Seekordses infokirjas räägime karantiinsete taimekahjustajate olukorrast ja olulisematest leidudest Euroopa Liidus. Tuletame ka meelde, mida jälgida viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede tellimisel, ja tutvustame METKi laboris tehtavaid kartulianalüüse.
Taimetervise eksperdid jagavad kogemusi õppereisist USAsse, kus käidi lähemalt tutvumas saare-salehundlasega. LABRIS annab ülevaate kartulis leiduvate glükoalkaloidide uuringu tulemustest. Lisaks on infokirjas veel põnev persoonilugu ja kokkuvõte taimetervise teavituskampaaniast.
Infokirjale paneb punkti lühiülevaade Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsioonist, mille uueks peadirektoriks sai Olga Lavrentjeva.
Sisukord
Meloidogyne chitwoodi ja Meloidogyne fallax on kartulil, porgandil, tomatil ja ka teistel põllumajanduskultuuridel elutsevad pahknematoodid. Nende elutegevuse tagajärjel langeb märgatavalt taimede saagikus; halvemal juhul võib hävineda kogu saak.
Mõlemad pahknematoodid kvalifitseeruvad seetõttu Euroopa Liidu karantiinseteks taimekahjustajateks ning on kantud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse 2019/2072/EL II lisas nimetatud karantiinsete taimekahjustajate loetellu.
Määruse II lisa: karantiinsete taimekahjustajate loetelu
Pahknematoodide avastamise korral on liikmesriigil kohustus kahjustuskolded likvideerida. Lisaks tuleb rakendada tõrjeabinõusid – hävitada saastunud mugulad, keelata saastunud põllul kartulikasvatus kolmeks aastaks, desinfitseerida seadmed ja masinad jne.
Euroopa Liidus on neid pahknematoode leitud mitmes riigis – Hollandis juba alates 1990ndatest, aga lisaks ka Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Rumeenias, Hispaanias ja Portugalis. Meie lähiriikidest on hiljutised leiud kinnitatud Rootsis, Taanis ja Leedus, kus saastumise põhjus peitus ilmselt teistest liikmesriikidest sisse ostetud sertifitseeritud seemnekartulis.
Rootsis näiteks tuvastati esmaleid 2017. aastal tärklisekartuli tootja juures ning asjaolude uurimisel selgus, et kolde põhjustas pahknematoodidega saastunud seemnekartul. Hollandis 2023. aastal läbiviidud ulatusliku riikliku seire tulemusel leiti pahknematoode nii seemne-, tarbe- kui ka tärklisekartuli tootmisüksustest (vastavalt 78, 27 ja 15 leidu).
Kahjustajaid M. chitwoodi ja M. fallax on võimalik tuvastada nii kartulimugulatest kui ka mullast. Selleks võetakse mullaproove põllult ning mugulaproove nii koristatud kartulisaagist septembris ja oktoobris kui ka mahapanekuks kasutatavatelt mugulatelt kevadel. Kõige efektiivsem meetod neid kahjustajaid tuvastada on võtta mullaproovid vahetult pärast kartuli ülesvõtmist – siis on nematoodide arvukus mullas kõige suurem.
Eestis on pahknematoode seiratud iga kahe aasta tagant alates 2019. aastast. Seni leide õnneks tuvastatud ei ole. Nende ohtlikkuse tõttu jätkub seire aga kindlasti ka edaspidi. Kõige suurem risk pahknematoodide Eestisse jõudmiseks ning edasi levimiseks on seemnekartul, mis on sisse ostetud riigist, kus on tuvastatud pahknematoodide leide.
Eesti osales 2024. aastal teist aastat järjest Euroopa Toiduohutusameti ja Euroopa Komisjoni korraldatud kolmeaastases taimetervise teavituskampaanias #PlantHealth4Life.
Kampaania eesmärk on teadvustada inimestele taimetervise ja igapäevaelu tihedat seost ning innustada neid hoidma taimede tervist.
Tänavu osales kampaanias lisaks Eestile veel 21 Euroopa riiki ehk u kaks korda rohkem riike kui eelmisel aastal.
Eestis koordineerivad kampaaniat Põllumajandus- ja Toiduamet, Riigi Laboriuuringute ja Riskihinnangute Keskus ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Kampaania algas taimetervise päeva tähistamisega Tartu loodusmajas 8. mail.
Taimetervise päeval osalejad said tutvuda Eesti Maaülikooli teadlaste koostatud väljapanekutega meil levinud kohalikest taimekahjustajatest. Lisaks said nad uudistada ka ohtlike ehk karantiinsete taimekahjustajate näidismaterjale, mida tutvustasid eksperdid Põllumajandus- ja Toiduametist ning Maaelu Teadmuskeskusest.
Samal ajal toimus loodusmaja ümbruses MTÜ Seiklushunt orienteerumispäevak. Orienteerumisrajal oli ka viis taimeterviseteemalist punkti. Kõik orienteerumisel osalejad said ühtlasi ka uusi teadmisi mitme karantiinse putukkahjuri kohta. Tutvustatud kahjureid praegu Eestis veel ei leidu, kuid oskus neid looduses võimalikult vara märgata kulub väga marjaks ära.
Ka sel korral käisid taimetervise päeval ringi ametnikud, kes olid kostümeeritud karantiinseteks taimekahjustajateks (jaapani põrnikas, aasia sikk, saare-salehundlane, siberi kedrik). Kohale saabus ka kampaania maskott Pesty.
Valmis ka LABRISe taskuhäälingu sarja „Uudishimu labor“ taimeterviseteemaline osa, mis oli ajendatud üleeuroopalisest taimetervise teavituskampaaniast.
Video YouTube'is
Edasi jõuti kampaaniaga avalikku ruumi – sadamasse ja lennujaama, kus liigub palju reisijaid –, aga ka koolidesse. Koolidesse mindi selleks, et anda noortele esmane arusaam taimetervise olulisusest võimalikult varakult. Sadamas ja lennujaamas kasutati põhisõnumite edastamiseks plakateid soovitusega jäädvustada reisidel kaunid hetked fotodele ja jätta taimed-seemned endaga kaasa toomata.
Käesoleva õppeaasta alguses jätkus ka alates 2020. aastast käimas olev koolide rändnäituse programm.
Programmi eesmärk on anda lastele taimetervisealaseid oskusi ja teadmisi juba väga noorest east alates. Lastele näidatakse läbi õppetöö, kuidas taimetervis on seotud meie igapäevaeluga ja kui oluline on teha teadlikke valikuid.
Rändnäituse idee eestvedaja on Põllumajandus- ja Toiduamet.
Tegevused koolides tänavu veel jätkuvad. Hakkame aga juba plaanima ka tuleva aasta tegevusi.
Kampaaniaga viisime avalikkuseni ka vastutustundliku aianduse teemat. Sotsiaalmeediapostitustest said aiandushuvilised teada, mida tähele panna taimi ostes. Lisaks õpetasime huvilisi kampaania raames valima taimedele sobivaid kasvutingimusi ja partnertaimi.
Maskott Pesty sümboliseerib nii praegu teada olevaid karantiinseid taimekahjustajaid kui ka uusi piiri taga ootavaid taimekahjustajaid. Pesty jõudis Põllumajandus- ja Toiduameti saare-salehundlase õppereisi ajal ka Oregoni osariiki USAs. Teadlikkust karantiinsetest taimekahjustajatest saab kõige paremini tõsta rahvusvahelises koostöös!
Kampaania materjalid Euroopa Toiduohutusameti kodulehel
Kartul on Eestis väga oluline põllukultuur. Hea saagi saamiseks aga ei piisa ainult kartuli muldapanekust. Kvaliteetse saagi saamiseks tuleb tagada, et kultuuri ei kimbutaks kahjurid ega haigused.
Kartul on üks taimekahjustajatest ja haigustest kõige enam ohustatud kultuure. METKi labor pakub mitmekesiseid võimalusi kahjustajate määramiseks. Töö eesmärk on tagada Eesti kartuli hea käekäik.
Kõige tuntumad on silmaga nähtavad pahalased, nagu näiteks mardikad. Lisaks on aga veel hulk kahjustajaid, keda pelgalt peale vaadates kindlaks teha ei õnnestu – näiteks bakterid ja viirused. Laboris töötavad asjakohase väljaõppega spetsialistid, kelle käsutuses on seadmed, mis aitavad tuvastada ka kõige väiksemad kahjustajad.
Kahjustajad jagunevad laias laastus kahte gruppi: kahjurid ja haigustekitajad.
Kahjurid
Laboris määratavate kartuliga seotud kahjurite hulka kuuluvad erinevad putukad (näiteks mardikad ja lehetäid) ning nematoodid. Viimased jagunevad omakorda tsüstnematoodideks ja vabalt elavateks nematoodideks.
Kõige tuntumad kartulit kahjustavad mardikalised on kartulimardikad (Leptinotarsa decemlineata). Kartulipealseid kahjustavad veel kartulitirt (Empoasca solani) ja roheline tirt (E. viridula), kartuli-lehekirp (Psylliodes affinis) ning mitmesugused lehetäid (sugukond Aphididae). Ka rohulutiklased (sugukond Miridae) imevad kartulipealsetest mahla. Kui kartulilehed on auklikud, võib süüdlane olla tuunjas raisamardikas (Aclypea opaca).
Kartulitaime kasvu ja arengut võib häirida ka kaevandikärblaste (sugukond Agromyzidae) elutegevus. Ka liblikate hulgas leidub kartulikahjureid; mitme öölase röövikud kahjustavad kartulivarsi, nii et taim närbub või hukkub. Öölaste röövikud toituvad mitmesugustel taimedel; sealhulgas võivad kartulitaime kahjustada harilik varreöölane (Hydraecia micacea), takjaöölane (Gortyna flavago), lina-tähtöölane (Autographa gamma) ning põlluöölane (Agrotis exclamationis). Neist viimane võib kahjustada kogu taime, sealhulgas mugulaid.
Kartuli juuri ja mugulaid kahjustavad suurel määral naksurlaste (sugukond Elateridae) tõugud, keda tuntakse traatussidena. Mõnikord kahjustavad kartulimugulaid tuhatjalalised (Juliformia). Samuti võib kahjustada kartulimugulaid sibula- ja juurelest (Rhizoglyphus echinopus); teda leidub nii mullas kui ka kartulihoidlates.
Nematoodidest on tuntumad ja ohtlikumad kartuli-kiduussid: kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis), valkjas kartuli-kiduuss (Globodera pallida), kartuli-ingerjas (Ditylenchus destructor) ja pahknematoodid (Meloidogyne chitwoodi ja Meloidogyne fallax).
Kõiki neid kahjustajaid määratakse laboris mikroskoopimise teel. Mikroskoopimisele eelneb mitmekülgne ettevalmistustöö, kus uuritav kahjustaja eraldatakse muust materjalist. Tänapäeval kasutatakse mikroskoopimise kõrval ka molekulaarseid meetodeid; näiteks PCR (polümeraasi ahelreaktsioon), mis põhineb DNA paljundamisel, või sekveneerimine, mis tähendab pärilikkusaine (DNA või RNA) järjestuse määramist.
Haigustekitajad
Kartuli haigustekitajad jagunevad üldiselt kolmeks rühmaks: seenhaigused, bakterhaigused ja viirushaigused. Neile lisanduvad veel fütoplasmad, mis on bakteritest lihtsama ehitusega, ning viroidid, mis on väiksemad viirustest.
METKi laboris määratavad kartuliga seotud seenhaigused on kartuli lehemädanik, pruunmädanik (Phytophthora infestans), muud mädanikud (nt Pythium, Fusarium, Geotrichum candidum), antraknoos, kartulivähk, kartuli-kuivlaiksus (Alternaria solani) ja mitmesugused kärntõved. Seenhaiguste määramiseks kasutatakse laboris mitmesuguseid tehnikaid. Enamasti määratakse seenhaigusi mikroskoopimisega. Vajadusel aga inkubeeritakse proove haigustekitajatele sobivatel temperatuuridel või külvatakse need sobivatele agarsöötmetele. Lisaks saab kasutada ka molekulaarseid meetodeid.
Bakterite, viiruste, fütoplasmade ja viroidide määramiseks ei saa aga kasutada esialgse tuvastusmeetodina mikroskoopimist. Mikroskoobiga saab tuvastada bakterite olemasolu proovis; bakteri liigi määramine eeldab aga kas bakteri märgistamist spetsiifiliste antikehadega või molekulaarsete meetodite kasutamist. Viirusi, fütoplasmasid ja viroide saab määrata ainult molekulaarsete meetodite abil.
METKi laboris määratavad kartuli bakterhaigused on kartuli ringmädanik ja pruun-baktermädanik (Clavibacter sepedonicus ja Ralstonia solanacearum), mugula märgmädanik ja kartuli-varrepõletik (Pectobacterium spp., Dickeya spp.).
Bakterite määramiseks kasutatakse erinevaid meetodeid – laboris kasutatakse nii immuunfluorestsentsmikroskoopimist kui ka erinevad PCR-meetodeid (reaalaja PCR ja tavaline PCR). Vajadusel saab kasutada ka klassikalisi meetodeid, nagu bakterite isoleerimine agaril.
Kartuliviirustest on laboris võimalik määrata enam levinud viiruseid, nagu kartuli A-viirus (PVA), Y-viirus (PVY), X-viirus (PVX), M-viirus (PVM), S-viirus (PVS) ja keerdlehisuse viirus (PLRV). Samuti on võimalik määrata tubaka rattle-viirust (TRV) ja kartuli mop-top viirust (PMTV).
Viroididest kahjustab kartulit kõige enam värtnakujulisuse viroid (PSTVd) ning fütoplasmadest Candidatus Liberibacter solanacearum ja Candidatus Phytoplasma solani.
Kõigi nende organismide määramiseks kasutatakse laboris PCRi-põhiseid tuvastusmeetodeid. Vajadusel kinnitatakse tulemused sekveneerimise teel.
METKi labor on valmis uute kahjustajate tulekuks
Nimetatud on kõige sagedamini kartulit kahjustavad kahjurid ja haigused, mida METKi laboris määratakse. Tegelik nimekiri on veel palju pikem, kuid kõike siinkohal käsitleda ei jõua.
Kartulikahjustajaid on väga palju ja nad on väga erinevad. Muutuvate kliimaolude ja avatud kaubanduse tingimustes tuleb uusi kahjustajaid ilmselt Eestisse juurde. METKi labor on selleks aga valmis. Laboris töötavad suure kogemusega spetsialistid, kelle kasutada on muljet avaldav seadmepark kaasaegses laborikompleksis. Labor on akrediteeritud ja osaleb pidevalt rahvusvahelistes võrdluskatsetes, et tagada oma analüüsitulemuste usaldusväärsus.
9.–13. septembrini 2024 viibisid Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna eksperdid Tea Tasa ja Ülle Metsman õppereisil Ameerika Ühendriikides Oregoni osariigis. Reisi eesmärkidest ning saadud teadmistest ja muljetest panid nad kokku ka ülevaate.
Meie reisi eesmärk oli hankida väliskolleegidelt igakülgseid teadmisi saare-salehundlase tõrjeabinõude kohta. Loomulikult soovisime ka näha seda saarepuude karantiinset kahjurit ja tema pahategusid oma silmaga.
Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna üks ülesandeid on seirata karantiinsete taimekahjustajate levikut. Seiratavatest taimekahjustajatest on Eestile ohtlikult lähedale jõudnud saare-salehundlane (Agrilus planipennis). Teadaolevalt leidub mitu selle putuka kollet Venemaal Peterburi linna parkides, mis linnulennult on Eestist ainult u 130 km kaugusel.
Tundsime, et oskame kõige paremini kahjuri seiret planeerida ja läbi viia, situatsiooniplaane koostada ning kollete avastamiseks valmistuda pärast seda, kui oleme teda oma silmaga näinud.
Praeguse geopoliitilise olukorra foonil osutus ainuvõimalikuks külastada saare-salehundlase kahjustuskoldeid USAs, kus kahjur on 24 aastaga levinud juba 37 osariiki. Visiit sai alguse kirjast USA kolleegidele sooviga minna nende juurde kogemusi saama. Kirjavahetuse tulemusena saime paika reisi kuupäevad ning ajakava, et väisata sealset suhteliselt värsket koldepiirkonda Oregoni osariigis. Esmaleid tuvastati piirkonnas aastal 2022; nüüdseks on leide tuvastatud neljas maakonnas: Washington, Yamhill, Marion, Clackamas. Lennureisi sihtkohaks sai Portland.
USA kolleegid olid meile kokku seadnud nädalase programmi, mida aitasid sisustada 20 oma ala eksperti nii föderaalvalitsuse kui ka osariigi tasandi organisatsioonidest (Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeerium (USDA), USDA looma- ja taimetervise inspektsioon (APHIS), USDA metsateenistus (USFS), Oregoni põllumajandusamet (ODA), Oregoni metsandusamet (ODF)). Kolmel päeval kuulasime loenguid ODA kontoris Wilsonville’i linnas ning kahel päeval osalesime väljasõitudel järgmistesse piirkondadesse: Forest Grove, Woodburn, Fernhilli märgala, Council Creek, Jackson Bottomi märgkaitseala.
Mida õppisime ja mida kasulikku teada saime?
- Saime näha saare-salehundlase kahjustusi saarepuudel – mardika D-kujulist väljumisava ning vastsete serpentiinjaid käike koos elusate vastsetega nii koore all kui ka kambiumis. Kuna septembris oli mardika aktiivne lendlusperiood juba läbi, õnnestus koore alt leida surnud smaragdrohelisi täiskasvanud mardikaid – ettekujutus putuka elusuurusest looduses on nüüd olemas.
- Koostöö erinevate organisatsioonidega nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil, samuti eraisikutega on määrava tähtsusega, et luua toimiv võrgustik tõrjeabinõude sujuvaks rakendamiseks. Oluline on üles leida need inimesed, kes hoolivad loodusest ning kellele saarepuude tervis on tähtis; nt programm "Tree for All".
- Seiretulemuste kaardistamiseks saab kasutada rakendust Survey123. Tegu on lihtsa, kiire ja kõigile pooltele ligipääsetava tööriistaga nii andmete kogumiseks kui ka töötlemiseks.
- Kahjuri leviku ohjamiseks sobib võtta eeskujuks USA strateegia Slow Ash Mortality (SLAM).
- Koolitada tasub eri eluvaldkondade spetsialiste, kes töötavad pidevalt looduses (näide: koolitusprogramm Oregon Forest Pest Detectors ehk OFPDs). Olles õppinud saare-salehundlast ja temast jäänud jälgi ära tundma, saavad nad anda oma panuse kahjuri levikutunnuste märkamisel. Oregoni osariigi esmaleid Forest Grove’is Joseph Gale’i põhikooli juures on sellest hea näide.
- Saarepuude süstimine insektitsiidiga (emamektiinbensoaadilahusega) on üks võimalus, kuidas säilitada nii kahjustunud kui ka veel kahjustamata puid. Meetod on tõhus ning annab häid tulemusi.
- Kahjurit aitab varakult avastada püünispuude vöötamine ning vööde hilisem analüüsimine. Vilunud ekspertide käe all omandasime praktilised kogemused, et kasutada järgmisel seirehooajal ka Eestis seda varajase avastamise lisameetodit. Nüüd on meil olemas oskused sellekski, et koolitada sel alal välja teisi spetsialiste.
- Bioloogilise tõrje ehk parasitoidide kasutamine on USAs andnud samuti head mõju ning nägime selle meetodi kasutamist looduses.
- Liim- ja lehterpüüniste kasutamisel jagasime USA kolleegidega oma kogemusi ja häid tavasid.
Õppereis aitas kindlasti suurendada meie võimekust edasiseks seireks ja teavitustööks. Samuti andis see meile üldiselt parema ettevalmistuse tõrjeabinõude rakendamiseks.
Lisaks USA kolleegidele õnnestus kokku saada ja suhelda ka Portlandis ning selle ümbruses elavate eestlastega. Enne USAsse minekut kirjutasime ka Portlandi Eesti Seltsi esimehele Kalev Sepale. Soovisime viia taimeterviseteemalisi mänge ja töövihikuid „Taimetervise inspektori põnev töö“ ka sealsetele eesti keelt kõnelevatele lastele ja nende vanematele, et ka nemad oleksid taimetervisest teadlikumad. Läti Majas, kus kohalikud eestlased kogunevad, esitasime ka lühiettekande taimetervise teemadel.
Aitäh külalislahkuse eest nii USA kolleegidele kui ka Portlandi eestlastele!
Valentina Kotšetova, kuidas sattusid tööle METKi laborisse taimetervise ja mikrobioloogia valdkonda?
Omandasin kõrghariduse bioloogia erialal Läti Riiklikus Ülikoolis. Pärast ülikooli lõpetamist asusin tööd otsima.
Minu esimene laboritöökoht oli 1984. aastal Eesti NSV Riiklikus Taimekarantiini Piiriinspektsioonis taimekarantiini laboris, kus töötasin juhtivspetsialisti-entomoloogina. Pärast asutuse reorganiseerimist 1988. aastal jätkasin Taimetoodangu Inspektsioonis peaspetsialisti-entomoloogina.
Sakku tööle tulin aastal 2000 Taimse Materjali Kontrollikeskuse taimetervise laborisse, kus töötasin samal ametikohal. Kuna 2004. aastal muutis asutus oma nime, siis sellest ajast alates töötasin Põllumajandusuuringute Keskuses taimetervise ja mikrobioloogia laboris.
2023. aastal moodustati uus asutus, Maaelu Teadmuskeskus (METK), kus jätkan tööd taimetervise ja mikrobioloogia valdkonnas entomoloogia peaspetsialistina.
Minu töö pakub mulle siiamaani suurt rõõmu, sest saan töötada ülikoolis omandatud erialal, mis on ka eraelus minu hobi.
Mis on entomoloogia peaspetsialisti peamised tööülesanded?
Nagu nimetuski ütleb, siis tuleb tegeleda putukate ja ämblikulaadsete määramisega. Minu põhiline tööülesanne on analüüsida erinevaid materjale. Lisaks aitan oma kolleegidel määrata vabalt elavaid nematoode ja umbrohuseemneid.
Mis Sulle oma töö juures kõige rohkem meeldib või ei meeldi?
Mulle meeldib väga määrata putukaid ja nematoode. Minu jaoks on tohutult põnev teha määrajate järgi selgeks, keda ma mikroskoobi all näen. Kui juhtub, et putukas on saadetud sekveneerimisele, siis ootan huviga tulemusi. Lisaks meeldib mulle arutada kolleegidega analüüsitulemusi, et teha otsus analüüsi vastuse kohta. Pelgalt dokumentidega töötada mulle ei meeldi.
Millised tööga seotud teadmised ja kogemused tulevad Sulle kasuks igapäevaelus?
Taimekahjurite tundmine on kasulik oma aias tegutsemisel ja toalillede kasvatamisel. Teised inimesed näevad aias, metsas või kodus mõnda putukat ja neil tekib küsimus, mis putukaga on tegu ning kas ta on kahjur või mitte. Mina aga vaatan putukat ja tean, kes ta on ning milline on tema eluviis. Vabal ajal kannan endaga alati kaasas luupi ja katseklaasi, et kahtluse korral püüda putukas kinni ning vaadata teda kodus mikroskoobi all.
Nimeta mõni uus taimekahjustaja
Ohtlikest taimekahjustajatest tuleks kindlasti nimetada saare-salehundlast (Agrilus planipennis). Tema levila on juba Eesti piiri lähedal, kuid ta ei ole veel Eestisse jõudnud. Selle putuka jälgimiseks korraldatakse Eestis iga-aastaseid seireid.
Mis on levinumad kahjustajad Eestis?
Viimastel aastatel on Eestis hakanud levima kastani-keerukoi (Cameraria ohridella); praegu võib teda leida massiliselt hobukastanitelt üle Eesti.
Kuidas avastatakse uusi taimekahjustajaid?
Uusi taimekahjustajaid avastatakse tänu Põllumajandus- ja Toiduameti seiretele või ka tähelepanelike kodanike abile.
Millal avastati Eestist viimati uus taimekahjustaja?
Hiinast saadetud puidust pakkematerjalist on leitud 2015. aastal aasia siku (Anoplophora glabripennis) elus vastne ning 2017. aastal on avastatud sarnasest materjalist nematood – männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus).
Nematoodidest oli viimane avastus 2018. aastal valkjas kartuli-kiduuss (Globodera pallida).
Putukatest leiti Eestist 2018. aastal esimest korda tomati-kaevandikoi (Tuta absoluta). Hiinast saadetud puidust pakkematerjalis tuvastati aastal 2023 puidukahjur Xylothrips sp. (sugukond Bostrichidae).
Kuidas mõjutab Sinu töö laboris põllumajandustootjat või aiapidajat?
Põllumajandustootja saab kontrollida oma toodangut, põlde või istandusi taimekahjustajate suhtes ja vajadusel küsida nõu. Õigesti määratud putuka nimetusest sõltub, kas on tegu kahjuriga ning vaja valida sobivad tõrjemeetmed ja teha tõrjet või on tegemist hoopis kasuliku putukaga.
Mis on Sinu kui entomoloogia peaspetsialisti töö juures oluline?
Kõige olulisem on Eestisse jõudnud karantiinsed kahjurid kiiresti avastada ja tuvastada. Koolitustel ja teabepäevadel jagan inimestele infot oma tööst ning suurtest kahjuritest, väikestest kahjuritest ja kasurputukatest, keda inimesed ei tunne või kellega nad iga päev kokku ei puutu.
Kas oled töötanud ka mõnes teises laboris?
Rahvusvaheliste projektide raames olen osalenud teistes Euroopa liidu laborites koolitustel. Lisaks olen käinud Inglismaal Central Science Laboratorys ohtlike putukate ja nematoodide tuvastamise erialakoolitusel.
Mis võiks Eestis juhtuda, kui laborit taimetervise ja mikrobioloogia valdkonnas enam ei oleks?
METKi laboris on väga suurte kogemustega ning pädevad spetsialistid. Nad tagavad laborile võimekuse tuvastada saadetud proovis kiiresti ohtlik kahjustaja nii morfoloogiliselt kui ka molekulaarbioloogiliste meetoditega. Mina arvan, et ilma sellise võimekuseta poleks Eestis see võimalik ning kahjustajad saaksid aega levida. Lisaks on laboris võimekus hoida meile saadetud taimset materjali karantiinkasvuhoones, kuni on tuvastatud, kas see sisaldab või ei sisalda ohtlikku kahjustajat.
Miks on Sinu amet hea amet ja millisele inimesele see sobib?
Minu amet sobib inimesele, kes tunneb huvi putukate ja looduse vastu, on tähelepanelik, kannatlik ning valmis ka pikemateks ja keerukamateks analüüsideks mikroskoobi taga.
Kelleks tahtsid väiksena saada?
Minu lapsepõlveunistus oli saada meditsiinitöötajaks.
Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS) uuris glükoalkaloidide α-solaniin ja α-sakoniin sisaldust Eestis enim turustatavates kartulisortides ning hindas tarbijate võimalikku kokkupuudet kõnealuste toksiinidega.
Inimestel avaldub kartulis sisalduvate glükoalkaloidide äge toksiline toime põletava tundena suus, oksendamisena, kõhulahtisusena ja kõhuvaluna. Seda võib põhjustada glükoalkaloidide summaarne saadavus 1 mg kehakaalu kg kohta. Rasketel juhtudel võivad kaasneda neuroloogilised nähud (uimasus, apaatia, rahutus, värisemine, segasus, nõrkus ja nägemishäired) ning võib tekkida halvatus, hingamispuudulikkus, südamepuudulikkus, kooma. Glükoalkaloidide summaarset saadavust väga kõrgetes doosides – 3–6 mg kehakaalu kg kohta ööpäevas – loetakse potentsiaalselt eluohtlikuks.
Glükoalkaloidide saadavust hinnati 257 kartuliproovi analüüsiandmete põhjal. Analüüsimiseks valiti viis jaekaubanduses ja turgudel 2021. aasta sügisel enim müüdud kartulisorti. Lisaks toorestele kartuliproovidele valmistati analüüsimiseks ette viiel erineval viisil töödeldud proovid sortide kaupa: kooritult keedetud kartulid, koorega keedetud kartulid, kooritult praetud kartulid, kooritud ahjukartulid, koorega ahjukartulid.
Kõiki analüüse arvestades oli keskmine glükoalkaloidisisaldus toorestes kartulites sorditi järgmine:
- „Colomba“ – 75 mg/kg,
- „Esmee“ – 100 mg/kg,
- „Gala“ – 40 mg/kg,
- „Laura“ – 73 mg/kg,
- „Red Lady“ – 136 mg/kg.
2022. a saagi kartulid sisaldasid glükoalkaloide rohkem kui 2021. a saagi omad.
Glükoalkaloidisisaldus koorituna töödeldud kartulites (keedetud, praetud, ahjukartul) oli oluliselt madalam, jäädes enamasti 30 mg/kg piiresse. Koorega keedetud kartulite ja koorega ahjukartulite keskmine glükoalkaloidisisaldus oli samas suurusjärgus tooreste kartulitega.
Glükoalkaloidide keskmiseks saadavuseks üle kõigi vanusegruppide saadi 0,08 mg, tipptarbijatel (1% elanikkonnast) 0,48 mg ööpäevas kehakaalu kg kohta. Võttes glükoalkaloidide toksilisuse avaldumise piiriks (LOAEL, inglise lowest observed adverse effect level) 1 mg kehakaalu kg kohta ööpäevas, jääb saadavus kartulite keskmise glükoalkaloidisisalduse korral sellest allapoole.
Glükoalkaloidide saadavuse eksperthinnang on avalikustatud LABRISe kodulehel.
Kartulites sisalduvate glükoalkaloidide ning plii (Pb) ja kaadmiumi (Cd) saadavuse hindamine
Kartulitest ja kartulitoodetest pärinevate glükoalkaloididega kokkupuudet on võimalik vältida või nende saadavust vähendada. Selleks tasub järgida järgmisi juhtnööre.
- Hoia kartuleid jahedas, pimedas ja kuivas kohas.
- Hoidu vanade, kuivanud, roheliste või tugevalt idanevate kartulite, aga ka kartulikoorte ja peamiselt kartulikoortest koosnevate snäkkide söömisest.
- Eemalda kartulitest rohelised osad ja „silmad“ koos rohke ümbritseva viljalihaga.
- Kui sööd kartulit koos koorega, sobivad selleks ainult kahjustamata värsked kartulid.
- Ära söö kibeda maitsega kartulitoite.
- Hoidu väikelastele koorimata kartulite söögiks andmisest.
- Kartulite keeduvett ära uuesti kasuta.
- Kartulite frittimiseks kasutatavat rasva vaheta sageli.
Proteiinirikast taimset toitu tarbitakse praegu rohkem kui kunagi varem. Sellest on tõusnud oht tuua kolmandatest riikidest pärit kaunvilja külviseemnetega Euroopa Liitu sisse karantiinne taimehaigus Curtobacterium flaccumfaciens pv. flaccumfaciens.
Peamiselt varitseb see oht hariliku aedoa ehk türgi oa (Phaseolus vulgaris) ja õisoa (Phaseolus coccineus) külviseemnetes.
Bakter Curtobacterium flaccumfaciens pv. flaccumfaciens on kantud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse 2019/2072/EL II lisas nimetatud karantiinsete taimekahjustajate loetellu. See bakter põhjustab oa-, vigna- ja hernetaimede bakteriaalset närbumist. Bakter elutseb taimede juhtkimpudes. Kuivades seemnetes säilitab bakter oma elujõu mitu aastat. Mullas säilib bakterhaigus vähemalt kaks aastat pärast ubade asendamist külvikorras nt nisuga.
Bakteri peamised peremeestaimed on aedoad (Phaseolus spp.), eriti harilik aeduba; aga ka õisuba. Aedoa noored taimed (5–8 cm kõrgused) võivad nakatuda ja hävida. Tüüpiline närbumine võib puududa, võivad tekkida kuldkollased nekrootilised lehelaigud. Laikude servad on ebaregulaarsemad ning lehelaigud ja varred ei ole vesised, nagu muude bakterhaiguste puhul. Taimehaigus levib seemnetega, säilib seemnetes ja mullas. USAs on see olulisim bakterhaigus ubadel, võides mõnel aastal põhjustada pea täieliku saagikao. Bakterist on tootmises väga raske lahti saada.
Hiljutised teated selle bakteri esinemisest tulevad Hollandist, kus esmaleid tuvastati 2024. aasta septembris. Saastumine tuvastati kolmel toiduks mõeldud hariliku aedoa põllul. Proovid võeti põldudelt seetõttu, et need olid külvatud USAst pärit seemnega (kolm partiid), mis pärast importi võetud seemneproovide analüüsimisel osutusid selle bakteri suhtes positiivseks. Põllul kasvanud taimikul silmnähtavad haigustunnused puudusid.
Saastunud põldudel rakendab Holland järgmisi tõrjeabinõusid.
- Kogu saastunud taimik (sh juured) hävitatakse.
- Taimedega kokku puutunud masinad ja seadmed desinfitseeritakse.
- Saastunud põld jäetakse mustkesasse vähemalt 120 päevaks. Kahel järgneval aastal on põllul keelatud kasvatada kaunvilju (soovitavalt sama nõue ka põllust 100 meetri raadiuses); sel ajal tuleb hävitada ka põllul iseeneslikult kasvama läinud kaunviljataimed ning umbrohud.
Sarnaseid leide on tuvastanud ka Belgia ja Šveits ning seetõttu on väga vaja võtta imporditavad kaunviljad teravamalt luubi alla. Ka Euroopa Komisjon on kinnitanud probleemi tõsidust. Eesoleval seemneimpordihooajal on liikmesriikidel kohustus impordikontrolli käigus võtta proove haiguse laboratoorseks analüüsimiseks; oodata on ka sisseveonõuete karmistamist. Kaunviljapõldudel tehakse ka kasvuaegset seiret.
Iirimaal on erinevate taimehaiguste ja -kahjurite suhtes kõige rohkem kaitstavaid piirkondi Euroopa Liidus – kokku 23 taimekahjustaja, sh ka viljapuu-bakterpõletiku suhtes.
Viimastel aastatel on Erwinia amylovora leviku olukord Iirimaal muutunud ärevamaks – 2022. aastal oli leide 5 maakonnas, 2023. aastal 12 maakonnas (17 kollet). Tänavu on nakatunud koguni 21 maakonda, kus on koldeid kokku u 100 ehk rohkem kui kunagi varem.
Eelkõige on kahjustatud just viirpuuhekid, mis omavad suurt tähtsust tuuletõkete ning teepiiretena. Alahinnata ei saa ka viljapuude kahjustusi tootmisaedades. Õhus on küsimus, kuidas kollete likvideerimisega hakkama saada ning kas kaitstava piirkonna staatust õnnestub säilitada.
Iirimaa pole veel saaresurma (Hymenoschyphus fraxineus) tagajärgedest täielikult üle saanud (seoses saarepuude kahjustustega teede ääres ning piirdevööndites). Seetõttu ei ole riik valmis uuteks väljakutseteks viljapuu-bakterpõletiku massilise levikuga toimetulekul.
Eesti on tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks viljapuu-bakterpõletiku suhtes alates 2005. aastast. Kaitstava piirkonna staatuse säilitamiseks kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet järelevalve käigus Euroopa Liidu liikmesriikidest toodud taimi.
Kontrollide eesmärk on vältida kaitstava piirkonna nõuetele mittevastavate taimede Eestisse tarnimist ja siin levitamist. Seda põhjusel, et sellistel taimedel võib esineda viljapuu-bakterpõletiku tekitaja, mis võib soodsate tingimuste korral hakata Eestis levima.
Järelevalve käigus kontrollitakse iga muust liikmesriigist saabunud viljapuu-bakterpõletiku peremeestaime vastavust kaitstava piirkonna nõuetele, mida tõendab taimele väljastatud taimepass.
Kaitstavasse piirkonda tarnitud taimele väljastatud taimepassil peab olema kõnealuse kaitstava piirkonna märge. Viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstavasse piirkonda toodud taimel peab taimepassil olema märge PZ ERWIAM või PZ Erwinia amylovora.
Järelevalve tulemusena avastatakse iga aasta rikkumisi, mis on seotud kaitstava piirkonna nõuete eiramisega. Nõudeid ignoreerivad enamasti Euroopa Liidu tarnijad, kes turustavad Eestisse kaitstava piirkonna nõuetele mittevastavaid taimi. Iga rikkumise tuvastamise järel saadetakse teavitus liikmesriigile, kust taimed on saabunud, ning tehakse infopäring, saamaks teada, kas taimed vastavad viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstava piirkonna nõuetele. Taimede müük keelatakse kuni päritoluriigi pädevalt asutuselt vastuse saamiseni. Infopäringule vastuse saamine võib võtta aega 10 kuni 30 päeva.
Tänavu tuvastati järelevalve käigus rikkumisi 12 korral. Levinumad rikkumised olid taimepassi puudumine (sh juhtumid, kus taimepassi andmed olid märgitud üksnes saatelehele) või taimepassil kaitstava piirkonna märke puudumine. Kolmel korral tuli päritoluriigi pädevalt asutuselt vastus, et taimed ei vasta viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstava piirkonna nõuetele. Kõigil kolmel juhul puudus kaitstava piirkonna märge taimepassi etiketil, kuigi see oli märgitud saatelehele taimepassi andmete juurde. Hävitati kokku 74 nõuetele mittevastavat taime.
Kui taimede kohta saadakse info, et need ei vasta kaitstava piirkonna nõuetele, siis taimed kas hävitatakse või saadetakse tarnijale tagasi. Tagasi saab taimed saata ainult juhul, kui need on lahti pakendamata ja valmis transpordiks.
Selliste probleemide vältimiseks tasub tarnijaid teavitada Eestis kui kaitstavas piirkonnas kehtivatest nõuetest ja arvestada neid nõudeid ka tarnelepingute sõlmimisel. See võimaldab lähteriigi tarnijal loobuda tehingust, juhul kui ta ei saa tarnida kaitstava piirkonna nõuetele vastavaid taimi.
Mida peab silmas pidama taimede tarnimisel kaitstavasse piirkonda?
- Viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimed peavad olema varustatud etiketil väljastatud taimepassiga, millel on kaitstava piirkonna märge PZ ERWIAM või PZ Erwinia amylovora.
- Taimed, mille etiketil väljastatud taimepassil puudub kaitstava piirkonna märge PZ ERWIAM või PZ Erwinia amylovora, kuigi kaitstava piirkonna märge on saatelehel, ei vasta nõuetele. Selliste taimede kohta peab liikmesriigi pädev asutus andma Põllumajandus- ja Toiduametile täpsustavat teavet. Taimede müük peatatakse kuni liikmesriigi pädevalt asutuselt vastuse saamiseni. Infopäringule vastuse saamine võib võtta aega 10 kuni 30 päeva.
- Taimed, millel etiketil väljastatud taimepass puudub, kuigi kõik nõutud taimepassi andmed on märgitud saatelehele, ei vasta kaitstava piirkonna nõuetele ja neid ei ole lubatud Eestis turustada.
Kaitstava piirkonna nõuete rikkumise tuvastamisel tuleb võtta ühendust Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonnaga või piirkonda teenindava spetsialistiga ning teavitada avastatud puudusest.
Otsuse taimede hävitamise või tagasisaatmise kohta langetab amet iga juhtumi puhul eraldi.
Põllumajandus- ja Toiduamet
taimetervise ja paljundusmaterjali osakond
Septembri lõpus rõõmustas meid uudis Eesti taimetervise eksperdi Olga Lavrentjeva valimisest Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsiooni EPPO peadirektoriks.
Olga võtab teatepulga üle peadirektor Nico Hornilt (Holland), kes juhtis organisatsiooni viimased kuus aastat.
EPPO (European and Mediterranean Plant Protection Organization) on rahvusvaheline organisatsioon, mis pakub erialast tuge liikmesriikide riiklikele taimetervise- ja taimekaitseteenistustele. Kartulimardika levik Euroopas oli üks peamisi põhjusi, miks EPPO 1951. aastal loodi. Organisatsioon, mis algselt hõlmas 15 riiki, on nüüdseks laienenud 52 liikmesriigini. Eesti liitus organisatsiooniga 1994. aastal.
Kuna taimekahjustajad ei tunne riigipiire, on oluline, et ühes regioonis asuvad riigid koordineeriksid oma tõrjemeetmeid, et tõhusamalt piirata kahjustajate levikut. EPPO üks olulisemaid rolle ongi töötada välja standardeid, mis aitaksid riikidel võtta ühtseid ja tõhusaid kontrolli- ja tõrjemeetmeid. EPPO diagnostiliste protokollide standardid taimekahjustajate laboratoorseks määramiseks aitavad riiklikel taimetervise laboritel tagada võrreldavad ja usaldusväärsed analüüsitulemused.
Lisaks kogub ja jagab organisatsioon teaduslikku teavet taimekahjustajate kohta ning haldab hulka andmebaase. Nii näiteks sisaldab EPPO taimekahjustajate andmebaas detailset teavet enam kui 1800 maailmas reguleeritud taimekahjustaja kohta. Andmebaas on avatud kõigile huvilistele ning see sisaldab teavet taimekahjustajate levikust, nende peremeestaimedest, määramismeetoditest, tõrjemeetmetest jms. Muidugi sisaldab andmebaas ka fotosid nii kahjustajatest kui ka nende esinemise tunnustest.
EPPO haldab hulka võrgustikke ning korraldab koolitusi ja seminare. Need pakuvad erialaspetsialistidele võimaluse tutvuda värskeimate teadusuuringute tulemustega ja vahetada kogemusi ning õppida teiste liikmesriikide headest tavadest.
Täpsemalt saab EPPO tegemistest lugeda organisatsiooni kodulehelt.
Organisatsiooni koduleht
EPPO Global DatabaseEPPO taimekahjustajate andmebaas
Sinu arvamus on meile väga oluline! Tänu sellele saame luua ka edaspidi asjakohast sisu ja muuta infokirja lugemise mugavamaks.
Saad anda tagasisidet taimetervise infokirja kohta ning pakkuda välja uusi teemasid, mida võiksime järgmistes numbrites kajastada. Selleks täida tagasiside küsimustik (tähtaeg: 31. jaanuar 2025).
Küsimustik on anonüümne (v.a juhul kui soovid, et võtaksime sinuga meilitsi tagasiside täpsustamiseks ühendust). Selle täitmine võtab aega kõigest paar minutit.
Kas soovid saada järgmisi taimetervise infokirju otse oma meiliaadressile? Siis anna sellest teada Põllumajandus- ja Toiduametile!
Telli taimetervise infokiri oma meilile
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 25.11.2024
