Infokirja eesmärk on koondada taimetervist puudutav teave ja juba ilmunud kajastused ühte kohta ning pakkuda olulist infot ka PTA taimetervise registris olevatele ettevõtjatele.
Infokirjas käsitleme taimekahjustajaid, nende seiret ja tõrjet nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus, anname eelinfot taimetervise valdkonda reguleerivate õigusaktide muudatuste kohta, jagame soovitusi ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ja peatamiseks ning kirjutame lisaks paljust muustki põnevast.
Sisukord
Taimetervise nädal 2023
12. mai kuulutati 2020. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega rahvusvaheliseks taimetervise päevaks, et tõsta inimeste teadlikkust taimetervisest.
Oleme selle päeva tähistamist jätkanud, nii korraldades erinevaid üritusi kui ka kaasates taimetervise temaatikaga teisigi loodushoiuga seotud ettevõtmisi. Sedasi hoiame taimetervise kui valdkonna tähtsust pidevalt päevakorral.
Kui eelmisel aastal peeti taimetervise päeva, siis tänavu ei korraldatud pelgalt ühte taimetervise päeva, vaid üritusi toimus terve nädala jagu.
Taimetervise nädal toimus 12.–20. maini Tartu loodusmajas ning üritus avati noortele mõeldud töövihiku esitlusega. Töövihiku illustratsioonideks valisime joonistuskonkursile “Taimetervise inspektori põnev töö” laekunud 300 tööst parimad. Töövihiku sisu panid kokku Maaelu Teadmuskeskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (toona veel Maaeluministeerium) ning Põllumajandus- ja Toiduamet.
Avapäeval, 12. mail autasustati joonistuskonkursi parimaid kunstnikke, toimus konkurss parimate putukakostüümide väljaselgitamiseks, kuulati loenguid taimi kahjustavatest putukatest ning võeti üksteisega mõõtu taimeterviseteemalisel orienteerumismängul.
Tartu loodusmaja õuealale jääb taimetervise orienteerumismäng püsivalt kõikidele huvilistele mängimiseks.
Taimetervise nädal 2023 – ettekanded
Ettekannete videosalvestised YouTube'is
Taimetervise nädalal pakkus põnevaid tegevusi kogu perele. Toimusid mitmesugused teemaõhtud, millest sai osa võtta ka veebi teel. Nii said huvilised kuulata, millised taimekahjustajad võivad end peita puidust pakendites ning millist kahju nad teevad, räägiti kartulist ja kartulikahjustajatest, meisterdati kartulitempleid, liimiti kartuliga ning võeti “põllult” mullaproove. Räägiti ka tarkustest, mis reisil ära kuluvad, sh tutvuti reeglitega, mida tasub teada, kui on soovi tuua teistest riikidest kaasa taimi, puuvilju, seemneid ja muud. Maaelu Teadmuskeskuse taimetervise ja mikrobioloogia labori spetsialistid olid kohal, et tutvustada taimekahjustajate liikide määramisega seotud põnevat tööd. Koos noortega vaadati erinevaid taimekahjustajaid ka mikroskoobi abil.
Nädal tipnes perepäevaga, kus korraldati töötube mitmesuguste tegevustega taimede ja taimetervise teemal; avatud oli ka talveaed ja loomatuba. Toimus taimede müük ja taimelaat, kus ka taimetervise eksperdid jagasid infot taimede müügiga seotud reeglite kohta.
Lisateave Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel
Samal ajal kui Tartu loodusmajas oli taimetervise nädal täies hoos, toimus 19.–21. maini Ida-Virumaal roheliste rattaretk “Kuidas elad, Narva?”.
Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise eksperdid olid retke esimesel päeval Jõhvi lähedal Kose külas rääkimas meid ohustava karantiinse mardikalise saare-salehundlase teemal.
Mõte roheliste rattaretkele saare-salehundlasest kõnelema minna tekkis juba 2020. aastal, mil tähistasime rahvusvahelist taimetervise aastat ning retke toimumiskohana hõigati välja Narva. Rattaretke keskkonnaprogrammi koostajad pidasid juba toona teemat vääriliseks kajastada, kuid kahjuks lükkas koroonaaeg retke toimumist mitu aastat edasi. Lõpuks leidis see siiski aset ja nii me Kose külas oma teemakohase telgi üles seadsimegi – rattaretkelised kuulasid nii meie loengut kui ka uudistasid kõiki infomaterjale.
Pöidlaküüdiga kohale hääletanud saare-salehundlane Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonnast pidi päevajuht Reigo Ahvena küsimuste peale endast nii mõndagi pajatama ja rääkima rattaretkelistele muu hulgas nii oma senisest teekonnast kui ka edasistest reisikavatsustest.
Taimetervise registrisse kantud ettevõtja peab hoidma oma andmed ajakohasena
Taimetervise registri eesmärk on tagada taimetervise kaitse ja tõhus järelevalve taimetervise nõuete täitmise üle.
Registrisse on kantud ettevõtjad, kes tegelevad taimede ja taimsete saaduste ekspordi või impordiga (kaubavahetus Euroopa Liidu väliste riikidega), toodavad turustamise eesmärgil sertifitseeritud seemneid või paljundus- ja kultiveerimismaterjali, turustavad istutamiseks ettenähtud taimi e-poes, osutavad haljastusteenust kohalikule omavalitsusele või kellele on Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) väljastanud taimepassi väljaandmise tegevusloa või vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa.
Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/2031 on kõigil eespool nimetatud kehtiva registrikandega ettevõtjatel kohustus teavitada PTAd kord aastas registrisse kantud andmete õigsusest. Teavituse eesmärk on saada infot ettevõtja aktiivse tegevuse kohta ning pidada selle üle arvestust. Selleks tuleb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kliendiportaali kaudu uuesti esitada majandustegevusteade, milles on kontrollitud taimetervise registrisse kantud andmeid. Kindlasti tuleb üle vaadata ja vajadusel muuta kontaktandmeid või taimeperekondade nimetusi ning tootjatel lisaks esitada tootmisüksuse pindala. Majandustegevusteade tuleb esitada ka juhul, kui andmetes pole toimunud muutusi. Ettevõtjal on võimalus registrisse kantud tegevusest kas täielikult või soovitud tähtajani loobuda.
Ajakohastatud andmed aasta kohta saab ettevõtja esitada alates sama aasta 1. jaanuarist kuni 30. aprillini. Erand on sertifitseeritud seemnete pakendamisega tegelev ettevõtja, kelle jaoks on teavitamistähtaeg 30. juuni.
Amet saadab kuu enne tähtaega meeldetuletuse isikutele, kes teavituse saatmise hetkeks ei ole seda kohustust täitnud.
Ettevõtte enesekontrollisüsteemi on nüüdsest lihtsam täita
Ettevõtte enesekontrollisüsteemi koostamiseks saab alates 1. detsembrist kasutada uuendatud juhendit ja eeltäidetud vorme.
Taimetervise hea seisund on kestliku ja majanduslikult tasuva põllumajanduse, aianduse, metsanduse ning toidutootmise peamine eeltingimus. Paraku ohustavad taimi paljud erinevad taimekahjustajad, kelle levikule aitavad kaasa muu seas kliimamuutused ja rahvusvahelise kaubanduse kiire kasv.
Üks oluline aspekt, millele taimede tootmise ja turustamisega tegelevad ettevõtted peavad tähelepanu pöörama, on enesekontrollisüsteemi koostamine ja järgimine. Ettevõtte enesekontrollisüsteem on meetmete kava, milles on lähtuvalt ettevõtte tegevusest kirjeldatud meetmed, mida võetakse reguleeritud taimekahjustajate esinemisega seotud riskide maandamiseks. Enesekontrollisüsteem peab olema ettevõttepõhine, alati ajakohane ja kajastama ettevõtte tegevusi ehk vastama reaalsele olukorrale. Selle eesmärk on vältida taimekahjustajate toomist ettevõttesse ja takistada nende levikut. Ettevõtte teadlik ja läbimõeldud tegutsemine taimekahjustajate esinemise ja leviku vältimiseks on eeskätt ettevõtte enda ja tervikuna kogu taimekasvatusega seotud sektori edu võti.
Enesekontrollisüsteemi mõte ei ole tekitada ettevõtjale täiendavat paberimajandust. Süsteem on hoopis praktiline tööriist ja abivahend, mis aitab tootjal märgata oma ettevõtte tootmisprotsessis suurema riskiga etappe ning annab suunised nende riskide maandamiseks. Tootmisprotsessis ohukohtade kaardistamine ja riskide maandamise kirjeldamine aitab omakorda tagada kvaliteetsema toodangu ning vähendada tootmises ette tulevaid eksimusi. Enesekontrollisüsteem on abivahendiks kõikidele ettevõtte töötajatele, kuna selles on kajastatud enamik kohustusi ja tegevusi, mida tuleb tootmises jälgida. Lisaks annab see konkreetsed juhised, mille järgi tegutseda ohtliku taimekahjustaja leiu puhul, et vältida edasisi kahjusid.
Enesekontrollisüsteemi kohustus
Kõikidel paljundus- ja kultiveerimismaterjali tarnijatel on kohustus pidada enesekontrollisüsteemi.
See kohustus on kehtestatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 64 lõikega 3.
Täpsemad nõuded ning enesekontrollisüsteemis esitatavad andmed on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrustega.
Euroopa Liidu tasemel on kehtestatud ka nõuded ettevõtjatele, kellel on taimepassi väljaandmise tegevusluba. Täpsemad nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artiklitega 69 ja 93.
Uus juhend ja vormid
Uue enesekontrollisüsteemi juhendi koostamise idee tekkis 2022. aasta maikuus käima lükatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teenusedisaini arenguprogrammist. Selles osalesid lisaks ministeeriumi ametnikele ka eksperdid nii PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonnast, METKi taimetervise laborist kui ka Eesti Maaülikoolist.
Programmi käigus tehtud intervjuudest ettevõtjatega selgus, et vana juhendi põhjal oli keeruline enesekontrollisüsteemi koostada ning ettevõtjad soovisid pigem etteantud vormi ning praktilisi töölehti, mida saaks vajadusel välja printida ja kohe kasutusele võtta. Sellest lähtuvalt on töötatud välja uus enesekontrollisüsteemi juhend, eeltäidetud vormid ja töölehed, mis hõlbustavad ettevõtetel süsteemi koostamist ja rakendamist.
Uues juhendis on selgelt kirjas kõik enesekontrollisüsteemi kohustuslikud ja soovituslikud elemendid koos juhiste ja näidistega. See annab tootjale ka vajaliku taustainfo sellest, milliste õigusaktidega on enesekontrollisüsteemi nõuded kehtestatud. Juhend on mõeldud eelkõige ettevõtjatele abimaterjaliks, eeltäidetud vorme saab aga kasutada enesekontrollisüsteemi koostamiseks.
Täitmise lihtsustamiseks on enesekontrollisüsteemi vorm kahes versioonis – üks on ainult taimede turustajatele ning teine taimede tootjatele, kes tegelevad ka turustamisega. Eeltäidetud vormides on kõik kohustuslikud enesekontrollisüsteemi osad sees ning seda on lihtne täita, samuti võib ettevõtja vorme kohandada oma ettevõtte eripära ja tootmisprotsessidega sobivaks.
Lisaks juhendile ja vormidele on koostatud ka praktilised töölehed, mida ettevõte võib kasutada näiteks saabuva taimepartii kvaliteedikontrolliks või taimekahjustajate seireks.
Uute materjalidega saab tutvuda alates 1. detsembrist 2023 Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel.
Mida peab ettevõtja teadma, kui ta saab taimepassi väljaandmise tegevusloa?
Ühest küljest annab taimepassi väljaandmise tegevusluba ettevõttele võimaluse printida taimepasse ja kinnitada need taime külge. Teisest küljest kohustab see ettevõtet seisma hea taimetervise eest Eestis.
Ettevõte, kes on Põllumajandus- ja Toiduametilt (PTA) saanud sellise tegevusloa, peab olema teadlik taimetervise nõuetest.
Kuidas tagada, et ettevõte on nõuetest teadlik?
Taimepassi väljaandmise tegevusluba väljastatakse juhul, kui ettevõttes töötav määratud isik läbib PTA korraldatud taimetervisekoolituse, mille eduka läbimise järel saab ta tunnistuse.
Koolituse käigus jagatakse infot taimetervise põhimõtetest, nõuetest, reguleeritud taimekahjustajatest ja laboriteenustest ning antakse juhiseid taimekahjustajate jälgimiseks, proovide võtmiseks ja laboratooriumisse saatmiseks. Aluskoolituse läbinud isik saab edaspidi osaleda PTA täiendkoolitustel.
Koolituste kohta käiv info ning muud teavitused saadetakse ettevõttes taimetervise eest vastutava isiku e-posti aadressile. Seega peavad ettevõtte kontaktandmed olema õiged.
Taimepassi väljaandmise tegevusloa omamine paneb ettevõttele rea kohustusi
Taimepassi väljaandmise tegevusloaga ettevõte peab tagama, et selles töötab taimetervisekoolituse läbinud isik, kellel on kehtiv tunnistus koolituse läbimise kohta. Tunnistuse kehtivuse tagamiseks peab isik läbima koolituse uuesti iga kahe aasta järel.
Juhul kui ettevõttes muutub isik, kes omab tunnistust taimepassi väljaandmise koolituse läbimise kohta, peab ettevõte teavitama PTAd toimunud muudatusest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul, esitades taotluse taimepassi tegevusloa muutmiseks.
Juhul kui ettevõttest lahkub isik, kes omab tunnistust taimepassi väljaandmise koolituse läbimise kohta, ei tohi ettevõte enam taimepasse väljastada. Kui ettevõttel ei õnnestu 5 tööpäeva jooksul määrata uut taimetervise eest vastutavat isikut, kes omab sellist tunnistust, siis peab ettevõte esitama taotluse tegevusloa ajutiseks peatamiseks.
Pärast seda, kui ettevõte on endise olukorra taastanud, s.t määranud uue asjakohast tunnistust omava taimetervise eest vastutava isiku, saab ettevõte esitada taotluse tegevusloa ajutise peatamise lõpetamiseks.
Juhul kui ettevõte hakkab väljastama taimepasse taimeperekondadele, mida ei ole loetletud ettevõttele väljastatud tegevusloal, siis peab ettevõte teavitama PTAd toimunud muudatusest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul, esitades taotluse taimepassi väljastamise tegevusloa muutmiseks.
Pea meeles!
Ettevõttel pole võimalik tegevusloaga seotud muudatusi kliendiportaalis ise teha. Tegevusloa muutmiseks, peatamiseks või peatamise lõpetamiseks peab esitama kliendiportaalis taotluse.
Viited
Teave Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel
14. septembril võeti vastu Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/1787, millega ajakohastati Euroopa Liidu kaitstavate piirkondade loetelusid.
Eesti on endiselt kaitstav piirkond karantiinsete taimekahjustajate hulka kuuluva viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora suhtes. Teised liikmesriigid peavad sellele haigusele vastuvõtlikke taimi Eestisse turustades jälgima meie eristaatusest tulenevaid taimetervise nõudeid.
Meeldetuletuseks: õunapuu, pirnipuu, ebaküdoonia, tuhkpuu, viirpuu, pihlaka, toompihlaka, küdoonia, Davidi fotiinia, villpöörise, tuliastla ja astelpihlaka istikuga peab alati kaasas olema kaitstava piirkonna taimepass märkega „ERWIAM“ või „Erwinia amylovora“. See annab kinnituse, et istikut on kontrollitud viljapuu-bakterpõletiku suhtes. Kõik Eesti kauplustes, turgudel, laatadel, e-poodides ja mujal turustatavad (sh haljastusprojektidesse turustatavad) viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikud peavad vastama sellele nõudele.
Viljapuu-bakterpõletiku leviku piiramine ning haiguskollete likvideerimine on raske ja keeruline ülesanne. Kui seni oli Sloveenia ja Slovakkia territooriumil veel piirkondi, mis olid viljapuu-bakterpõletikust vabad ja kus kehtisid erinõuded, siis nüüd on need riigid haiguse laialdase leviku tõttu kaitstava piirkonna staatusest täielikult loobunud.
Meie lähimatest naabritest omavad viljapuu-bakterpõletiku kaitstava piirkonna staatust endiselt Soome, Läti ja Leedu (v.a Kėdainiai Kaunase regioonis). Üldiselt on viljapuu-bakterpõletik Euroopa Liidus väga levinud — Erwinia amylovora suhtes kaitstavaid piirkondi ongi veel ainult kaheksas liikmesriigis.
Augustis hakkas kehtima määruse „Seemnekartuli kategooriad ning seemnekartuli tootmise ja turustamise nõuded“ uus redaktsioon.
Suurem uue redaktsiooniga kaasnev muudatus on seotud karantiinsete bakterhaiguste kartuli-ringmädaniku ja kartuli pruun-baktermädaniku haigustekitajate (Clavibacter sepedonicus ja Ralstonia solacearum) kontrolliga. Nimelt vähendati mugulaproovide arvu, mida võetakse seemnekartuli sertifitseerimise eesmärgil seemnekartulisaagist nende haigustekitajate kontrolliks.
Siiani kehtis nõue, et Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ametnik võtab ühe mugulaproovi iga partii tootmiseks kasutatud põllumaa hektari kohta, kuid uue metoodika kohaselt võetakse üks proov kolme hektari kohta.
2023. a plaanib PTA võtta igalt seemnekartulipõllult kogutud saagist ligikaudu 40% vähem mugulaproove kui varem. Tänu sellele vähenevad ka kulud nii proovide võtmisele kui ka analüüsimisele. Seemnekartuli tarnijatele on mugulaproovide analüüsimine tasuta.
Kartuli-ringmädaniku ja kartuli pruun-baktermädaniku esinemise kontrolliks on nii seemne- kui ka tarbekartulist Eesti tootjate juures proove võetud juba üle 20 aasta. Viimase 10 aasta jooksul on kartuli-ringmädanikku leitud vaid mõnel üksikul korral. Kartuli pruun-baktermädanikku ei ole Eestis avastatud.
Mugulaproovide arvu vähendamise tulemusena ei suurene risk kartuli-ringmädaniku ega kartuli pruun-baktermädaniku levikuks.
Alates 2018. aastast on Euroopa Liidus leitud ohtlikku ja kiirelt levivat tomativiirust tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV).
2020. aastal kehtestati ametlikud tõrjeabinõud viiruse leviku takistamiseks seemnete ja taimede impordil Euroopa Liitu ning ka liidusisesel kaubavahetusel. Olgugi et see on veel lahtine, kas ToBRFV arvatakse liidus karantiinsete taimekahjustajate hulka või reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate (RNQP) nimekirja, on ToBRFV praegu reguleeritud täiendatud ja täpsustatud ametlike meetmete alusel (komisjoni rakendusotsus 2023/1032/EL). Ametlikud meetmed reguleerivad nii viiruse tõrjemeetmeid, seireid kui ka peremeestaimede (tomat ja paprika) seemnete ja istutamiseks ettenähtud taimede importi Euroopa Liitu ja liidusisest kaubavahetust.
Viirusega võitlemisel on äärmiselt oluline kasutada viljade tootmiskasvuhoonetes puhast seemne- ja taimematerjali ning järgida rangeid hügieeninõudeid. Viirus võib sattuda tootmisesse mitte üksnes seemnete või taimedega, vaid ka masinate ja töövahenditega ning isegi kätega. Kui kasvuhoones on tuvastatud ToBRFVga saastumine, tuleb sellest vabanemiseks teha vajalikud desinfitseerimistööd. Enne nendega alustamist on lubatud saak lõpuni kasvatada ning koristada. ToBRFV-nakkus võib taimedel kulgeda ilma haigustunnusteta, kuid halvimal juhul võib kiirelt hävitada kogu saagi.
Viiruse leviku varajaseks kindlakstegemiseks on liikmesriikidel kohustus igal aastal teha seireid. Eestis viidi seire esimest korda läbi aastal 2020 ning esimene leid tuvastati 2022. aastal. Võrreldes eelmise aastaga, kui Eestis tuvastati kolm positiivset juhtumit ehk saastumine leidis aset kolmes väikeses tomativiljade tootmisüksuses, viirust 2023. aastal tehtud seire käigus ei leitud. Võib-olla saab seda selgitada asjaoluga, et saastunud seemet ringleb varasemast vähem, kuna kontrollid on tõhusamad.
Nii tomati- kui ka paprikaseemne turustamine on ülemaailmne ning just seetõttu on ka tomato brown rugose fruit virus’e levik ka sedavõrd laialdane. Euroopa Liidu tõrjeabinõudes on endiselt selged suunised sisseveokontrollide tegemiseks – vähemalt 20%st imporditavatest seemne- ja taimesaadetistest tuleb võtta proovid ToBRFVi määramiseks. Kõrgema riskiga riikidest, nagu Hiina ja Iisrael, pärinevate saadetiste puhul on proovivõtumäär veelgi kõrgem – analüüsida tuleb vastavalt 100% ja 50% kaubasaadetistest.
Tulevikuvaates peaks olukorrale leevendust tooma resistentsete sortide aretus, millega tegeletakse mitmes riigis. Seniks aga tuleks kindlasti tootmises kasutatavat seemet hoolega valida, arvestades viiruse leviku riskiriike (lisaks Hiinale ja Iisraelile veel India, Türgi, Peruu, Tšiili, Tai, Vietnam, Jordaania, Tansaania, Keenia, Guatemala). Kindlasti ei tohiks kasutada tundmatu päritoluga seemet ning vältida tuleks ka kaugetel reisidel või ka siinsamas Eestis poest ostetud viljadelt seemnete võtmist.
Karantiinsete taimekahjustatate leidudest Euroopa Liidus
Öölane Spodoptera frugiperda
2023. aasta jaanuari alguses tuvastati Küprosel prioriteetsete taimekahjustajate nimekirja kantud öölane Spodoptera frugiperda. Tegemist oli selle kahjuri esmaleiuga Euroopa Liidus; piirkonnale lähimad koldeid oli seni tuvastatud Türgis, Süürias, Jordaanias.
Kõne all olev jaanuarikuine leid on kõnekas näide soojeneva kliima mõjudest ja kinnitab ka kahjuri enda võimekust migreeruda uutele elutingimuselt sobivatele aladele.
Septembrikuus lisandus S. frugiperda levikukaardile veel kaks sellest taimekahjurist saastunud liikmesriiki – Kreeka ja Portugal. Kreekas on kahjurit leitud kolmes asukohas, sh Kreeta saarel. Portugalis tuvastati leid Madeira saarel.
Nii Küpros, Kreeka kui ka Portugal on võtnud sihiks kahjustuskolded likvideerida.
Bakter Xylella fastidiosa
Näib, et Xylella fastidiosa on Euroopa Liitu kohale jõudnud selleks, et jääda ning vallutada võimalikult suur territoorium.
Uusi koldeid selle bakteriga saastunud liikmesriikides Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal ja Portugalis lisandub kahjuks iga päev ning ainult piisava hulga proovide võtmisega saame levikust tegeliku pildi. Paralleelselt seiretega ja uute kollete tuvastamisega hävitatakse saastunud taimi.
Kolmandatest riikidest pärit peremeestaimedega leviku riski vältimiseks on Euroopa Liit teinud kolmandatele riikidele kohustuse esitada Euroopa Komisjonile infot nii Xylella fastidiosa staatuse kui ka seire kohta riigis.
Juhindutakse põhimõttest, et seire usaldusväärsus siin- ja sealpool Euroopa Liidu piiri peab olema samaväärne ning ainult sellistel tingimustel on kaubavahetus võimalik.
Kartuli-ringmädanik
Kartuli-ringmädanik (Clavibacter sepedonicus) on Euroopa Liidu jaoks üks nendest taimekahjustajatest, mille leviku tõkestamisega on tegeletud juba aastakümneid.
Liikmesriikidest on kõige rohkem koldeid Poolas, Rumeenias ja Leedus ning neid riike võib selle haiguse levikuulatusest lähtudes klassifitseerida kõrge riskiga piirkondadeks. Poolas on suudetud bakteri levikut tarbekartuli tootmises pisut peatada; samal ajal on rohkem leide tuvastatud sertifitseeritud seemnekartuli tootjate juures.
Ettevõtetel, kes Poolast tarbekartulit ostavad, on soovitatav võtta ka oma müügipartneritega kartuli-ringmädaniku asjus ühendust ning uurida järele, kas partii tootnud ettevõttes on kohalik taimetervise järelevalveasutus selle bakterhaiguse suhtes proove võtnud ning millised on olnud tulemused.
Leedus on riskikohaks tarbekartuli tootjad, kes kasvatavad väikesel pinnal ning jätavad täitmata kohustuse seemet sertifitseeritud seemnekartuliga uuendada. Sertifitseeritud seemnekartuli kasutamine on efektiivne meede, mis aitab kartuli-ringmädaniku levikut vältida.
Kampaania eesmärgiks seati tõsta inimeste teadlikkust taimetervisest ning sellest, kuidas rahvusvaheliste reiside ja ostude tagajärjel on oht tuua kogemata koju kaasa ohtlikke taimekahjustajaid.
Taimi ohustavad paljud taimekahjustajad, kelle levikule aitavad kaasa kliimamuutused, rahvusvaheline kaubandus ja reisimine. Taimekahjustajate mõju võib olla aga laastav nii majandusele kui ka keskkonnale. Näiteks bakter Xylella fastidiosa on hävitanud Itaalias Apuulia piirkonnas miljoneid oliivipuid ning selle levikut on tuvastatud ka mujal Lõuna-Euroopas.
Eestis on risk viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylovora) levikuks, mis on ohtlik osale viljapuudest ja dekoratiivtaimedest. “Alates 2005. aastast on meil selle bakterhaiguse suhtes ka kaitstava piirkonna staatus, mis tähendab, et see taimekahjustaja praegu siin ei esine, kuid soodsate kliimatingimuste korral ja kindlate kultuuride kasvatamise tõttu on oht selle levikuks,” rääkis Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna juhataja Riina Koidumaa.
Taimekahjustajate varajaseks avastamiseks viib Põllumajandus- ja Toiduamet igal aastal läbi karantiinsete taimekahjustajate seireid.
“Seireid viiakse läbi selliste karantiinsete taimekahjustajate puhul, mida Euroopa Liidus teada olevalt ei esine või mis on piiratud levikuga, kuid mille laiema puhangu korral nähakse ohtu kohalikele taimedele ja läbi selle keskkonnale ning majandusele. Viljapuu-bakterpõletiku kõrval on teised olulised ja kõrge levikuohuga taimi kahjustavad putukkahjurid saare-salehundlane (Agrilus planipennis) ja aasia sikk (Anoplophora glabripennis), keda Eestist veel leitud ei ole,” lisas Koidumaa.
“On oluline, et inimesed oleksid teadlikud sellest, kuidas nende tegevus, näiteks välisriikidest taimede või seemnete ostmine ja koju toomine, võib mõjutada meie taimede üldist tervist,” ütles Koidumaa. Ta lisas, et Euroopa ühiskampaania on väga tervitatav, sest aitab suurendada üldist teadlikkust sellest probleemist.
Kuidas kaitsta taimede tervist?
Kas reisid Euroopa Liidust välja? Kui oled lummatud mõnest eksootilisest taimest, siis ära too taimi, selle seemneid, vilju ega õisi koju kaasa. Muidu on oht, et tood kaasa ka ohtlikud taimekahjustajad. Selle asemel tee taimest mälestuseks pilt.
Kahjurid ja haigused võivad saabuda ka meie ostetud taimedega, kui need pole korralikult kontrollitud ja sertifitseeritud. Kui ostad veebi kaudu taimi ja seemneid väljastpoolt Euroopa Liitu, siis veendu, et nendega oleks kaasas fütosanitaarsertifikaat.
Räägi oma lastega taimede olulisusest, et ka uus põlvkond mõistaks, et taimi ja nende tervist tuleb hoida.
METKi taimetervise ja mikrobioloogia laboris kasutatakse nii klassikalisi kui ka uusi molekulaarseid meetodeid väga erinevate taimekahjustajate ja -haiguste määramiseks erinevatest materjalidest, nagu taimeosad, muld, püünised.
Lisaks taimehaigustele ja -kahjuritele määratakse laboris ka mikroobide arvukust, erinevaid baktereid, hallitus- ja pärmseeni ning nende toksilisust taimsetes saadustes, söödas, kompostis ja mullas.
Rutiinselt laboris määratavad organismid on nimetatud hinnakirjas ja selle lisades METKi kodulehel. Labor on aga valmis koostöös kliendiga leidma lahendusi ka uute taimekahjustajate määramiseks.
Seega kontakteeru huvi korral laboriga, et arutada oma soove ja vajadusi ning meie labori võimalusi.
Teave METKi kodulehel
METK pakub nüüdsest ka nuutri määramise teenust
Nuuter on ristõieliste perekonda (Brassicaceae) kuuluvate taimede parasiithaigus. Nuutri tekitaja vajab ristõielist taime. Haigust põhjustab fütopatogeen Plasmodiophora brassicae, mis võib mullas ilma peremeestaimeta elujõulisena püsida üle 10 aasta.
Nuuter võib põhjustada väga suuri saagikadusid ning sellest on väga raske vabaneda. Näiteks on haigustundlikud raps, valge peakapsas, redis, kaalikas.
Kuna Eestis on rapsi kasvatamise maht kasvanud, siis on ka nuutri levik hoogustunud. Rapsil väljendub haigus juurte paisumisena, mis võib põhjustada taime enneaegset suremist.
Lisateave METKi kodulehel
Anna oma panus infokirja koostamisse!
Sinu arvamus on meile väga oluline! Tänu sellele saame luua ka edaspidi asjakohast sisu ja muuta infokirja lugemise mugavamaks.
Kui soovid anda tagasisidet taimetervise infokirja kohta ning pakkuda välja uusi teemasid, mida võiksime järgmistes numbrites kajastada, siis täida tagasiside küsimustik.
Küsimustik on anonüümne (v.a juhul kui soovid, et võtaksime sinuga meilitsi tagasiside täpsustamiseks ühendust) ning selle täitmine võtab aega kõigest paar minutit.
Tagasiside küsimustik
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 21.11.2023
