Looduslikud taimetoksiinid

Looduslikud taimetoksiinid on taimede toodetud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad kahjustada inimese tervist.

Toksiine ehk mürkaineid esineb paljudes taimedes. Toksiini kogus ja jaotus taimes oleneb selle liigist, kasvutingimustest, vanusest ja paljust muust. Mõne liigi puhul võib toksiine sisaldada kogu taim (näiteks glükoalkaloidid kartulitaimes), teiste puhul ainult selle osad (näiteks tsüanogeensed glükosiidid luuviljaliste tuumades).

Enim tuntud toidutaimedes looduslikke toksiine enamasti kas ei sisaldu üldse, sisaldub vaid väikestes, ohututes kogustes või siis väheneb toksiinisisaldus toidu valmistamise käigus. Töötlemise mõju sisaldusele sõltub seejuures toksiinist.

Taimetoksiini mõju tervisele sõltub söödud kogusest ja isiku organismi eripärast. Mürgistusjuhud on sageli seotud taimetoksiine sisaldava toidu liigse söömise, vale töötlemise või tundmatute taimede tarbimisega.

Olulisemad toidus leiduda võivad taimetoksiinid

Eruukhape

Eruukhapet esineb eeskätt ristõieliste taimede seemnetes ja õlides. Tänapäeval kasvatatakse toiduõlide (v.a sinepiõli) tootmiseks väga madala eruukhappesisaldusega kultivare.

Glükoalkaloidid

Glükoalkaloide sisaldavad peamiselt maavitsa perekonna esindajad (nt kartul, tomat, baklažaanid). Söögiks valmistades eemalda kartulitelt glükoalkaloidide saadavuse vähendamiseks vigastatud või mädanemistunnustega kohad ja idud; väldi rohelisi mugulaid. Tomatite glükoalkaloidisisaldus väheneb nende valmimisel.

Kannabinoidid

Kannabinoide leidub peamiselt kanepitaimedes ja neist valmistatud toodetes. Euroopa Liidus on lubatud kasvatada ainult valitud madala tetrahüdrokannabinoolisisaldusega sorte.

Kinolisidiinalkaloidid

Kinolisidiinalkaloide leidub peamiselt lupiiniseemnetes ning neist valmistatud toodetes. Lupiiniseemnete või neist valmistatud toodete mõru maitse võib tähendada alkaloidisisaldust ohutust kõrgemal tasemel.

Lektiinid (ehk hemaglutiniinid)

Lektiine leidub väikeses koguses paljudes puu- ja köögiviljades, suuremates kogustes kaunviljades. Kuivatatud kaunvilju, ennekõike ube, tasub lektiinisisalduse vähendamiseks enne söömist leotada ja keeta.

Oopiumalkaloidid

Oopiumalkaloididega saastuda võivad ennekõike mooniseemned. Mooniseemnete oopiumalkaloidisisaldust vähendab nende töötlemine (pesemine, leotamine, jahvatamine, küpsetamine).

Pürrolisidiinalkaloidid

Pürrolisidiinalkaloide on peamiselt leitud karelehiste, korvõieliste ja liblikõieliste esindajatest. Sagedamini võivad pürrolisidiinalkaloididega saastuda tee ja taimeteed, mesi, taimepõhised toidulisandid. Toidu saastumise üks põhjusi on ka alkaloide sisaldava taime või taimeosa sattumine toitu; seda saab ennetada umbrohutõrjega põllul.

Tropaanalkaloidid

Tropaanalkaloididega võivad ennekõike saastuda õliseemned, tera- ja kaunviljad ning neist valmistatud toidud, taimepõhised toidulisandid, taimeteed. Toidu saastumise põhjuseks on ka alkaloide sisaldava taime või taime osa sattumine toitu, mida saab ennetada umbrohutõrjega põllul.

Tsüanogeensed glükosiidid

Tsüanogeenseid glükosiidide leidub näiteks aprikoosituumades, linaseemnetes, sorgos, maniokis, bambusevõrsetes, mõrumandlides. Nende sisaldust vähendab töötlemine, üldjuhul kombineeritud mehaaniline ja kuumtöötlus.

Vältimine ja vähendamine

Looduslike taimetoksiinidega seotud terviseriske saab vähendada peamiselt mitmekesise toitumisega.

Seejuures tasub hoiduda tundmatute taimede tarbimisest ning arvestada, et looduslik ei tähenda tingimata ohutut.

Kevadest sügiseni esineb suurem terviserisk seoses loodusest või õuest korjatud taimede tarbimisega. Näiteks aetakse karulauku segi mürgise piibelehe või hariliku sügislillega, tarbitakse mürgiseid rabarberilehti või hobukastaneid. Samuti võib mürgistust tekitada toorete aed- ja põldubade ning kibedamaitseliste kurkide, kõrvitsate ja suvikõrvitsate tarbimine.

Seotud viited

Keemiline ohutus

Viimati uuendatud 24.09.2025

open graph imagesearch block image