidu karantiinset taimekahjustajat ei leitud, küll aga tuvastati kolm juba varem Eestist leitud ohtlikku taimekahjustajat. Kolmel korral tuvastati kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis) ning ühel korral valkjas kartuli-kiduuss (Globodera pallida). Lisaks leiti seire käigus kahest tootmiskohast tomativiirust tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV). Kõikidel juhtudel rakendati tõrjemeetmeid. Lisaks seiretele tuvastati 2024. aastal järelevalvetoimingute käigus kahel korral karantiinne taimekahjustaja – ühel korral kartuli-ringmädanik (Clavibacter sepedonicus) ning ühel korral kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis).
Eraldi mainimist väärib õunapuid, pirnipuid, pihlakaid, viirpuid, tuhkpuid jt taimi nakatava kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustaja Erwinia amylovora (viljapuu-bakterpõletiku tekitaja) seire, mida tehakse igal aastal väga põhjalikult. Kõikidest peremeestaimi tootvatest puukoolidest võetakse igal aastal proovid, lisaks tehakse seiret viljapuuaedades, parkides, haljasaladel, metsades ning eraaedades.
Eesti on alates 2005. aastast viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond. See tähendab, et Eestis see kahjustaja levinud ega kohastunud ei ole, kuid säilib oht tema levimiseks soodsatel tingimustel ning kahjustaja on levinud ka enamikus teistes Euroopa riikides. Seiret tehakse kaitstava piirkonna staatuse säilitamiseks.
Kõik Eestis turustatavad viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikud peavad olema varustatud taimepassiga, kus on märge PZ ERWIAM või Erwinia amylovora – see tõendab, et istikud on pärit viljapuu-bakterpõletikust vabast piirkonnast. Oluline on ka see, et Eestisse tohib tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad.
2024. aasta karantiinsete taimekahjustajate seirete kokkuvõte on avaldatud Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel.
Karantiinsed ja reguleeritud taimekahjustajad; taimekahjustajate seired
2025. aastal on lisaks iga-aastastele seiretele fookus kartulikahjustajatel.
Igal aastal seiratakse kaheksat karantiinset kartulikahjustajat. Tänavu on aga lisaks plaanis seirata 16 sellist kartulikahjustajat, mida pole Eestis varem seiratud, kuid mida tuleb edaspidi seirata seitsmeaastase intervalliga. Nende hulgas on 12 karantiinset kartuliviirust, kolm seenhaigust ja üks nematood.
Hiina sikk (Anoplophora chinensis) on liidu karantiine taimekahjustaja, kelle looduslik levikuala on Kagu-Aasias. Sikk on levinud Hiinas, Koreas ja Jaapanis ning teda esineb ka Indoneesias, Malaisias, Taiwanis ja Vietnamis.
Inimese kaasabil on hiina sikk levinud Aasiast Euroopasse, kus ta kujutab tõsist ohtu paljudele lehtpuudele, sh viljapuudele, põhjustades märkimisväärset kahju nii looduskeskkonnale, majanduslikult olulistele kultuurtaimedele kui ka linnahaljastusele.
Kahjustaja levib riigist riiki istutusmaterjaliga, sealhulgas bonsaitaimedega, ja vähesel määral ka pakkematerjaliga.
Looduses on avastatud hiina siku koldeid mitmes Euroopa riigis. Aktiivsed kolded asuvad Itaalias, Horvaatias ja Prantsusmaal; leitud kolded on suudetud likvideerida Hollandis, Inglismaal, Saksamaal, Taanis ja Šveitsis. Leedus tuvastati 2008. aastal Jaapanist imporditud dekoratiivtaimedes hiina siku vastsed. Hollandis olid aastatel 2007–2010 hiina siku kahjustuskolded Boskoopi, Wetlandi ja Delfti puukoolide piirkonnas. Hollandist hiina siku peremeestaimede istikuid ostes tuleks olla siiski tähelepanelik, sest sealsed puukoolid impordivad väga palju hiina siku peremeestaimede istikuid Hiinast.
Hiina sikk on polüfaagne kahjur, kes kahjustab nii terveid kui ka nõrgestatud puid rohkem kui 30 erinevast taimeperekonnast. Aasias kahjustab hiina sikk enim tsitrusviljaistandusi. Euroopas on hiina siku eelistatumad toidupuud erinevad vahtra liigid (Acer palmatum, A. saccharinum, A. negundo) ja taimed perekondadest Betula spp., Corylus spp., Populus spp., Salix spp., ja Ulmus spp.
Hiina sikust on ohustatud kõik Eestis kasvavad peremeestaimed; eelkõige just linnades ja asulates, kuhu on rajatud uusi haljasalasid imporditud istutusmaterjaliga.
Hiina sikk on siklaste sugukonda kuuluv suur must läikiv mardikas, kelle keha pikkus on 25–35 mm. Talle on iseloomulikud valgete tähnidega kattetiivad ning pikad, vöödilised tundlad ja valge kilbike.
Hiina siku elutsükkel võib kesta 1–3 aastat, soojemas kliimas on see tavaliselt üks aasta. Mardikad on kõige aktiivsemad maist augustini.
Munemiseks närib emasputukas puutüve alumisse ossa (tavaliselt maapinnast kuni 20 cm kõrgusele) piki juurekaela piirkonda või puu juurtesse horisontaalse, umbes 5 mm pikkuse T-tähe kujulise pilu või lohu (munemislehtri), kuhu muneb ühe muna. Munadest kooruvad u 10 päeva pärast vastsed.
Vastne sööb ja uuristab käigu esialgu koore alla ning hilisemas vastsestaadiumis tungib sügavale tüve alaosasse ja juurte puitu. Seal moodustab vastne ebareeglipäraseid tunneleid ja käike, mis takistavad vee ja toitainete transporti ning põhjustavad puu kiire hääbumise. Koores olevatest vastsekäikudest voolab välja palju mahla, mistõttu puu nõrgeneb ja muutub vastuvõtlikuks ka teistele taimekahjustajatele ja -haigustele ning tekib tuulekahjustuse oht. Puidus vastne nukkub.
Valmiku väljumisava diameeter puutüvel või juurtel on 10–15 mm, selgepiirilise servaga ja meenutab trelliga puuritud auke. Puukoorel olevad väljumisavad ning nende ümber olev näripuru ja puiduosakesed on hiina siku kahjustuste üks peamisi tunnuseid.
Täiskasvanud sikud toituvad nii puu puidukiududest kui ka lehtedest ja võrsetest, kuid ei põhjusta puudele nii suuri kahjustusi kui tema vastsed.
Välimuselt ja suuruselt meenutab hiina sikk meil leiduvaid puidusikke (Monochamus), kes asustavad okaspuid. Eluviisilt sarnaneb ta meie haavasikkude (Saperda) ja klaastiiblastega (Sesiidae).
Riikidevahelises kaubavahetuses võivad kahjuri munad, vastsed ja nukud levida peremeestaimede istutusmaterjaliga (bonsaitaimed on kõrge riskiga) ja vähesel määral ka pakkematerjaliga.
Seni on Euroopas Liidus tuvastatud hiina siku kolded olnud linnahaljastuses. Põhjus võib olla asjaolu, et haljastuses oli kasutatud saastunud istutusmaterjali, mis pärines Hiinast. Ka Eestis võivad hiina sikust olla kõige rohkem ohustatud just linnahaljastuses kasvavad peremeestaimed ning ka puukoolid, kes toovad sisse peremeestaimede istikuid teistest Euroopa Liidu riikidest.
Putuka kõige eelistatumad peremeestaimed (Acer spp., Aesculus spp., Betula spp., Populus spp. ja Ulmus spp.) ja ka teised, vähem eelistatud peremehed (nt Salix spp., Corylus spp., Crataegus) on Eestis väga sagedased lehtpuud nii haljastuses, parkides kui ka metsades, mistõttu võib hiina siku põhjustatud potentsiaalne kahju olla väga suur.
Ka muidu soojemast elukeskkonnast pärineva mardika sobivust põhjamaisesse kliimasse kinnitab hiina sikule väga sarnase bioloogia ja levikuga siklase, aasia siku esmaleid Soomes 2015. aastal.
Taimekahjustaja looduslik levik on aeglane, sest valmikud on suutelised lendama ainult lühikesi vahemaid ja nad toituvad ning munevad lähiümbruses kasvavatel peremeestaimedel.
Põllumajandus- ja Toiduamet on koostöös Keskkonnaagentuuriga seiranud hiina sikku alates 2009. aastast. Seirete raames on kontrollitud hiina siku peremeestaimi puukoolides, taimede müügikohtades, parkides, haljasaladel ja muudel looduslikel aladel. Seire käigus kontrollitakse peremeestaimi, mille tüve või juurekaela diameeter kõige jämedamas kohas on 1 cm või suurem. 2024. aastal kontrolliti peremeestaimi 114 vaatluskohas. Karantiinset taimekahjustajat hiina sikku seire käigus seni tuvastatud ei ole.
Hiina siku elutegevus toimub küllaltki varjatult puukoore all ja puu sees, mistõttu on kahjustaja varane avastamine keeruline. Austrias ja Saksamaal kasutatakse kahjuri varaseks avastamiseks puukoolis, looduses või imporditud taimede kontrollimisel nuuskurkoeri. Samuti kasutatakse paljudes riikides seires püüniseid ja feromooni.
Aastatega on seire raames kontrollitud taimedel tuvastatud erinevaid Eesti looduses elavaid taimekahjustajaid, kelle välimus ja kahjustuspilt sarnanevad hiina siku omale:
- õunapuul oksamailase (Zeusera pyrina) röövikuid,
- haabadel haava-kirisiku (Xylotrechus rusticus) vastseid,
- pajudel sugukonna Sesiidae vastsete ja pajumailase (Cossus cossus) kahjustusi.
Väga palju on puukoolides ja haljastuses näha hübriidhaabadel suure-haavasiku (Saperda carcharias) ja suure-haavaklaastiiva (Sesia apiformis) kahjustustega puid.
Hiina siku leiu puhul tuleb kõik saastunud ning nende ümber 100 meetri raadiuses kasvavad peremeestaimed hävitada.
Lisaks tuleb koldest kahe kilomeetri raadiusse jääval alal seirata kahjustaja esinemist nelja järjestikuse aasta jooksul.
- Ümmargused väljumisavad puu koores (läbimõõt u 1 cm).
- Saepurutaolised näripuru kuhjakesed puu ümber.
- Kuivanud oksad ja närbuvad lehed.
- Mahlavoolus kahjustatud kohtadest puu tüvel.
Ole looduses tähelepanelik! Kui leiad hiina siku või tema tegevusjälgi, siis tee fotod, lisa leiukoha aadress ja teata leiust Põllumajandus- ja Toiduametit meilitsi aadressil [email protected].
Tutvu ka teiste Euroopa Liidu karantiinsete taimekahjustajatega ameti kodulehel.
Karantiinsed ja reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad
Bakter Xylella fastidiosa tuvastati esimest korda Euroopa Liidus oktoobris 2013 Lõuna-Itaalias Apuulia maakonnas, kus oliivipuudel märgati tõsiseid kahjustusi; puud hukkuvad piirkonnas bakteri tõttu praeguseni. Bakterit on leitud ka Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis.
X. fastidiosa'l on väga lai peremeestaimede ring – Euroopa Liidus on saastumist kinnitatud juba 452 taimeliigil. Lisaks oliivipuudele põhjustab bakter tõsisemaid kahjustusi sidruni- ja viinapuudel ning erinevatel dekoratiivtaimedel. Bakterit kannavad edasi putukad, nt harilik vahtlane.
Portugalis on viimasel ajal muret tekitanud Xylella fastidiosa sp. fastidiosa tüvi ST1.
Seda on leitud erinevatel metsikult looduses kasvavatel taimeliikidel (akaatsiatel, leetpõõsastel, kiviroosikutel, luudpõõsastel jne) väga mägistes ja raskesti ligipääsetavates piirkondades, kus haigust tõrjuda on äärmiselt keeruline. Selliste kollete läheduses (üpris lähedal Hispaania piiritletud alale) on ka oliivi- ja viinapuude tootmisistandusi, mis satuvad haigustekitaja surve alla.
Xylella fastidiosa laialdased leiud looduses tekitavad muret, kuna koldeid on raske kontrolli alla saada ning bakteri kultuurtaimedele leviku risk on äärmiselt kõrge.
Jaapani põrnika (Popillia japonica) levik Itaalias on jõudnud seisu, kus seda karantiinset putukat koldepiirkondades enam tõrjuda ei ole võimalik. Kõik jõupingutused tuleb suunata populatsiooni arvukuse vähendamisele ja leviku pidurdamisele.
Kahjurputuka ohjamiseks kasutatakse massiliselt feromoonpüüniseid; uute kollete avastamiseks tehakse visuaalseid vaatlusi ning võetakse proove ka pinnasest seal leiduvate vastsete avastamiseks.
Seoses jaapani põrnika leidudega Šveitsis Beselis on suure riski all juba ka Saksamaa, sest kollet ümbritsev puhvertsoon ulatub territoriaalselt Saksamaale välja.
Interaktiivne kaart jaapani põrnika levikust Mandri-Euroopas aastatel 2015–2024 (inglise keeles)
About the Japanese beetle (Popillia japonica)Lähemalt jaapani põrnikast (inglise keeles)
Hispaanias on viimaste aastate jooksul lisandunud hulgaliselt männi-laguussi (Bursaphelenchus xylophilus) leide As Nevese (Galicia) ja Lagunilla (Castilla y León ja Extremadura) piirkonnas. Olukord As Neveses tekitab eriti palju muret, kuna Portugali piir on kolletest kõigest kuue kilomeetri kaugusel.
Seniste teadmiste kohaselt on Portugal suutnud hoida oma territooriumil Hispaania piiri vastas asuvat 20 kilomeetri laiust ala ehk puhvertsooni männi-laguussist vaba.
Nematoodi levikut soodustavad tõenäoliselt piirkonnas valitsevad kuumad suved. Täiendav riskifaktor võib olla ka saastunud puidu või puidust pakkematerjali transport Portugalist Hispaaniasse.
Iirimaa edelaosas tuvastati seirepüünistes ürask Pseudips mexicanus – esimest korda detsembris 2023, järgmised leiud mais 2024.
Tegu on männipuude karantiinse kahjustajaga, kes on pärit Mehhikost ja Guatemalast.
Saastumise võimalikuks allikaks võib tõenäoliselt pidada puidust pakkematerjali Mehhikost. Olukord nõuab täiendavaid pingutusi seirel, et tuvastada looduses kahjuri tegelik leviala.
Tiina Kärner
Põllumajandus- ja Toiduamet
Eestis tegeleb taimekaitsevahendite turule lubamisega Põllumajandus- ja Toiduamet.
Ameti spetsialistide kõrvu jõuab pahatihti kriitika, et protsess on pikk ja keerukas, nõuded ranged ning turule lubatud vahendite valik napp. Miks on see nii ja kas ranged nõuded on ikka põhjendatud?
Taimekaitsevahendid aitavad tõrjuda kahjureid, haigusi ja umbrohte, mis võivad oluliselt vähendada põllukultuuride saagikust ja kvaliteeti. Kuid me ei tohi unustada, et enamik taimekaitsevahendeid on ohtlikud kemikaalid, mille kasutamisega kaasnevad omad riskid.
Taimekaitsevahendi turule lubamine nõuab põhjalikku riskihindamist, et tagada toote ohutus inimestele, loomadele ja keskkonnale ning tõhusus kahjurite ja haiguste tõrjel. Selle protsessi tulemusel valmivad põhjalikud ja sõltumatud teaduslikud ning regulatiivsed hinnangud.
Euroopa Liidus vastutavad taimekaitsevahendite riskihindamise ja turule lubamise eest Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ja Euroopa Komisjon koos liikmesriikide vastavate asutustega. Eestis tegeleb sellega Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakond.
Toimeainete ja toodete hindamisel arvestatakse mitut omadust.
- Füüsikalised ja keemilised omadused ja nende määramiseks vajalike analüüsimeetodite olemasolu.
- Toksilisus inimestele, loomadele ja tolmeldajatele (nt mesilastele).
- Keskkonnamõju, sealhulgas mõju veekogudele, mullale ja elurikkusele.
- Jäägid toidus ja nende mõju tarbijatele.
- Tõhusus taimekahjustajate vastu, et vältida asjatut kemikaalide kasutamist.
Euroopa Liidus on taimekaitsevahendite reguleerimine ühtlustatud, kuid lõpliku otsuse taimekaitsevahendi lubamiseks oma turule langetab riik. Iga liikmesriik vastutab ise selle eest, kuidas ja millistel tingimustel tema turul taimekaitsevahendeid kasutatakse.
See on mõistlik, sest riikide põllumajandustraditsioonid ja -kultuurid on erinevad, mõjutades taimekaitsevahendite tarvidust ja kasutusviise. Näiteks Eestis kasutatakse aina enam minimeeritud harimist.
Oluline on ka keskkonna- ja kliimatingimuste erinevus. Eesti kuulub liidu põhjatsooni koos Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandiga. Selles tsoonis kehtivad rangemad nõuded, kuna kliima on külmem, taimede kasvuperioodid lühemad ja ökosüsteemid haavatavamad.
Kui soovime hoida oma elukeskkonda ning tagada ohutu toidulaua ja kestliku põllumajanduse, siis on ranged nõuded mõistlikud ja vajalikud.
Sageli küsitakse, miks pole taimekaitsevahendid enam nii tõhusad kui vanasti.
Vanemad keemilised taimekaitsevahendid olid sageli väga laia toimespektriga, kuid ohtlike kõrvalmõjudega keskkonnale ja tervisele, mistõttu on paljud sellised toimeained nüüdseks keelustatud (nt neonikotinoidid).
Uued taimekaitsevahendid on samuti tõhusad, aga nad töötavad teistmoodi ja eeldavad kasutamist koos teiste tõrjemeetmetega, st nende mõju pole võib-olla vanade vahenditega võrreldes sama kiire, kuid pikas perspektiivis on need kestlikumad.
Soovime nii kiireid ja tõhusaid taimekaitsevahendeid kui ka puhast elukeskkonda, kuid mõlemat korraga ei saa. Seetõttu on vaja veelgi enam rakendada integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja leida põllumajanduses tasakaal tootlikkuse, keskkonnahoiu ja inimeste tervise hoidmise vahel.
Taimekaitse valdkonna tulevikutrende määravad bioloogilised tooted ja biotõrje, täppispõllumajandus, nutitehnoloogiad (nt droonid ja robotid) ning innovaatilised lahendused, nagu näiteks RNA-põhised taimekaitsevahendid.
Taimekaitsevahendite hindamine ja turule lubamine on Põllumajandus- ja Toiduameti pädevuses. Ohutuse tagamine nende kasutamisel on aga kõigi turuosaliste ühine vastutus. Oluline roll on protsessis ka tootjatel, turustajatel ja kasutajatel.
Tõhus koostöö sõltub avatud ja läbipaistvast suhtlusest, et ennetada väärinfo levikut ning aidata tootjatel ja kasutajatel reegleid paremini mõista.
Koostöö tõhustamiseks korraldas Põllumajandus- ja Toiduamet tänavu 13. märtsil Rapla riigimajas infopäeva. Kohapeal tutvustasime taimekaitsevahendite turule lubamise protsessi, vastasime küsimustele ja kuulasime asjaosaliste ettepanekuid.
Taimekasvatajad kurdavad, et Eestis turule lubatud taimekaitsevahendite valik on napp.
Sellel on mitu põhjust, sealhulgas Eesti turu väiksus. Toodete turule lubamine käib taotluspõhiselt ning toote omanikul võib puududa ärihuvi seda Eestis turustada.
Samuti esineb juhtumeid, kus Põllumajandus- ja Toiduametile hindamiseks esitatud toimikutes on andmelüngad, taotlejal puuduvad õigused esitatud andmetele või andmed ei vasta põhjatsooni nõuetele, mistõttu ei saa toodet Eestis turule lubada.
Lisaks on probleemiks taotluste menetlemise venimine. Ameti prioriteet on turule lubamise menetlust kiirendada ja läbipaistvamaks muuta, mistõttu suurendasime mullu taotluste hindajate tiimi nelja liikme võrra. Muutused ei toimu üleöö, kuid töötame järjekindlalt protsessi sujuvamaks muutmise nimel.
Amet annab endast parima, et tagada Eestis turule lubatud taimekaitsevahendite ohutus ning aidata taimekasvatajatel teha teadlikke ja vastutustundlikke otsuseid.
Usume, et eestimaalaste ohutu toidulaud ja tervem elukeskkond on eesmärk, mis kõnetab ka kõiki teisi turuosalisi.
Kutsume osalema Eesti saarepuude kaardistamisel! Alustame projektiga sel kevadel, juba enne saarepuude lehtimist.
Kaardistame saarepuid, et planeerida paremini saare-salehundlase seiret – tegu on ohtliku Euroopa Liidu karantiinse saarekahjuriga, kes pole õnneks veel Eestisse levinud. Tõhus seire aitab kahjustaja tuvastada võimalikult vara, kui tema tõrjumine on veel võimalik.
Harilik saar (Fraxinus excelsior) valiti Eesti 2025. aasta puuks; teda võib leida nii meie loodusmaastikelt kui ka parkidest, haljasaladelt ja koduaedadest. Saarepuud on meile olulised nii loodusliku mitmekesisuse kandjatena, ilu- ja varjupuudena kui ka oma väärtusliku puidu tõttu.
Lisaks juba aastaid Eesti saari räsinud saaresurmale on Eesti piirile väga lähedale, Peterburi linna parkidesse levinud saarepuude kahjurputukas saare-salehundlane. Euroopa Liidus on see mardikaliik karantiinsete taimekahjustajate nimekirjas, siin teda õnneks leitud veel ei ole. Putukas võib Eestisse levida nii loodusliku leviku teel kui ka inimese kaasabil, haakides end näiteks transpordivahenditele.
Põllumajandus- ja Toiduamet seirab saare-salehundlast igal aastal alates 2015. aastast. Seiret tehakse liimpüünistega, mis on varustatud saare-salehundlast ligi meelitavate lõhnaainetega. Siiani ei ole ühestki püünisest saare-salehundlast leitud.
Selleks, et saare-salehundlase seirekohti paremini planeerida, vajame infot saarepuude asukohtadest üle Eesti. Eriti vajame teavet just linnakeskkonnas, koduaedades ja teeäärtes kasvavatest saartest.
Kaardistamisel osalemiseks paigalda oma nutiseadmesse rakendus PlutoF GO ning salvesta õues liikudes saarepuude asukohad projekti "Saarepuude kaardistamine" alla.
Lisateavet saare-salehundlasest ning kaardistamisel osalemise täpsema juhendi saad Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.
Köögiviljaseemnete testimine on oluline, sest nii saab tagada hea saagi ning vältida haiguste levikut.
Haiguste tuvastamiseks seemnetest on mitu laboratoorset meetodit, näiteks kultuuri kasvatamine söötmel ja
Maaelu Teadmuskeskuse Saku laboris on võimalik määrata erinevaid taimehaigusi nii seemnetest, taimeosadest kui ka mullast.
Julgustame põllumajandustootjaid ja aiapidajaid haigustunnustega taimede märkamisel laborisse pöörduma. Sealsed spetsialistid on alati valmis kaasa rääkima ja arutama, kuidas oleks võimalik leida just Teile sobiv lahendus.
Viirused võivad põhjustada mitmesuguseid sümptomeid, sealhulgas lehtede mosaiiksust, kasvu kängumist ja viljade deformeerumist.
Mõned näited seemnetega levivatest viirustest, mis mõjutavad tomateid, kurke või mõlemaid:
- viljadel pruuni laike põhjustavad tobamoviirused (TMV, ToMV, ToBRFV);
- lehtede kortsumist ning leheservade alla- või ülespoole keerdumist põhjustavad begamoviirused (TYLCV, ToLCNDV);
- klorootilisi ja nekrootilisi laike põhjustavad nepoviirused (TBRV, ToRSV).
Lisaks võib tomatitel ja kurkidel esineda erinevaid viiruseid, nagu INSV, TSWV, CMV ja AMV, mis põhjustavad taimedel mitut sümptomit: lehesoonte laigulisust ja erinevaid mustreid, nagu mosaiiksus või triibulisus, ning taime kasvu pidurdumist.
Samuti nakatuvad kurgid ja tomatid viroididega (PSTVd, TASVd, TCDVd, TPMVd), mis enamasti põhjustavad taimede kasvu tugevat pidurdumist. Mõni kartuliviirus (näiteks PVY, PLRV) võib nakatada ka tomateid.
Tomati ja kurgi bakterhaigused võivad põhjustada lehtede närbumist, laike ja viljade mädanemist, samuti kahjustada tõsiselt saaki.
Kuna bakterid võivad seemnetes säilida ja edasi kanduda, tuleb nende levikut ennetada ja kontrollida. Levinumaid tomati ja kurgi bakterhaiguseid saab tuvastada nii seemnetest kui ka taimedest.
- Üks peamisi tomatite bakterpõletiku tekitajaid on bakter Clavibacter michiganensis subsp. michiganensis, mis põhjustab taimede närbumist ja kärnasid viljadel.
- Levinuma bakteriaalse lehemädaniku põhilised sümptomid on vesised laigud, mida põhjustavad Xanthomonas’e perekonna bakterite liigid (Xanthomonas euvesicatoria, X. gardneri, X. perforans ja X. vesicatoria).
- Üks kahjulikke organisme on Ralstonia solanacearum, mis on tomatite bakteriaalse närbumise nakkusetekitaja.
- Bakteriaalset kärna põhjustab tomatitel Pseudomonas syringae pv. tomato, mis toob kaasa lehtede, varte ja viljade pruunistumist ja nekroosi.
- Pseudomonas syringae pv. lachrymans põhjustab kurgilehtedel kollaste laikude tekkimist ja nende enneaegset kuivamist ning võib muuta viljad müügikõlbmatuks.
Seenhaigustest kahjustatud tomati- ja kurgitaim ei suuda kasvatada piisavalt kvaliteetset saaki, viljad riknevad ning on mitme füsioloogilise häirega.
Näiteid tomati- ja kurgitaimedel sageli esinevatest seenhaigustest:
- kuivlaiksus (Alternaria solani);
- tomati-juuremädanik (Colletotrichum spp.);
- tomati-ruugehallitus (Fulvia fulva);
- tõusmepõletik (Pythium spp.);
- kurgirõuged (Cladosporium cucumerinum);
- kurgi-antraknoos (Colletotrichum orbiculare);
- kurgi laikpõletik (Didymella bryoniae);
- kurgi närbumistõbi (Fusarium spp.).
Peamised põhimõtted, mida järgides saad haiguste levikut ennetada
- Vali haiguskindlad sordid.
- Kasuta kvaliteetset seemet.
- Taga taimedele piisav õhuringlus.
- Eemalda kohe haiged taimeosad.
- Desinfitseeri tööriistad regulaarselt.
- Korista sügisel aed korralikult ära, et haigustekitajad ei saaks talvituda.
- Kasuta haiguste tõrjeks sobivaid taimekaitsevahendeid.
Pea meeles!
- Varajane avastamine on määrava tähtsusega haiguste kontrollimisel.
- Ennetamine on alati parem kui ravi. Lase seemneid haiguste suhtes kontrollida, enne kui need maha külvad.
- Õige kastmine ja piisav õhuringlus aitavad taimedel tugevamaks kasvada.
Olga Tikka
EPPO peadirektor
Euroopasse taimetervise valdkonda juhtima valitud Olga Tikka: Eesti spetsialistide arvamus loeb!
Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsiooni (EPPO) nõukogu valis ülekaaluka häälteenamusega organisatsiooni uueks peadirektoriks Valgast pärit Põllumajandus- ja Toiduameti nõuniku Olga Tikka.
Vestluse käigus saame teada, milliste eesmärkidega eestlasest peadirektor 2025. aasta jaanuaris organisatsiooni juhtimise üle võttis, mida soovitab ta rahvusvahelisest karjäärist huvitatud spetsialistidele ja miks on talle tänini väga südamelähedane film "Nukitsamees".
Pea 75-aastase ajalooga organisatsiooni etteotsa asuv Olga on esimene naine sellel ametikohal.
Intervjueeris ja kirjutas Põllumajandus- ja Toiduameti kommunikatsioonispetsialist Marika Pärn.
Ma tänan! See tunnustus kõnetab mind isiklikus plaanis väga sügavalt, sest tunnen, et EPPO peadirektori kohale valituks osutumine on eelkõige tunnustus minu pikaaegsele tööle. Olen taimetervise valdkonnas tegutsenud üle kahekümne aasta. Sain kinnitust, et teen õiget asja ja olen oma kogemusega saanud juba aidata paljusid riike. Nüüd avaneb mul võimalus teha seda veelgi suuremas mastaabis.
Kandideerimine oli tegelikult väga pikk ja keeruline protsess, kus jäi sõelale kolm kandidaati eri riikidest. Kõik pidid organisatsiooni liikmesriikidele tutvustama oma ideid, eesmärke ja visiooni EPPO peadirektori tööst ja seda päris mitmes vestlusvoorus. Seejärel valisid liikmeriikide esindajad hääletuse kaudu välja sobivaima kandidaadi ja selleks osutusin mina. Mul on selle üle väga uhke tunne.
Samuti avaldas mulle sügavat muljet see, kuidas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Välisministeerium asusid omal initsiatiivil minu kandidatuuri toetama. On võimas tunne, kui sa näed, et sul on kaasamõtlejaid – see annab palju julgust ja jõudu juurde.
Veel leian, et mu karjäärisamm näitab Eesti taimetervise spetsialistide kõrget professionaalset taset ja seda, et meie arvamusel on kaalu ka rahvusvahelisel areenil.
Mõtlesin kandideerides oma eesmärgid väga põhjalikult läbi ja keskendusin kolmele teemale.
Kõigepealt tahan tõhustada liikmesriikidevahelist koostööd. EPPOs on nimelt kokku 52 liikmesriiki, kes on arusaadavalt suutlikkuse mõttes erineval tasemel. Tahan neid rohkem omavahel kokku viia, et tekitada põhjalikum dialoog. On vaja mõista, millised on eri riikide vajadused, ja mu varasem kogemus tuleb siin igati kasuks. Olen töötanud ja korraldanud projekte väga erinevates riikides alates Euroopa Liidust kuni Kesk-Aasiani. Tahan julgustada liikmesriike oma probleemidest rohkem rääkima, et koos lahendusi leida. Saame ju üksteise kogemustest õppida. Annan endale aru, et see on paras katsumus kasvõi juba sellepärast, et tegu on ju erinevate keelte ja kultuuridega.
Teiseks on oluline, et järelevalveametitel, nagu Põllumajandus- ja Toiduamet, oleks ees suurem pilt – mida üks riik peab üldse tegema, et meie taimetervise olukord oleks hea. Seejärel on vaja saada selge arusaamine sellest, mida pädev asutus peab just taimetervise tagamiseks tegema. Liikmesriikides on tegelikult üsna sarnased väljakutsed, nagu ressursipuudus või see, et palju erinevaid funktsioone on ühes asutuses koos. Optimeerimistest ja funktsioonide delegeerimistest on reeglina midagi võita, aga selle protsessi käigus ei tohi teha järeleandmisi erialases pädevuses.
Kolmandaks huvitab mind see, kuidas taimetervises rakendada uusimaid teaduslikke arenguid ja kaasaegseid tööriistu, nagu näiteks tehisaru. Kuidas saaksime nende abil senisest tõhusamalt näiteks kahjustajaid või tõrjemeetmeid kiiremini ja paremini määrata? Püüan üles leida võimalused taimeterviseinspektorite ja laborite töö lihtsustamiseks.
Töötan pidevalt palju õigusaktidega ja seda nii riiklikul, Euroopa Liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil. Mulle meeldib inimestele lahti seletada, mida kõik need erinevad standardid ja keerulised sõnad tähendavad.
Kõige rohkem inspireerib mind see, kui näen, et mu tööst on kasu ja tänu sellele muutub taimetervise valdkond paremaks. Eriti kui olen mõne riigiga pikka aega töötanud, näen nende arengut ja edasiminekuid. See teeb alati head meelt.
Kõige suurem katsumus on see, kui olen näiteks mingit teemat selgitanud juba kümme aastat, aga see pole ikka veel päriselt kohale jõudnud. Sellisel juhul on paras pähkel jääda oma tegevuses järjepidevaks ja ikka edasi selgitada.
Minu töös on palju reisimist ja väga palju suhtlemist, päevad on enamasti väga intensiivsed ja vaikseid hetki on raske leida.
Kuna lendan palju, olen võtnud põhimõtteks lennukis piiratud töövahendite tingimustes tööd mitte teha. Katsun selle ajaakna võtta isendale ja hoopis raamatuid lugeda. Veel meeldib mulle kududa.
Taimetervises on alati teemapuhanguid. Minu arvates on väga oluline tegeleda rohkem ennetavate meetmetega. Peaksime vaatama, kuidas saaksime järelevalvesüsteemi üles ehitada nii, et püüda taimekahjustajate puhanguid pigem ennetada. Või et kui puhang on siiski juba käes, siis oleks süsteem valmis sellele kiirelt ja tõhusalt reageerima, et kahjud oleksid minimaalsed. Euroopas on näiteks olemas sellised simulatsiooniharjutused, kus saab erinevaid stsenaariume läbi mängida, et olla paremini ette valmistunud.
Samuti on oluline jätkuvalt kõikidele riikidele selgitada, miks me ei saa taimi ja taimset toodangut omavahelises kaubavahetuses vabalt liigutada. Et nad saaksid aru, et taimetervise ranged nõuded ei ole kellelgi niisama peavalu tekitamiseks, vaid selleks, et kaubad ei kannaks endaga teistesse riikidesse kaasa ohtlikke taimekahjustajaid. See mõjutab ka toiduohutust.
Unusta ära, et sa oled pärit väikesest riigist. Paljudel on eelarvamus, et sellepärast meie arvamus ei loe või et kes seda ikka kuulda võtab. See ei vasta tõele, tegutse julgelt. Meil on siin head ülikoolid, tugev järelevalvesüsteem. Meie arvamus on pädev ja see loeb ka rahvusvahelisel tasandil.
Samuti julgustan noori ise härjal sarvist haarama. Näita alati ise huvi üles; ära oota, et keegi teine Sind suunama hakkaks. Leia oma erialas see teema, mis Sind huvitab ja mis on oluline ka rahvusvahelisel tasandil. Alati on midagi sellist. Ja siis ütle see julgelt välja. Mina pakkusin oma osakonnajuhatajale, Riina Koidumaale ise välja, et mind huvitab eksport, ja hakkaksin sellega lähemalt tegelema. Olen väga tänulik, et Riina usaldas mind, andis mulle võimaluse uut suunda valida, lasi käia olulistel konverentsidel. Otsi end huvitavate rahvusvaheliste organisatsioonide kohta aktiivselt infot, see on ju avalik.
Lemmik Eesti film?
"Nukitsamees". Võin seda päriselt kasvõi sadu kordi vaadata ja iga kord teeb südame soojaks.
See film meenutab mulle mu lapsepõlve, ema, kodutalu, metsa. Kui ma reisides hakkan kodumaa järele igatsema, vaatan alati seda filmi.
Lemmikütlus, mida tahaksid jagada?
Kes siis, kui mitte mina. Püüan küll, aga ma ei ole eriti tagasihoidlik inimene. Usun, et kui miski huvitab, tuleb töö ikka ise ära teha, mitte imesid ootama jääda. Küllap on see mõtteviis aidanud mul ka rahvusvahelist karjääri üles ehitada.
Olga Tikka karjääritee
- Sündinud Valgas.
- Magistrikraad bioloogias Tartu Ülikoolist ja ärijuhtimises Estonian Business Schoolist.
- Esimene töökoht oli Taimetoodangu Inspektsioon.
- Töötanud nõunikuna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ja Põllumajandus- ja Toiduametis ning osalenud taimetervise eksperdina Euroopa Komisjoni ja mitme teise rahvusvahelise organisatsiooni taimetervist käsitlevates projektides.
- Alates 1. jaanuarist 2025 Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsiooni (EPPO) peadirektor.
Mis on EPPO?
Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO) on piirkondlik valitsustevaheline organisatsioon, mis loodi 18. aprillil 1951. aastal.
Organisatsiooni eesmärk on jätkata ja arendada rahvusvahelist koostööd, et võidelda taimede ja taimsete saaduste kahjustajate vastu ning tõkestada nende piiriülest levikut läbi rahvusvaheliselt ühtlustatud fütosanitaar- ja taimekaitsemeetmete ning rahvusvaheliste standardite.
Eesti sordilehte on võetud sordid, mida sobib kasvatada siinsetes kliimatingimustes.
Eestis on lubatud turustada ainult neid põllu-, köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuride sorte, mis on võetud kas
- Eesti sordilehte,
- Euroopa Liidu põllukultuuride või köögiviljakultuuride ühtsesse sordilehte või
- Euroopa Liidu puuvilja- ja marjakultuuride ühtsesse sordilehte.
Sordilehte lisatakse vaid need sordid, mis on läbinud registreerimiskatsed ja vastavad rangetele kriteeriumitele – sordid peavad olema eristatavad, ühtlikud ja püsivad. Põllukultuuri puhul peab sordil olema piisav viljelusväärtus ning sort peab olema ohutu taimede tervisele, inimeste tervisele ja keskkonnale.
Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab regulaarselt vähemalt neli korda aastas väljaannet Sordilehe ja Sordikaitse Teataja. Praeguseks on ilmunud teataja 2025. aasta esimene number.
Teataja tänavusest esimesest numbrist saad teavet
- sordilehe ja sordikaitse all olevatest sortidest (28. veebruari seisuga);
- sordilehe ja sordikaitse menetlusse võetud taotlustest;
- muudatustest Eesti majanduskatsete süsteemis, sh uutest katsetasudest ja seemnete saatmisest.
Sordilehe ja Sordikaitse Teataja
Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab eksportijatele meelde, et kaupade Euroopa Liidust väljapoole transportimiseks kasutatav puidust pakkematerjal peab vastama nõuetele, mis on kirjas rahvusvahelises standardis ISPM 15.
ISPM 15 on rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard puidust pakkematerjali reguleerimiseks ülemaailmses kaubavahetuses.
2024. aastal tuvastas amet kontrollide käigus Eesti turul neli vastavusmärgi kasutamise nõuete rikkumist, mille suhtes viidi läbi väärteomenetlused ja määrati rahatrahvid. Ebaseaduslikult vastavusmärgiga märgistatud puidust pakkematerjali kasutamine võib endaga kaasa tuua tõrkeid kaubavahetuses (kauba kinnipidamine ja tagasisaatmine) ja kulusid kauba saatjale (rahaline trahv, kulutused sihtkohas täiendavale töötlemisele või hävitamisele).
Rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard ISPM 15 sätestab, et puidust pakkematerjal (kaubaalused, puitkastid, toestuspuit, kaablitrumlid jne) peab olema valmistatud kooritud puidust, vaba puidukahjustajatest, nõuetekohaselt töödeldud ja päritolu tuvastamiseks märgistatud vastavusmärgiga. Nõudeid tuleb meeles pidada nii uusi või korduvkasutatavaid pakendeid kasutades kui ka kauba pakendamisteenust ostes. Nii on võimalik vältida tõrkeid ja lisakulusid kauba ekspordil.
Vastavusmärk koosneb rahvusvaheliselt tunnustatud IPPC sümbolist, riigi tähisest (Eesti puhul EE), sellele järgnevast taimetervise registris registreerimise numbrist ning töötlemisviisi tähisest, näiteks HT (kuumtöötlus, inglise heat treatment).
Eesti ettevõtted, kes puidust pakkematerjali toodavad ja vastavusmärgiga märgistavad, peavad omama Põllumajandus- ja Toiduameti väljastatud tegevusluba.
Ekspordiks suunduva kauba pakendamiseks või toestamiseks teenust kasutades tuleb kontrollida, et teenust pakkuval ettevõttel oleks olemas vajalikud teadmised ja oskused nõuetekohase puitmaterjali kasutamiseks.
Korduvkasutatavate pakendite puhul soovitame kindlasti kontrollida vastavusmärgi loetavust ning teistest riikidest uut puidust pakkematerjali ostes olla tähelepanelik, et standardi ISPM 15 nõuded oleks täidetud ning materjali tootja omaks kohast luba.
Rohkem teavet puidust pakkematerjalist ja Eesti ettevõtetest, kellel on vastavusmärgiga märgistamise tegevusluba, saad Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.
Küsimuste korral võta ametiga ühendust meilitsi aadressil [email protected].
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on välja töötanud eelnõu, millega planeeritakse muudatusi taimekaitseseaduses ja riigilõivuseaduses.
Ettepanek muudatusteks on tingitud vajadusest lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel tekkinud kitsaskohad. Muu hulgas on vaja uuendada järelevalvetasu regulatsiooni ja laiendada selle kohaldamisala ning ajakohastada riigilõivude määrasid.
Lisaks sätestatakse eelnõuga kontrolltehingu tegemise alused ja uus väärteokoosseis taimetervise valdkonnas. Samuti täpsustatakse taimekaitsetunnistuse tähendust ja selle väljastamise eeldusi. Täiendatakse ka professionaalse kasutaja kohustust taimekaitsevahendite kasutamise üle arvestuse pidamisel (vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele 2023/564) ja lisatakse sätted selle kohta, millistel kontrollitud ja hinnatud juhtudel võib kasutada taimekaitsetöödeks droone.
Muudatustega on plaanis laiendada järelevalvetasu kohaldamisala ja ühtlustada tasu arvutamise põhimõtteid teiste toiduohutuse valdkondadega, minnes üle tunnitasupõhisele arvestusele.
Taimekaitseseaduses vaid taimetervise valdkonda hõlmava järelevalvetasu regulatsiooniga liidetakse ka taimekaitse valdkond (järelkontrollitasu ulatuses).
Ühtlasi asendatakse järelevalvetasuga riigilõiv, mida võetakse ekspordi fütosanitaarsertifikaatide väljastamiseks tehtavate ametlike kontrollitoimingute eest ning puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning puidust pakkematerjali parandamise nõuete ametliku kontrolli eest.
Järelevalvetasuga seotud muudatuste eesmärk on muuta ametliku kontrolli kulud ettevõtjate jaoks läbipaistvamaks, rahastusmehhanism paindlikumaks ning siduda teenuste kulud tegelike kuludega.
Samuti muudetakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmiseks esitatud taotluse läbivaatamise eest võetava tasu arvutamise aluseid ja maksmise korda. Selleks võetakse edaspidi tasu arvutamisel aluseks toimeainete, taimekaitseainete ja sünergistide heakskiitmise taotluste menetlemisega seotud Põllumajandus- ja Toiduameti personali- ja majandamiskulud tasu määra vastuvõtmise kvartalile eelnenud nelja kvartali jooksul. Seni ühe summana tasutav taotluse läbivaatamise tasu jagatakse taotluse läbivaatamise menetluse etappe arvestades kolmeks: taotluse nõuetekohasuse kontrollimise tasu, erialase hindamise tasu ja Euroopa Toiduohutusameti nõudmisel tehtav täiendava erialase hindamise tasu. Selline lahendus võimaldab menetluskulude paindlikumat tasumist ning väldib pikka ajavahet menetluse alguse ja tasu maksmise vahel.
Eelnõuga muudetakse ka taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluse läbivaatamise riigilõivuga lõivustamise korda ning kehtestatakse taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu, mille arvestamisel kohaldatakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamise arvestamise kohta sätestatud nõudeid. Ühtlasi ajakohastatakse taimekaitsevahendite turule laskmisega seotud riigilõive. Kuna praegu kehtivad riigilõivud ei kata enam Põllumajandus- ja Toiduametile esitatavate taotluste menetlemiseks vajalike tööde kulusid ega taga Euroopa Liidu õiguses seatud tähtaegadest kinnipidamist, on vaja ajakohastada seotud riigilõivu, võttes arvesse nii lõivude kehtestamise ajast muutunud otseseid kui ka kaudseid kulusid. Lisaks on lõivude kaasajastamine ja tasude kehtestamine oluline, et jõuda sarnasemale tasemele Põhjamaade ja teiste Balti riikidega, kellega Eesti kuulub ühisesse taimekaitsevahendite lubade menetlemise tsooni (põhjatsoon). Meil praegu kehtivad lõivud on teiste riikidega võrreldes madalad, mistõttu esitatakse meil sageli taotlusi toodetele, mida tegelikult ei soovitagi Eestis turule tuua.
Taimekaitseseaduses täpsustatakse kohustust teavitada taime, taimse saaduse ja muu objekti liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel piiripunkti selle saabumisest. Muudatuse kohaselt teavitab kaubasaadetise eest vastutav isik saadetise kavandatavast Eestisse toimetamisest edaspidi vähemalt üks tööpäev ette seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud. Maanteepiiripunkti kaudu kavandatavast toimetamisest teavitatakse seda piiripunkti, mille kaudu toimetamine on kavandatud, vähemalt neli tundi ette. Ühtlasi nähakse ette vastutus teavitamiskohustuse rikkumise eest. Ohtliku taimekahjustaja levik võib kaasa tuua majandusliku kahju nii ettevõtjale kui ka riigile ning ohtliku taimekahjustajaga saastunud ja saastumiskahtlased taimed, taimsed saadused ja muud objektid võivad sattuda taimsete saaduste tootmisesse või loodusesse. Seetõttu on ettevõtja teavitus oluline, et taimetervisekontrolli oleks võimalik teha taime, taimse saaduse ja muu objekti piiripunkti saabumisel.
Muudatused tehakse ka taimekaitsekoolituse regulatsioonis ning koolitusel osalemine muudetakse paindlikumaks. Edaspidi on taimekaitsetunnistuse saamise peamine eeldus taimekaitsekoolituse läbimise asemel asjakohaste teadmiste olemasolu, mida kinnitab taimekaitsekoolituse eksami edukas sooritamine. Isikul saab olla ainult üks taimekaitsetunnistus ning seoses sellega täpsustatakse, millised õigused ja kohustused annab isikule professionaalse kasutaja, turustaja või nõustaja taimekaitsetunnistus. Muudatuse eesmärk on piiritleda taimekaitsetunnistuse tähendus iga sihtrühma jaoks eraldi.
Taimekaitseseadust täiendatakse võimalusega pritsida taimekaitsevahendit mehitamata õhusõidukilt. Selle võimaluse kasutamise eeldused on asjakohased kasutusnõuded taimekaitsevahendi loas, õigusaktides ning kasutajal professionaalse kasutaja taimekaitsetunnistuse olemasolu. Taimekaitsevahendi õhust kasutamine lennukilt ja helikopterilt on endiselt keelatud, kuid kontrollitud juhul ehk eelkõige taimekaitsevahendi loas määratud asjakohaseid kasutustingimusi, taimekaitseseadust, lennundusseadust ja teisi asjakohaseid õigusakte järgides võib taimekaitsevahendit pritsida taimekaitseseadmega varustatud mehitamata õhusõidukilt. Taimekaitsevahendi õhust pritsimise kohta kehtestatakse teavitamiskohustus.
Tulenevalt 1. jaanuaril 2026. a jõustuvast Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL 2023/564), mis sätestab professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendite andmete sisu ja vormingu, muudetakse taimekaitsevahendi kasutamise üle arvestuse pidamise nõudeid. Rakendusmääruse kohaselt peab professionaalne kasutaja taimekaitsevahendi kasutamise arvestust üksnes elektroonilisel kujul masinloetavas formaadis. Võrreldes kehtiva nõudega ei ole kohustatud isikute ega andmete koosseisus arvestatavaid muudatusi.
Ajakohastatakse taimekaitseseadme mõistet, et võtta arvesse vahepeal toimunud tehnilist arengut, ning muudetakse taimekaitseseadme tõhusaks toimimiseks vajalike seadmeosade loetelu. Muudatusega jäetakse loetelust välja sellised osad (nt manomeeter), mida kaasaegsetes taimekaitseseadmetes pigem ei kasutata, ning esmatähtsateks osadeks nimetatakse paak, pump ja pihusti, mis on universaalsed kõikide taimekaitseseadmete puhul (sh õhusõiduk ja puhtimisseade). Lisaks leevendatakse taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija iga-aastast koolitusnõuet. Edaspidi peab taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija osalema igal aastal vähemalt ühel korral taimekaitseseadet või selle tehnilist kontrolli käsitlevas õppes, nagu infopäev, konverents või täienduskoolitus.
Lisaks kehtestatakse riikliku järelevalve erimeetmena kontrolltehingu regulatsioon. Põllumajandus- ja Toiduametile antakse õigus teha kontrolltehing, kui taimekaitseseaduses või Euroopa Liidu õigusaktis taimepassi ja selle väljastamise, sealhulgas kaitstava piirkonna kohta sätestatud nõuete, taimekaitsevahendi loa olemasolu ning taimekaitsevahendi turulelaskmise ja turustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle ei ole muul viisil võimalik järelevalvet teostada või see on oluliselt raskendatud ning kontrolltehing on vajalik olulise ohu ennetamiseks või korrarikkumise väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või kõrvaldamiseks.
Lisaks sisaldab eelnõu tehnilisi korrastavaid muudatusi.
Eelnõu on plaanis esitada arvamuse avaldamiseks teistele ministeeriumitele ja huvitatud osapooltele aasta teises kvartalis.
Sinu arvamus on meile väga oluline! Tänu sellele saame luua ka edaspidi asjakohast sisu ja muuta infokirja lugemise mugavamaks.
Saad anda tagasisidet taimetervise infokirja kohta ning pakkuda välja uusi teemasid, mida võiksime järgmistes numbrites kajastada. Selleks täida tagasiside küsimustik. Küsimustiku täitmine võtab aega kõigest paar minutit ja see on avatud 31. juulini 2025.
Küsimustik on anonüümne. Oma meiliaadress pane kirja vaid siis, kui soovid, et võtaksime Sinuga tagasiside täpsustamiseks ühendust.
Kas soovid saada järgmisi taimetervise infokirju otse oma meiliaadressile? Siis anna sellest teada Põllumajandus- ja Toiduametile!
Telli taimetervise infokiri oma meilile
