Toksiine ehk mürkaineid esineb paljudes taimedes. Toksiini kogus ja jaotus taimes oleneb selle liigist, kasvutingimustest, vanusest ja paljust muust. Mõne liigi puhul võib toksiine sisaldada kogu taim (näiteks glükoalkaloidid kartulitaimes), teiste puhul ainult selle osad (näiteks tsüanogeensed glükosiidid luuviljaliste tuumades).
Enim tuntud toidutaimedes looduslikke toksiine enamasti kas ei sisaldu üldse, sisaldub vaid väikestes, ohututes kogustes või siis väheneb toksiinisisaldus toidu valmistamise käigus. Töötlemise mõju sisaldusele sõltub seejuures toksiinist.
Taimetoksiini mõju tervisele sõltub söödud kogusest ja isiku organismi eripärast. Mürgistusjuhud on sageli seotud taimetoksiine sisaldava toidu liigse söömise, vale töötlemise või tundmatute taimede tarbimisega.
Olulisemad toidus leiduda võivad taimetoksiinid
Eruukhapet esineb eeskätt ristõieliste taimede seemnetes ja õlides. Tänapäeval kasvatatakse toiduõlide (v.a sinepiõli) tootmiseks väga madala eruukhappesisaldusega kultivare.
Glükoalkaloide sisaldavad peamiselt maavitsa perekonna esindajad (nt kartul, tomat, baklažaanid). Söögiks valmistades eemalda kartulitelt glükoalkaloidide saadavuse vähendamiseks vigastatud või mädanemistunnustega kohad ja idud; väldi rohelisi mugulaid. Tomatite glükoalkaloidisisaldus väheneb nende valmimisel.
Lektiine leidub väikeses koguses paljudes puu- ja köögiviljades, suuremates kogustes kaunviljades. Kuivatatud kaunvilju, ennekõike ube, tasub lektiinisisalduse vähendamiseks enne söömist leotada ja keeta.
Pürrolisidiinalkaloide on peamiselt leitud karelehiste, korvõieliste ja liblikõieliste esindajatest. Sagedamini võivad pürrolisidiinalkaloididega saastuda tee ja taimeteed, mesi, taimepõhised toidulisandid. Toidu saastumise üks põhjusi on ka alkaloide sisaldava taime või taimeosa sattumine toitu; seda saab ennetada umbrohutõrjega põllul.
Tsüanogeenseid glükosiidide leidub näiteks aprikoosituumades, linaseemnetes, sorgos, maniokis, bambusevõrsetes, mõrumandlides. Nende sisaldust vähendab töötlemine, üldjuhul kombineeritud mehaaniline ja kuumtöötlus.
Vältimine ja vähendamine
Looduslike taimetoksiinidega seotud terviseriske saab vähendada peamiselt mitmekesise toitumisega.
Seejuures tasub hoiduda tundmatute taimede tarbimisest ning arvestada, et looduslik ei tähenda tingimata ohutut.
Kevadest sügiseni esineb suurem terviserisk seoses loodusest või õuest korjatud taimede tarbimisega. Näiteks aetakse karulauku segi mürgise piibelehe või hariliku sügislillega, tarbitakse mürgiseid rabarberilehti või hobukastaneid. Samuti võib mürgistust tekitada toorete aed- ja põldubade ning kibedamaitseliste kurkide, kõrvitsate ja suvikõrvitsate tarbimine.
Viited
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.09.2025
