Seekordsest infokirjast saab lugeda, mida teha, kui Eestist kolmandasse riiki eksporditud puit või puidust toode tuleb Eestisse tagasi tuua. Lisaks tuletame hobiaednikele ja väikeaiapidajatele meelde, kuidas takistada taimekahjustajate levikut.
Külmal ja pimedal talveajal teevad paljud lugejaid kindlasti ka reisiplaane. Reisilt aga ei tasu koju kaasa tuua taimi, seemneid, vilju ega lilli – nii kaitseme oma põllukultuure ja loodust uute taimehaiguste ja -kahjurite eest.
Reisimisega kaasnevatele ohtudele juhib tähelepanu ka taimetervise teavituskampaania #PlantHealth4Life, millest samuti infokirjast lugeda võib. Jätkub ka saarepuude kaardistamine, mis aitab plaanida ohtliku saare-salehundlase seiret.
Kohalikele omavalitsustele paneme südamele, et avaliku ruumi haljastust rajades tuleb kasutada taimetervise registrisse kantud ettevõtete teenuseid ja kasutatavad taimed peavad olema varustatud taimepassiga.
Lähemalt tutvustame kollast ja valkjat kartuli-kiduussi, nende levikut, leviku ennetamist ning laboris määramist.
Tänavu on Euroopa territooriumil oodatust laialdasemalt levinud jaapani põrnikas. Lisaks Itaaliale ja Šveitsile on kahjurit nüüdseks leitud ka Austrias, Sloveenias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Räägime, millise Eestis levinud põrnikaga see putukas sarnaneb ja miks tuleb tema levikupiirkondadest tagasi reisides oma pagas hoolikalt läbi vaadata.
Lisaks anname üldisema ülevaate karantiinsete taimekahjustajate olukorrast Euroopa Liidus. Fookuses on seenhaigus Fusarium circinatum, mis pärsib männipuude kasvu, ning bakter Ralstonia pseudosolanacearum, mis ohustab rohkem kui 120 taimeliiki.
Õigusloome teemadel kirjutame muudatustest taimekaitseseaduses ja ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamise toetuse määruses.
Head lugemist!
Sisukord
Võib ette tulla olukordi, kus Eestist kolmandasse riiki eksporditud puit või puidust valmistatud toode (näiteks kokkupandav saun või muu kergehitis) tuleb erinevatel põhjustel Eestisse tagasi tuua.
Tohutute kaubavoogude liikumise juures ei ole selles midagi erakorralist, kui tellijale läheb teele vale kaup, kaubanduspartneriga koostöö lõppemisel tuleb laos leiduv kaup talle tagasi müüa või sihtriiki saabumisel keeldub eraisikust klient nõutud käibemaksu tasumisest ja sihtriigi toll nõuab saadetise Eestisse tagastamist.
Paljud sihtriigid, sealhulgas Suurbritannia ja USA, ei nõua, et mainitud kokkupandavate ehitistega oleks kaasas taimetervise nõuetekohasust tõendav dokument ehk fütosanitaarsertifikaat. Selline kaup peab aga Euroopa Liitu tagasisaatmisel läbima liidus kehtivatele sisenõuetele vastava taimetervise kontrolli. Meeles tuleb pidada ka seda, et kauba transpordil kasutatud puidust pakkematerjal peab vastama standardi ISPM 15 nõuetele. Sageli ei ole Eesti eksportijad kursis sellistes olukordades tekkivate kontrolliprotseduuridega ja ees ootab pikk asjaajamine.
Juhtub, et saadetis tuuakse taas Eestisse seetõttu, et kolmas riik ei lubanud saadetise sissevedu (st importi sihtriiki ei toimunud) ning seega pole võimalik saada tagasisaadetavale kaubale kolmanda riigi fütosanitaarsertifikaati.
Sellise kauba Eesti päritolu peab Eestisse jõudes olema võimalik tuvastada saatedokumentide abil ametliku taimetervise kontrolli käigus.
Kontrolli läbiviimiseks peab saadetise eest vastutav isik kauba saabumisest teavitama läbi infosüsteemi TRACES NT (Trade Control and Expert System NT), esitades piiripunktile eelteatise (ÜSTD-TS I osa). Seejärel tuleb saadetis ametliku taimetervise kontrolli läbimiseks toimetada Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) piiripunkti. Kontrolli tulemused sisestab PTA järelevalveametnik ÜSTD-TS dokumendi II osale, mis on tollivormistuse aluseks.
Juhul aga, kui kaubasaadetis läbis kolmandas riigis sisenemisprotseduuri (st toimus import sihtriiki) ning kaup kas oli mõnda aega hoiul sihtriigi kaubanduspartneri laos või jõudis sihtriiki läbi mõne muu kolmanda riigi, siis tuleb saadetisele Eestisse tagasisaatmiseks taotleda fütosanitaarsertifikaat.
Selle dokumendi saamiseks tuleb sihtriigis võtta ühendust kohaliku pädeva taimetervise asutusega, kuna Eestisse jõudes peab kaup olema varustatud nõuetekohase fütosanitaarsertifikaadiga.
Euroopa Liidu kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteem
Taimede tervist ohustavad nii kliima soojenemine kui ka üha hoogustuv kaubavahetus ja reisimine. Kliima soojenedes tekivad taimekahjustajatele uued soodsad elupaigad ning kaupade ja reisijatega võivad taimekahjustajad liikuda uutesse piirkondadesse.
Taimekahjustajate levikut peame takistama teadlikult, tehes vastutustundlikke valikuid.
- Hoidu rahvusvahelistelt reisidelt taimede, seemnete, puu- ja köögiviljade ning lillede kaasatoomisest! Nii aitad kaitsta meie põllukultuure ja loodust karantiinsete taimehaiguste ja -kahjurite eest.
- Ole e-poest seemneid ja taimi tellides ettevaatlik! Euroopa Liidust neid tellides veendu, et kaubaga oleks kaasas taimepass. Kolmandatest riikidest oste sooritades jälgi, et nendega pandaks kaasa kauba taimetervise nõuete kohasust tõendav dokument ehk fütosanitaarsertifikaat.
- Kartuli mahapanekul eelista kindlasti sertifitseeritud seemnekartulit. Ära kasuta tundmatut päritolu istutusmaterjali!
- Mullaharimiseks või muudeks põllutöödeks teenust kasutades jälgi, et põllule saabuvad masinad ja seadmed oleksid puhastatud ega kannaks eelmiselt objektilt kaasa mulda ega taimeosi.
- Ka Sina saad olla abiks karantiinsete taimekahjustajate varajasel avastamisel ja samuti taimetervise teadmiste edasiandmisel – igaüks meist saab taimede kaitsmiseks midagi ära teha! Kui kahtlustad, et oled leidnud karantiinse taimekahjustaja, siis anna sellest teada aadressil [email protected].
Taimetervise hea seisu tagamiseks ning karantiinsete taimekahjustajate varajaseks avastamiseks seirab PTA Eestis erinevaid taimekahjustajaid. Olukorrast võimalikult hea ülevaate saamiseks on seiretesse sageli haaratud ka eraaiapidajad või hobikasvatajad.
Kollane ja valkjas kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis ja G. pallida) on karantiinsed taimekahjustajad, kes on Eestis püsiva järelevalve all. Need mullas elutsevad palja silmaga nähtamatud ümarussid ehk nematoodid võivad põhjustada olulist saagikuse langust ning kahjustavad kartulimugulate kvaliteeti.
Kartuli-kiduussi esinemise korral on taimed nõrgestatud, taimede kasv jääb kiduraks, lehed kolletuvad ja närbuvad, mugulad on väikesed ja neid on vähe; tugeva nakkuse korral mugulaid ei moodustu.
Kartuli-kiduussi elutsükkel on keerukas. Kevadel, kui mulla temperatuur tõuseb kartulipõllul üle +15 °C, väljuvad kiduussi eelmise aasta tsüstidest vastsed, kes tungivad kartulijuurtesse. Taimejuurtes läbivad nematoodid oma elutsükli; vastsetest arenevad täiskasvanud isendid. Emased isendid kinnituvad juurtele või mugulatele ja isased liiguvad mulda. Pärast paaritumist moodustub emase isendi kehast uus tsüst, et kaitsta mune ja vastseid ebasoodsate välistingimuste eest, ning algab uus elutsükkel. Tsüstid meenutavad mooniseemneid ning igas tsüstis võib olla kuni 1200 muna, millest arenevad vastsed.
Mõlemal kiduussiliigil on erakordne võime üle elada ebasoodsaid keskkonnatingimusi ning püsida mullas ka siis, kui kartulit põllul ei kasvatata. Emasusside kehadest moodustunud tsüstide vastupidavus ning neis peituvate munade pikaealisus raskendab oluliselt kahjustajast täielikult vabanemist.
Kiduussileiu korral tuleb võtta kasutusele tõrjemeetmeid, et levikukolle täielikult likvideerida. Ühe kohustusliku tõrjemeetmena on keelatud saastunud põllul kasvatada nii seemne- kui ka tarbekartulit järgmised kuus aastat – selle ajaga peaks enamikul juhtudest elujõulised tsüstid mullas hävinema. Kuid ka see meede ei garanteeri, et kiduuss täielikult põllult hävineb, kuna kiduussimunad võivad tsüstides elujõulistena püsida kuni 10 (harva ka kuni 20) aastat.
Meeles tuleb aga pidada, et terve selle aja vältel, mil kartuli-kiduuss võib põllul elujõulisena säilida, püsib ka oht kahjustaja edasikandumiseks, sealhulgas ka ümberkaudsetele põldudele. Kiduuss levib tavaliselt saastunud mullaga, mida kantakse tahtmatult edasi näiteks taimeosadega või põllumajandustehnikaga; aga tsüste võivad edasi kanda ka loomad ja linnud, samuti vihma- ja sulaveed. Tsüstid on võimelised looduslikult mullas liikuma vaid mõne üksiku meetri aastas.
Nii kollast kui ka valkjat kiduussi on Eestis leitud, kuid nende levik on piiratud. Kollane kiduuss on rohkem levinud; peaaegu igal aastal tuvastab PTA ametliku seire või seemnekartuli sertifitseerimise käigus mõne sellest saastunud põllu. Sel aastal tuvastati kollane kiduuss neljal kartulipõllul. Valkjat kiduussi on Eestis seni leitud vaid üksikutel kordadel; esmaleid oli 2018. aastal.
Igal aastal kontrollitakse seire käigus u viiel protsendil kogu Eesti tarbekartulipõldudest seda, kas põllul esineb elujõulisi kartuli-kiduussi tsüste (2025. aastal võeti 184 proovi 156 hektarilt). Seemnekartuli sertifitseerimise käigus võetakse kiduussiproovid kõigilt põldudelt, kus plaanitakse järgmisel aastal seemnekartulit kasvatada.
Kehtivate tõrjemeetmetega kahjustajakoldeid oli 2025. aasta oktoobri seisuga kokku 17 üheksas maakonnas.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) veebikaardilt saab iga huviline vaadata, millistelt põldudelt on PTA viimase kolme aasta jooksul kartuli-kiduussi tuvastamiseks proovid võtnud. Eraldi kihtidena on kaardil kuvatud põllud, millelt pole leitud kartuli-kiduussi, ning põllud, mis on kiduussiga saastunud. Kaardikihid asuvad veebikaardil vahelehe „Kihid“ alajaotuses „Abiinfo kihid“. Kiduussi suhtes kontrollitud põldude asukohad saab kaardile kuvada, kui märkida linnukesega kaardikihid „Kiduussiga saastunud alad“ ja „Kiduussist vabad alad“.
- Kasuta sertifitseeritud seemnekartulit – ametlikult kontrollitud seeme on vaba karantiinsetest nematoodidest.
- Puhasta põhjalikult põllutöömasinad enne põldude vahel liikumist, eriti renditehnika puhul. Väldi ka mulla edasikandumist jalatsitega.
- Kasuta kartuli-kiduussi suhtes resistentseid kartulisorte.
- Pea kinni viljavaheldusest – ära kasvata kartulit samal põllul sagedamini kui kord nelja-viie aasta jooksul. Vahekultuuridena kasvata teravilju, kaunvilju või õlikultuure.
- Enne kartuli mahapanekut kontrolli, et põllu muld oleks kartuli-kiduussist vaba.
- Jälgi kartulipõldu regulaarselt – kui märkad kiduussi esinemise sümptomeid, siis võta mullaproov ning saada see analüüsimisele.
- Teavita PTAd, kui kahtlustad, et põllul esineb kiduussi.
Kartuli-kiduuss ei hävita saaki üleöö, kuid põllule levides võib sellest põhjustatud kahju olla pikaajaline. Põllumehe parim kaitse on teadlikkus, ennetus ja puhtus. Kui järgida ametlikke soovitusi, on kartulipõllud terved ja saagid rikkalikud ka aastate pärast.
Kartuli-kiduussi esinemist ei ole võimalik määrata lihtsalt põldu vaadates. Kuigi haigustunnuste ilmnemine põllul võib viidata kiduussi esinemisele, on selle kahjustaja määramiseks vaja laboratoorset mullaanalüüsi.
Kiduussi määramiseks kogutakse proovid põllult vastavalt proovivõtusoovitustele, mis on avaldatud Maaelu Teadmuskeskuse (METK) kodulehel.
- Kogutud proovid pakendatakse viisil, mis välistab proovide ristsaastumise.
- Laborisse saabunud proovid asetatakse kuivatuskappidesse ning kuivatatakse analüüsiks sobiva tasemeni.
- Kui mullaproovid on kuivanud, saab asuda kiduussitsüste mullast välja pesema. Tsüstide väljapesemiseks on olemas spetsiaalsed seadmed, mis eemaldavad proovist mulla ja enamiku muu mittevajaliku materjali. METKi Saku laboris on kasutusel seadmed ettevõtetelt MEKU ja EMITECH.
- Pesuprotsessi korratakse ning hõljuvate osakeste kiht, mis sisaldab kiduussitsüste, kogutakse filterpaberile.
- Järgmisena liiguvad sellisel viisil ettevalmistatud proovid mikroskoobi alla. Esmalt vaadeldakse proovi väikese suurendusega mikroskoobiga; proovis leiduvad tsüstid kogutakse vaatluse käigus kokku ning lõigatakse lahti, mille tulemusel on võimalik kontrollida tsüstide elujõulisust. Selleks et tuvastada, mis liiki kiduussiga on tegemist, on vaja uurida tsüstide mikrotunnuseid. Laboris on võimalik suurendada uuritavaid objekte kuni 1000 korda.
- Tänapäeval saab kahjustaja täpsemaks määramiseks kasutada DNA-analüüsi, et määrata kahjustaja lõplik liigiline kuuluvus. METKi Saku laboris on kasutusel PCR-analüüs, mis võimaldab paljundada proovis olevat DNAd hulgani, mis on visualiseeritav geelelektroforeesil. Saadud PCR-produkte on võimalik ka sekveneerida, mis tähendab, et DNA järjestus määratakse täielikult nukleotiidide tasemel. Protsess võimaldab liikide eristamist väga suure täpsusega.
METKi Saku labor on akrediteeritud vastavalt standardile ISO 17025 ja kiduussi määramise meetod on akrediteeritud alates 2009. aastast. Labori akrediteeritus on kui kvaliteedimärk tehtavale tööle.
Riikide võimekuse tõstmiseks taimetervise hoidmisel on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) loonud e-õppe programmi IPPC Plant Health Campus, mis on osa organisatsiooni laiemast e-õppe platvormist.
IPPC Plant Health Campuse e-õppekeskkonnas on avaldatud mitmesuguseid kursuseid, juhendeid ja tehnilisi materjale taimetervisest. Kursused on suunatud nii taimetervise järelevalveasutustele kui ka erinevatele sidusrühmadele, ettevõtjatele ja üliõpilastele. Projekti rahastati Euroopa Liidu eelarvest.
E-õppekeskkonnas on praegu 12 kursust eri teemadel (nt puidust pakkematerjal rahvusvahelises kaubanduses, valmisoleku tagamine kahjustajapuhanguteks, ekspordi sertifitseerimissüsteem jpt). Kursuseid saab läbida iga huviline ning osaleja, kes läbib kursuse ja sooritab testi, saab selle kohta ka tunnistuse.
Kursused on praegu kättesaadavad vaid inglise ja prantsuse keeles, kuid FAO plaanib tõlkida need ka teisesse organisatsiooni ametlikesse töökeeltesse (vene, hispaania, araabia).
FAO e-õppekeskkond
2025. aasta suvel seirati Eestis putukaid Muuga ja Sillamäe sadamas ning nende lähiümbruses. Projekti eesmärk oli uurida seda, kuidas mõjutab metsaderohkus sadamasse liikuvate taimekahjurite levikut.
Seire toimus üheaegselt enam kui 40 Euroopa sadamas. Tegu oli osaga Padova Ülikooli juhitud rahvusvahelisest teadusprojektist.
Seiremetoodika
Igas sadamas paigaldati kaks püünist sadamaalale ja kaks püünist sadamast kuni 10 km kaugusele looduslikule alale. Kasutusel olid erivärvilised paneelpüünised koos kolme erineva lõhnaainega (multilure, UHR etanool ja alpha-pinene); eesmärk oli püüda kinni võimalikult palju püüniste läheduses ringlevaid putukkahjureid. Püünised olid üleval mai keskpaigast septembri alguseni. Püüniste kogumistopsid tühjendati iga kolme nädala järel; püütud isendid saadeti etanooliga täidetud proovitopsides analüüsimiseks Itaaliasse.
Mis saab edasi?
Projekti käigus saadud andmed aitavad hinnata potentsiaalsete invasiivsete putukaliikide levikut ning annavad ülevaate sadamate ja neid ümbritseva looduskeskkonna rollist invasiivliikide leviku dünaamikas. PTA ülesanded on selle projektiga seoses lõppenud; praegu ei ole ametil teha muud kui oodata analüüsitulemuste saabumist, mis peaks loodetavasti juhtuma õige pea.
Euroopa Toiduohutusameti eestvedamisel toimub Eestis ja Euroopa Liidu liikmesriikides kolmandat järjestikust aastat taimetervise teavituskampaania #PlantHealth4Life.
Eestis avati kampaania rahvusvahelisel taimetervise päeval, 12. mail Sakus ühes seiklusorienteerumisega "Saku saared"; kampaania tegevused kestavad kuni jaanuari lõpuni. Ka sel aastal soovime teabe taimetervist ohustavatest riskidest viia nii reisijate, hobiaednike kui ka lapsevanemateni. Eesmärk on tõsta teadlikkust sellest, mida saab iga inimene teha taimede kaitsmiseks.
Sakus toimunud seiklusorienteerumise "Saku saared" eesmärk oli ühest küljest tõmmata tähelepanu sellel aastal käivitatud saarepuude kaardistamise projektile ning teiselt poolt tutvustada inimestele nii taimetervise inspektori tööd kui ka teavitada avalikkust karantiinsete taimekahjustajatega seotud ohtudest.
Lisateavet karantiinsest saare-salehundlasest ning kaardistamisel osalemise täpsema juhendi saab PTA kodulehelt.
Ohud reisil
Reisijaid silmas pidades oleme taimetervise hoidmisele täiendavat tähelepanu pööranud nii sadamas kui ka lennujaamas.
Vahetu suhtlus on teabe liikumisele hoogu andnud ning kinnitanud, et reisilt taimekahjurite kaasa toomine pole asjatu hirm, vaid tõsine murekoht, millega teadmatusest kokku võib puutuda.
Paljud reisijad pole endiselt kursis, miks ei tohi värskeid puuvilju või lilli Euroopa Liitu väljastpoolt sisse tuua. Pealtnäha ohutute lillede, seemnete või viljadega võivad siia reisida aga sellised taimekahjustajad, millega kohalikud taimed hakkama ei saa, ning mõju loodusele ja põllumajandusele võib olla pöördumatu.
PTA taimetervise spetsialistid jagasid 22. juulil ja 20. oktoobril Tallinna lennujaamas teavet pagasis taimede ja taimsete saaduste kaasatoomise nõuetest ja keeldudest. Ürituste eesmärk oli suurendada reisijate teadlikkust taimetervisest, et aidata vältida ohtlike taimekahjustajate sissetoomist välisriikidest.
Külla kooli ja lasteaeda
Jätkuvad rändnäitused koolides ja lasteaedades üle Eesti annavad võimaluse taimede kaitsmisest põhjalikumalt rääkida ning põnevatele küsimustele vastata. Tänu kampaaniale #PlantHealth4Life oleme saanud täiendada ka näituse materjale.
Paljud lasteaiad ja koolid on kutsunud taimetervise eksperte jagama lastele teadmisi karantiinsetest taimekahjustajatest. Taimetervise hommikutel õpetame huvilisi ära tundma, millised ohtlikud putukad on aasia sikk ja saare-salehundlane, ning selgitame neile, mida teha siis, kui keegi neid kahjureid Eesti looduses esimest korda märkab.
Selgeks teeme ka taimedega reisimise reeglid – taimi, seemneid, puu- ja köögivilju, marju või lõikelilli väljastpoolt Euroopa Liidu piire reisikohvris kaasa tuua on keelatud.
Juuni alguses toimusid taas kord toredad töötoad Kiili Koolis ja Tallinna Kopli Kunstigümnaasiumis – nende koolidega teeme koostööd juba alates 2022. aastast. Septembris ja oktoobris toimusid meil vahvad külastused Järva-Jaani, Vääna-Jõesuu ja Tallinna Linnupesa lasteaeda. Kajamaa Kooli lapsed külastasid aga ise PTA peamaja Sakus.
Varasemast põhjalikumalt on põhjust peatuda ühel karantiinsel putukal – jaapani põrnikal (Popillia japonica).
See kahjur on alates 2025. aasta suvest levinud Euroopa territooriumil oodatust laialdasemalt. Lisaks vanematele koldepiirkondadele Itaalias ja Šveitsis on nüüdseks teateid selle kahjuri leidudest ka Austrias, Sloveenias, Prantsusmaal ja Saksamaal.
Jaapani põrnikas on üks neist putukaist, kes kasutab oma levikuhaarde laiendamiseks transpordivahendeid ning rongide või autoveokite külge kinnitudes liigub ta jõudsalt edasi pikki vahemaid. Lisaks on nii surnud kui ka elusaid putukaid leitud Itaaliast koju tagasi jõudnud reisijate pagasist – selliseid teateid on laekunud näiteks Hispaaniast ja Rootsist.
Jaapani põrnikas (Popillia japonica) on liidu karantiine taimekahjustaja, kelle looduslik levikuala on Jaapanis.
Põrnikas sarnaneb välimuselt Eestis laialt levinud kuldpõrnikaga. Täiskasvanud põrnikas on metallroheka värvusega ja pronksjate kattetiibadega, 8–11 mm pikk ja 5–7 mm lai.
Jaapani põrnikas võib põhjustada märkimisväärset kahju murutaimikule ning dekoratiiv- ja puuviljakultuuridele parkides, haljasaladel ja eraaedades.
Tegu on äärmiselt polüfaagse ehk laia peremeestaimede ringiga taimekahjustajaga, kes on võimeline toituma rohkem kui 300st puu-, põõsa-, metsa-, niidu- ja põllutaimeliigist.
Jaapani põrnika kolletest Põhja-Itaalias ja Assooridel kogutud andmete põhjal eelistab taimekahjustaja toituda eriti viinapuudest (Vitis spp., Festuca spp. ja Lolium spp.), toompuudest (Prunus spp.), maisist (Zea mays), oast (Glycine max) ja roosõielistest (Rosa spp).
Ühes inimesega levis jaapani põrnikas 20. sajandi alguses Jaapanist USAsse ning on seal laialt levinud. USAst levis ta omakorda juba keset Atlandi ookeani asuvatele Assoori saartele, kus teda esmakordselt avastati 1970ndatel.
Nüüdseks on jaapani põrnikas levinud ka Euroopasse, kus tema esimesest koldest 2014. aastal Itaalias on nüüdseks jõutud seisu, kus seda karantiinset putukat koldepiirkondades enam tõrjuda ei ole võimalik. Kõik jõupingutused on suunatud populatsiooni arvukuse vähendamisele ja leviku pidurdamisele. Kahjurputuka ohjamiseks kasutatakse massiliselt feromoonpüüniseid; uute kollete avastamiseks tehakse visuaalseid vaatlusi ning võetakse proove ka pinnasest seal leiduvate vastsete avastamiseks; vastsete hävitamiseks kasutatakse patogeenseid nematoode. 2025. aastal tuvastati jaapani põrnikas Sardiinias – kollete asukohad lennujaama lähedal annavad alust arvata, et tegu on nii lennutranspordil kui ka reisijate enda abiga toimunud kahjuri sissetoomisega.
Itaalia näitel on aga hea meel tõdeda, et avalikkuse teavitamine probleemist on vilja kandnud ning mitu kollet on tulnud ilmsiks just tavainimeste teavituste abil. Märkida tuleb, et ka esmaleiu 2014. aastal tuvastas üks tavaline loodushuviline. Kahtlemata on oluline ka koostöö erialaorganisatsioonidega, mis koondavad nii viinamarja- kui ka õunakasvatajaid.
Itaaliast on põrnikas omakorda levinud Šveitsi, kus pärast tema esmakordset avastamist 2017. aastal Ticino piirkonnas on teda nüüdseks avastatud ka mitmel pool mujal Šveitsis – koldeid leidub Valais’s, Zürichis, Luzernis, Genfis jt piirkondades. Täheldatud on seda, et populatsiooni arvukus on sageli kõrgem just linnapiirkonnas ja ainuüksi putukate kokkukorjamine ei ole enam ammu piisav meede nende leviku vähendamiseks. Palju kasutatakse insektitsiididega immutatud püüniseid, mida tuleb möödujate eest piirata nendega kokkupuute vältimiseks. Tõrjetööde käigus on taimetervise teenistus pidanud alati oluliseks tihedalt suhelda kohalike inimestega, keda kolded puudutavad ja kes on otseselt mõjutatud piiritletud alale kehtestatud keeldudest ja piirangutest.
2025. aastal on jaapani põrnikat leitud ka juba Saksamaa eri piirkondades seirepüünistest. Hesseni piirkonnas avastas samuti üks tavainimene eraaiast jaapani põrnika, misjärel rakendatakse seal nüüd tõrjeabinõusid. Brandenburgis tuvastati leid isegi puukoolis, kuhu oli sisse toodud taimi Itaaliast.
Austria leiud tänavu suvel näitavad ilmekalt, kuidas putukas erinevate transpordivahenditega on kohale jõudnud – esimene teavitaja oli jällegi eraaiapidaja Vorarlbergis. Piirkonda paigaldati seirepüünised lisateabe saamiseks maastikult. Kindlasti on Alpi aasad kahjurputukale väga sobiv levikupiirkond ja tema varajaseks tuvastamiseks on vastsete avastamine kriitilise tähtsusega. Selle eesmärgi saavutamiseks on Austria lükanud käima protsessi nuuskurkoerte koolitamiseks.
Möödunud suvel avastas ka Prantsusmaa Alsace’i ja Strasbourgi piirkonnas seirepüünistest viis jaapani põrnika isendit. Kuna looduses otseseid levikukoldeid ei tuvastatud, siis püünistesse sattunud putukad olid tõenäoliselt kohale jõudnud nn hääletajatena ning piiritletud ala moodustamine nendes piirkondades esialgu vajalik ei ole.
Sloveenias seevastu aga leidsid kinnitust ka esimesed kolded looduses, kuna lisaks püünistesse lennanud isenditele on mullakaevetes tuvastatud ka kahjuri vastseid.
Jaapani põrnika suurt huvi levikuhaarde laiendamise vastu ilmestab ka ühe jaapani põrnika rännak reisija pagasisse peitununa Itaaliast Milaanost Hispaaniasse A Coruña provintsi. Õnneks reisijani oli jõudnud teavitustöö selle karantiinse taimekahjustaja olemasolust, mistõttu oskas ta mardika purki isoleerida ning anda sellest leiust märku kohalikule taimetervisega tegelevale ametile.
- Täiskasvanud mardikas on 8–11 mm pikk ja 5–7 mm lai. Sarnaneb välimuselt Eestis laialt levinud aiapõrnikale (Phyllopertha horticola).
- Pea ja rindmik on metallrohelised, kattetiivad pronksjad.
- Kohalikust aiapõrnikast eristavad jaapani põrnikat viis valget karvatupsu mõlema kattetiiva servas ning kaks valget karvatupsu keha tagaotsas.
- Põrnikas on lennuvõimeline ja võib lennata kuni 8 km kaugusele.
Jaapani põrnika valmik toitub taimede lehtedest, õitest ja viljadest.
Esimesed märgatavad sümptomid jaapani põrnika valmikute kahjustusest on lehtedesse näritud augud, ulatuslikuma kahjustuse korral jäävad lehtedest alles vaid leherood.
Põrnika vastsed elutsevad pinnases, toitudes seal olevast kõdust ning taimede (peamiselt heintaimede) juurtest.
- Kauba ja taimede liikumisel: potitaimed mullapalliga, mururullid; samuti võivad munad või vastsed edasi kanduda komposti ja mullaga.
- "Hääletades" sõidukite ja lennukite küljes: täiskasvanud mardikad võivad lennelda sõidukite, kaubakonteinerite või lennukite külge.
- Looduslik levik: täiskasvanud mardikad on head lendajad (3–24 km aastas), kuid kiire piirkondadevaheline levik saab toimuda vaid läbi inimtegevuse.
Eesti klimaatilised olud ei ole jaapani põrnika arenguks optimaalsed; elutsükli läbimiseks kuluks tal siin rohkem kui aasta, nagu Kanadas ja Põhja-Jaapanis. Sellest tulenevalt võib järeldada, et kahjustaja Eestisse sattumise korral ei oleks P. japonica populatsiooni kasv niivõrd kiire, kui see on olnud Itaalias või Portugalis (Assoori saartel), kus kahjustaja vajab elutsükli läbimiseks vaid ühte aastat.
Siiski võib P. japonica põhjustada Eestis olulist majanduslikku ning looduslikku kahju, kuna kahjustaja ei ole oma peremeestaimede suhtes väga valiv ning võimalikud peremeestaimed on Eestis laialdaselt levinud.
Põllumajandus- ja Toiduameti infoleht (PDF)
Popillia japonica distribution | EPPO Global DatabaseJaapani põrnika levikuala teave (inglise keeles)
Fusarium circinatum on seenhaigus, mis pärsib männipuude kasvu, põhjustab okstele ja tüvele haavandeid, okste kärbumist ja puude kuivamist.
Nakkuse esmane tunnus on okaste kolletumine; aja möödudes värvuvad okkad punaseks ja varisevad. F. circinatum kujutab endast suurt ohtu männitaimlatele ning puistutele. Seemne kaudu nakatumisel võivad seemikud haigestuda ja hävida.
F. circinatum on levinud Jaapanis, Lõuna-Koreas, Pakistanis, Lõuna-Aafrika Vabariigis, USAs, Mehhikos, Guatemalas, Haiitil, Kolumbias, Brasiilias, Tšiilis. Euroopas on seenpatogeen levinud Hispaanias (esmaleid 2004. aastal Põhja-Hispaanias Asturias) ja Portugalis (esmaleid 2007. aastal riigi põhjaosas Anadias). Mõlemal juhul oli tegu leidudega puukoolis liikide Pinus radiata ja Pinus pinaster taimedel.
Tegu on seni vaid lokaalselt esineva patogeeniga. Siiski on teoreetiline võimalus, et seennakkus jõuab ka põhja poole, sest patogeen levib kaugemate vahemaade taha inimeste kaasabil kas seemnete või seemikutega.
Lühemaid vahemaid levib F. circinatum lokaalselt tuule, vee ja putukate abil. Teadaolevad seenpatogeeni levitavad putukaliigid on pisiüraskid (Pityophthorus spp.), kooreüraskid (Ips spp.) ja käbiüraskid (Conophthorus spp.).
Patogeen võib levida ka puitmaterjaliga, kuid selle levikuviisi võimalikkust peetakse vähem tõenäoliseks.
Hispaanias on seda haigust tuvastatud mitmes põhjapoolses piirkonnas nii puukoolides kui ka metsaaladel. Navarra piirkonnas on täheldatud, et tõrjemeetmed on olnud tõhusad ning saastumine on vähenenud tänu sellele, et kiirjad männid (Pinus radiata), mis on haiguse ühed peremeestaimed, on maha võetud ning asendatud puudega liikidest, mis ei ole haigusele vastuvõtlikud (nt tamm, eukalüpt). Riik on võtnud eesmärgi tõrjuda patogeen Navarra piirkonnast aastaks 2027.
Kuigi patogeeni levikut Eestisse takistavad praegu veel meie talvised külmakraadid, siis seirame seda karantiinset taimekahjustajat siiski juba alates 2007. aastast. Tänu seiretulemustele oleme saanud ametlikult kinnitada, et Eesti territoorium on Fusarium circinatum’ist vaba. Sellekohast kinnitust küsis näiteks Uus-Meremaa Taimeterviseteenistus PTAlt aastal 2016 – kahjustajast vaba riigi staatus oli nende eeltingimus Eesti okaspuupuidu impordi lubamiseks.
Põllumajandus- ja Toiduameti infoleht (PDF)
Fusarium circinatum distribution | EPPO Global DatabaseKahjustaja levikuala teave (inglise keeles)
Alates 2015. aastast on Euroopa Liidus hakanud ilmnema karantiinse bakteri Ralstonia pseudosolanacearum leide. Teateid on kolletest Saksamaal, Kreekas, Ungaris, Itaalias, Hollandis, Poolas ja Sloveenias.
Bakter ohustab rohkem kui 120 taimeliiki (põllu- ja dekoratiivkultuurid, umbrohud); olulisemad neist on kartul, tomat, baklažaan, paprika, kapsas, ingver ja kurkum. Haigustekitajale vastuvõtlike taimede saak langeb. Bakter võib levida istutusmaterjaliga (saastunud vegetatiivsed taimeosad), veega, mullaga, töövahenditega, masinatega ja seadmetega.
Kollete tekkepäritolu uurides on selgunud, et enamikul juhtudest olid nii hobikasvatajad kui ka toodangu turustamise eesmärgil viljelejad kasutanud istutusmaterjalina toiduks ettenähtud ingveri ja kurkumi risoome, mis olid imporditud kolmandatest riikidest, nt Peruust, Taist või Vietnamist, kus bakter on levinud. Uute levikukollete tekkimist Euroopa Liidu territooriumil on kindlasti vaja igati vältida; samas aga suurenevad pidevalt ingveri ja kurkumi kui toiduainete sisseveokogused.
Selleks, et tõkestada Ralstonia pseudosolanacearum’i levikut kolmandatest riikidest Euroopa Liitu, on Euroopa Komisjonil ettevalmistamisel täiendused sisseveonõuetes. Nende kohaselt peavad nii toiduks kui ka istutamiseks ettenähtud ingveri ja kurkumi risoomid olema toodetud bakterist vabas piirkonnas või tootmiskohas ning nendelt enne liitu eksportimist võetud proovid peavad olema bakteri esinemise suhtes negatiivsed.
Ülevaade kahjustajast (inglise keeles)
Ralstonia pseudosolanacearum distribution | EPPO Global DatabaseKahjustaja levikuala teave (inglise keeles)
Avaliku ruumi haljastuse (haljasala, park, tänavahaljastus jne) rajamisel peab omavalitsus kasutama taimetervise registrisse kantud ettevõtete teenuseid.
Taimetervise registrisse kantud ettevõtete üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet korralist järelevalvet, mille üks eesmärke on tagada, et turustatav istutus- ja paljundusmaterjal oleks vaba ohtlikest taimekahjustajatest.
Haljastusteenuse lepingu sõlmimisel peab kohalik omavalitsus kontrollima, kas Eestis tegutsev ettevõte on kantud taimetervise registrisse.
Teavet taimetervise registrist saab PTA kodulehelt.
Haljastuses kasutatavad taimed peavad olema varustatud taimepassiga
Taimepass on Euroopa Liidu siseturul taimede liikumisel kasutatav ametlik etikett, mis tõendab, et taimed, sh ka valitud liikide seemned, on kontrollitud nõuetekohaselt ja vabad ohtlikest taimekahjustajatest.
Taimepassi üleval vasakus nurgas on Euroopa Liidu lipp ja märge "Taimepass / Plant Passport" või kaitstava piirkonna puhul "Taimepass / Plant Passport – PZ" ning tähed A–D koos lisateabega.
- A + taime botaaniline nimetus (võib olla mitu);
- B + ettevõtte taimetervise registrikood;
- C + partii jälgitavuskood;
- D + päritoluriigi tähis (nt EE).
Eesti on tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks ühe ohtliku taimekahjustaja, viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora suhtes. See tähendab, et osa taimeliikide Eestisse toomisel kehtivad täiendavad nõuded: õunapuu, pirnipuu, ebaküdoonia, tuhkpuu, viirpuu, pihlaka, toompihlaka, küdoonia, Davidi fotiinia, villpöörise, tuliastla ja astelpihlaka igal taimel peab alati kaasas olema kaitstava piirkonna taimepass märkega "ERWIAM" või "Erwinia amylovora".
Taimega kaasas olev nõuetekohane taimepass annab kinnituse, et istik on kontrollitud viljapuu-bakterpõletiku suhtes ja seda tohib Eestisse tuua või siin turustada. Juhul kui taimepassil puudub kaitstava piirkonna märge, siis on taime kasutamine keelatud.
Lähiajal muudetakse mitut taimetervise valdkonnaga seotud riiklikku õigusakti.
2025. aasta novembri lõpus jõustuvad muudatused määruses "Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotluse esitamise ja taotluse menetlemise kord".
Muudatused määruses on tingitud vajadusest ajakohastada ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamise tõttu hävitatud kartuli, sealhulgas seemnekartuli väärtuse arvutamise korda, kartuli-ringmädaniku taksonoomilist nimetust ning määrusega kehtestatud toetuse taotlemise menetlust seoses taotluse elektroonse esitamisega.
Eestil on kohustus koguda ja Euroopa Komisjonile esitada teavet põllumajandustoodete kogustest ja hinnast (turuinfo). Turuinfo kogumise eesmärk on põllumajandustoodete turu järelevalve, analüüs, haldamine ja läbipaistvuse tagamine. Alates 2024. aasta 1. jaanuarist tegeleb turuinfo kogumisega Maaelu Teadmuskeskus, mistõttu jäetakse määruse tekstist välja viide Eesti Konjunktuuriinstituudile ning kehtestatakse, et edaspidi tuleb hävitatud kartuli, sealhulgas seemnekartuli väärtuse arvutamise aluseks võtta selle saastumise kinnitamisele eelneva 12 kuu keskmine tootjahind Maaelu Teadmuskeskuse avaldatud andmete põhjal.
Muudatustega ajakohastatakse ka kartuli-ringmädaniku taksonoomilist nimetust. Varasem nimetus Clavibacter michiganensis (Smith) Davis et al. ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al. asendatakse nimetusega Clavibacter sepedonicus (Spieckermann & Kotthoff 1914) Nouioui et al. 2018.
Alates 2023. aastast saab ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamise toetust taotleda vaid elektroonselt. Seoses sellega ajakohastatakse ka taotluse menetlemise korda. Vana kord nägi ette, et kui taotleja andmed ei olnud enne taotluse esitamist põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris, tuli tal esitada koos taotlusega PRIAle avaldus oma andmete registrisse kandmiseks. Kuna aga nüüd saab toetust taotleda üksnes PRIA iseteeninduskeskkonna ePRIA kaudu, siis on toetuse esmakordse taotlemise eeldus see, et taotleja registreerib end enne toetusankeedi täitmist ePRIA kasutamiseks PRIA kliendiks ja kannab ise oma andmed registrisse.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis on menetlemise lõppjärgus taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatused on läbinud kooskõlastuse eelnõude infosüsteemis ning kavandatud jõustuma 2026. aastal.
Eelnõuga laiendatakse järelevalvetasu kohaldamisala ja ühtlustatakse tasu arvutamise põhimõtteid teiste toiduohutuse valdkonna alla kuuluvate valdkondadega. Taimekaitseseaduses praegu vaid taimetervise valdkonda hõlmava järelevalvetasu regulatsiooniga liidetakse ka taimekaitse valdkond. Ühtlasi asendatakse järelevalvetasuga praegune riigilõiv, mida võetakse ekspordi fütosanitaarsertifikaatide väljastamiseks tehtavate ametliku kontrolli toimingute eest ning puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning puidust pakkematerjali parandamise nõuete täitmise ametliku kontrolli eest. Järelevalvetasuga seotud muudatuste eesmärk on muuta ametliku kontrolli kulud ettevõtjate jaoks selgemaks, rahastamissüsteem paindlikumaks ning siduda teenuste kulud tegelike kuludega.
Samuti muudetakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmiseks esitatud taotluse läbivaatamise eest võetava tasu arvutamise aluseid ja maksmise korda. Edaspidi võetakse tasu arvutamisel aluseks toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluste menetlemisega seotud PTA personali- ja majandamiskulud tasu määra kehtestamise kvartalile eelnenud nelja kvartali jooksul. Seni ühe summana tasutav taotluse läbivaatamise tasu jagatakse taotluse läbivaatamise menetluse etappe arvestades kolmeks: taotluse nõuetekohasuse kontrollimise tasu, erialase hindamise tasu ja Euroopa Toiduohutusameti nõudmisel tehtava täiendava erialase hindamise tasu. Selline lahendus võimaldab tasuda menetluskulusid paindlikumalt ning vältida pikka ajavahet menetluse alguse ja tasu maksmise vahel.
Eelnõuga muudetakse ka taimekaitsevahendi turulelaskmise taotluse läbivaatamise riigilõivu tasumise korda ning kehtestatakse taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu, mille arvestamisel kohaldatakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti erialase hindamise arvestamise kohta sätestatud nõudeid. Ühtlasi ajakohastatakse taimekaitsevahendite turulelaskmisega seotud riigilõive, mis praegu ei kata enam PTAle esitatud taotluste menetlemiseks vajalike tööde kulusid, võttes arvesse nii lõivude kehtestamise ajast muutunud otseseid kui ka kaudseid kulusid. Piisav rahastamine on vajalik eeskätt selleks, et katta Euroopa Liidu õiguses seatud tähtaegadest kinnipidamiseks vajaliku arvu hindajate palkamise ning väljaõppe kulusid. Lisaks on riigilõivude ajakohastamine ja taimekaitsevahendi erialase hindamise tasu kehtestamine oluline, et jõuda sarnasemale tasemele Põhjamaade ja teiste Balti riikidega, kellega kuulume ühisesse taimekaitsevahendite lubade menetlemise tsooni (põhjatsoon).
Muudatused tehakse ka taimekaitsekoolituse regulatsioonis ning koolitusel osalemine muudetakse isikule paindlikumaks. Edaspidi on taimekaitsetunnistuse saamise peamine eeldus mitte ainult taimekaitsekoolituse läbimine, vaid asjakohaste teadmiste olemasolu, mida kinnitab taimekaitsekoolituse eksami edukas sooritamine.
Taimekaitseseadust täiendatakse uue taimekaitsevahendi kasutusviisiga ehk võimalusega kasutada taimekaitsevahendit mehitamata õhusõidukilt. Selle võimaluse kasutamise eeldus on asjakohased kasutustingimused taimekaitsevahendi loal ning kasutajal professionaalse kasutaja taimekaitsetunnistuse olemasolu. Taimekaitsevahendit lennukilt ja helikopterilt kasutada on endiselt keelatud, kuid kontrollitud juhul, see tähendab taimekaitsevahendi loas ja taimekaitseseaduses määratud asjakohaste kasutustingimuste täitmise korral võib taimekaitsevahendit pritsida taimekaitseseadmega varustatud mehitamata õhusõidukilt ehk droonilt. Taimekaitsevahendi õhust pritsimise kohta kehtestatakse teavitamiskohustus.
Ajakohastatakse ka taimekaitseseadme mõistet, et võtta arvesse vahepeal toimunud tehnilist arengut, ning muudetakse taimekaitseseadme tõhusaks toimimiseks vajalike seadmeosade loetelu. Lisaks leevendatakse taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija iga-aastast koolitusnõuet. Edaspidi peab taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegija osalema igal aastal vähemalt ühel korral taimekaitseseadet või selle tehnilist kontrolli käsitlevas õppetegevuses, nagu infopäev, konverents või täienduskoolitus.
Lisaks eelnevale kehtestatakse riikliku järelevalve erimeetmena kontrolltehingu regulatsioon. PTAle antakse õigus teha kontrolltehing, kui taimekaitseseaduses või Euroopa Liidu õigusaktis taimepassi ja selle väljastamise, sealhulgas kaitstava piirkonna kohta sätestatud nõuete, taimekaitsevahendi loa olemasolu ning taimekaitsevahendi turulelaskmise ja turustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle ei ole muul viisil võimalik järelevalvet teostada või see on oluliselt raskendatud ning kontrolltehing on vajalik olulise ohu ennetamiseks või korrarikkumise väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või kõrvaldamiseks.
Seaduse eelnõu sisaldab ka tehnilisi korrastavaid muudatusi. Tasude ja lõivudega seotud muudatuste jõustumise ajaks on kavandatud 1. juuli 2026, ülejäänud muudatused jõustuvad ajakava kohaselt 1. märtsil 2026.
Sinu arvamus on meile väga oluline! Tänu sellele saame luua ka edaspidi asjakohast sisu ja muuta infokirja lugemise mugavamaks.
Saad anda tagasisidet taimetervise infokirja kohta ning pakkuda välja uusi teemasid, mida võiksime järgmistes numbrites kajastada. Selleks täida tagasiside küsimustik. Küsimustiku täitmine võtab aega kõigest paar minutit ja see on avatud 28. veebruarini 2026.
Küsimustik on anonüümne. Oma meiliaadress pane kirja vaid siis, kui soovid, et võtaksime Sinuga tagasiside täpsustamiseks ühendust.
Kas soovid saada järgmisi taimetervise infokirju otse oma meiliaadressile? Siis anna sellest teada Põllumajandus- ja Toiduametile!
Telli taimetervise infokiri oma meilile
