Mida tasub teada veterinaarravimitest?
Veterinaarravimeid kasutatakse eeskätt loomade haiguste raviks. Veterinaarravimite tootmist ja turustamist reguleerivate õigusaktide põhieesmärk on kaitsta inimeste tervist.
Ravimites kasutada lubatud ainete või veterinaarravimite kasutamine õigusaktides ette nähtust erinevatel eesmärkidel või tingimustel on ebaseaduslik. Samamoodi on ebaseaduslik keelatud või ilma loata ainete või toodete kasutamine. Samas see, et tootele pole antud müügiluba, ei tähenda tingimata, et selle kasutamine on inimese või looma tervisele ohtlik.
Loomal kasutatav ravim peab olema ette nähtud manustamiseks just sellele loomaliigile ja asjakohasel näidustusel. Kui looma ravimiseks puudub sobiv veterinaarravim, on veterinaaril põhjendatud juhtudel siiski lubatud kasutada teist liiki loomale manustamiseks ette nähtud ravimit või sama liiki loomale muul näidustusel manustamiseks ette nähtud ravimit.
Teavet veterinaarravimite kohta leiab ka Ravimiameti kodulehelt.
Kuidas kaitstakse inimeste tervist?
Ohutushinnangute alusel on Euroopa Komisjon kehtestanud määrusega farmakoloogiliste toimeainete jääkidele piirnormid näiteks lihas, kalas, piimas, munades ja mees. Ohutushinnangud koostab Euroopa Ravimiamet (European Medicines Agency).
Hinnangu koostamisel tehakse kindlaks, kas toimeaine eeldatav kogus loomses toidus on inimeste tervisele ohtlik või mitte, arvestades toksikoloogilist võrdlusväärtust (vastuvõetav ööpäevane kogus ehk ADI).
Vajadusel sätestatakse farmakoloogilise toimeaine kasutamiseks piirnormi olemasolust sõltumatud täiendavad tingimused ja piirangud (näiteks toimeainele X, mis on lubatud looma Y ravi korral, puuduvad piirnormid, kuid on sätestatud, et toimeainet X tohib manustada loomadele üksnes suukaudselt).
Mõnel juhul jääkide piirnorme ei kehtestata (hindamisel terviseriski ei tuvastata) või kehtestatakse ajutised jääkide piirnormid (täiendavate teaduslike andmete kogumise ajaks). Keelatud farmakoloogiliste toimeainete korral võidakse kehtestada kogu Euroopa Liidus kontrollväärtused (imporditud või turule viidud loomset päritolu toidu kontrollide toimimise tagamiseks), millest lähtuvalt võtab pädev asutus asjakohaseid meetmeid.
Tagamaks seda, et loomne toit ei sisalda ravimijääke tarbija tervist kahjustada võivas koguses, on kehtestatud keeluajad, s.o ajavahemik, mis peab jääma veterinaarravimi loomale manustamisest kuni loomse toidu tootmiseni. Keeluaja pikkus oleneb veterinaarravimist, loomaliigist ja loomsest toidust.
Tasub teada: mis on ADI?
ADI on inglise keeles acceptable daily intake ehk vastuvõetav/talutav ööpäevane kogus – toidus sisalduv toimeaine kogus, mille tarbimisel iga päev terve inimese eluea jooksul ei esine terviseriski (ühik: mg / kehamassi kg).
Kasutatakse aine toksikoloogiliseks võrdlusväärtuseks pikaajalise kokkupuute hindamisel.
Viited
Kuidas kontrollitakse veterinaarravimite jääkide esinemist loomses toidus?
Veterinaarravimite jääkide sisaldust elusloomades, loomses toidus ning imporditud loomses toidus kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Seireplaanid ja kokkuvõtted seirest avaldab amet oma kodulehel.
Euroopa Liidu aastaaruanded liikmesriikides tehtud seirete kohta on üleval Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) kodulehel.
Viimati uuendatud 17.06.2024
